LITMIR.BIZ

Скачать книгу

Lisanduste ümberkirjutamist ja Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule (ÜEKN) inglise keelde tõlkimiseks edasisaatmist. Samuti otsustati võtta pooles osas EVVA kanda Rootsi kirikuõpetaja Ragnar Blocki artikli „De Lutherska kyrkorna i Balticum under en totalitär statsmakt“ („Luteri kirik Baltikumis totalitaarse valitsuskorra all“) 3 000 eksemplari trükkimise ja levitamise kulud. Kiideti heaks Niklust ja Kukke kujutavate postmarkide juurdetellimine 2 000 poogna ulatuses. Markide müügihinnaks määrati toimkondadele, hooldusgruppidele ja hooldajaile 5 SEKi, abistamistegevuse toetajatele 10 SEKi ning üldsusele 15 SEKi poognalt.89

      Tagasi tulles 1981. aasta üldkoosoleku juurde, torkab selle protokollist silma, et EVVA ridades oli toimunud mõningane pereheitmine. Nii näiteks ei osalenud koosolekul juhatuse liikmed Helvi Klement ja Jüri Lina, puudu olid juhatuse asemikud Raivo Parind ja Kalju Valdmaa ning kohale ei olnud ilmunud ka Artur Raidur revisjonikomisjonist.

      Kuuma informatsioonina andis Kippar ülevaate Eestis 1. detsembril 1981 „vaikse pooltunniga“ seotud sündmustest. Kippari sõnul olnud Kodu-Eestis streigist osavõtt võrdlemisi ulatuslik. Tallinna televisiooni teatel olla neli isikut arreteeritud, kuid nende nimesid pole teada. Enne streiki paigutas KGB avaliku vastupanuliikumise aktivisti Heiki Ahoneni naha- ja suguhaiguste haiglasse, kus teda süstiti, mille tagajärjel tekkisid viirusliku ajukelmepõletiku tunnused. Kalju Mätik ja Artem Juskevitš kutsuti KGBsse ülekuulamisele ning Mati Kiirend komandeeriti „vaikse pooltunni“ toimumise kuupäevaks Tartusse. Kippar tegi teatavaks ka Haapsalu üheksa koolinoore nimed, kes 1980. aasta oktoobris olid maha rebinud Nõukogude riigilippe ja keda 1981. aasta mais karistati 1–2,5-aastase sunnitööga. Samuti rääkis ta sellest, et Nikluse tervis on väga halb ja ta on Permi sunnitöölaagris täiesti isoleeritud, nii et isegi kirjavahetust ei lubata.

      EVVA tegevuse aruandes teatas Kippar, et organisatsioon on ülemaailmselt välja kujunenud. Seejuures on abistamiskeskus Rootsis koordineeriv instants, mille juures tegutsevad Rootsis ja mujal Skandinaavias EVVA toimkonnad, hooldusgrupid ja üksikhooldajad. Nende majandustegevusest siiski täpsem ülevaade puudub. Majandusaruanded sisaldavad ainult keskkassa läbikäike, hõlmamata Rootsis ja mujal tegutsevate toimkondade, hooldusgruppide ja üksikhooldajate tulusid ja kulusid, samuti nende käsutuses olevate rahaliste arvete seise. Kippar lisas, et eestlaskonna majanduslik toetus on iga aastaga suurenenud ning sihtasutus Ühisabi on pakkide saatmisel eesti poliitvange ja nende perekondi järjekindlalt abistanud.90

      Järgmise päevakorrapunktina võeti arutusele tegevuskava ja tulevase aasta eelarve koostamine. Selle kohta märkis Kippar, et väga raske on koostada üksikasjalist tegevuskava ja veel raskem eelarvet, kuna praeguses olukorras on keeruline ette näha, millises ulatuses toetusi laekub. Tööülesandeid täites saab kulutusi teha keskkassa laekumiste ulatuses. Tegevuse osas tuleb jätkata põhikirjas ette nähtud ülesannete täitmist, erilist tähelepanu tuleb pöörata poliitvangide ja nende perekondade ning aktiivsete vabadusvõitlejate abistamisele. Samuti tuleb jätkata poliitvangide küsimuste valgustamiseks vajaliku teabe hankimist ja nõuda poliitvangide vabastamist.91

      Kohapeal tõstatatud küsimusena tegi Gunnar Sillaste ettepaneku, et kodumaalt Läände pääsenud vabadusvõitlejate majanduslikuks abistamiseks peaks looma eraldi fondi. Ettepanekule oponeeris koosoleku juhataja Krüppelman, kelle arvates puudus selleks vajadus, kuna EVVA keskkassal on tegevuskapital, mida saab erakorralistel juhtudel kasutada. Krüppelman tõi näite, et juhatus on Sergei Soldatovit toetanud 1 000 SEKiga, kui see 1981. aasta maikuus Austriasse jõudis. Eraldi fondi loomist ei pooldanud ka Kippar, väites, et EVVA juhatus on põhikirja ja väljakujunenud tavade kohaselt abistanud aktiivseid vabadusvõitlejaid ja endisi poliitvange ka Läände pääsenutena. Kui saadi teada, et Soldatov on saabunud Viini, õnnestus EVVAl kohe teda majanduslikult aidata ja ka kiirelt pagulaslaagrist välja päästa. Soldatovi endised hooldajad abistavad teda nüüdki. Kui Soldatov käis Rootsis esindusreisil, panid kaasmaalased tema jaoks kokku üle 10 000 SEKi. Kippar lisas, et ehkki senini ei ole olnud tarvidust erilise fondi järele, peaks uus juhatus seda küsimust siiski arutama.92

      Koosoleku otsusega muudeti EVVA iga-aastaste liikmemaksude suurust järgmiselt: vähemalt 25 SEKi üksikisikutele ning vähemalt 100 SEKi organisatsioonidele ja ettevõtjaile. EVVA liikmeina otsustati registreerida eesti poliitvangide abistamistegevust ülalmainitud summadega toetavad üksikisikud, organisatsioonid ja ettevõtted.

      Kippar tegi ettepaneku suurendada juhatuse liikmete arvu 11le ja asemike arvu kolmele. Kippar esitas kandidaadid juhtorganitesse. Neist juhatusse selle endised liikmed Tõldsepp, Krüppelman, Seemre, Velliste ja Kippar ning uute liikmetena Leena Haabma, Jaak Jüriado, Endel Laidna, Maksim Lääts, Henri Malvet ja Gunnar Sillaste. Juhatuse asemikeks soovitas Kippar valida Kaarel Vahtrase, Kai Ringi ja Jürise. Revisjonikomisjonis soovis Kippar näha Karupääd, Pahvi ja Palmi, revisjonikomisjoni asemikena Rein Puuseppa ja Õunapuud. Teisi kandidaate ei esitatud ja kõik osutusid ühel häälel valituiks.93

      11. detsembril 1982 toimunud üldkoosolek oli tähelepanuväärne, sest esimest korda avaldusid seal põhimõttelised erimeelsused EVVA esimehe Kippari tegevuse suhtes. Koosolekule oli kohale tulnud 17 EVVA liiget. Kohaletulnute soovil tegevuse aruannet suuliselt ette ei kantud, kuid Kippar andis lisaseletusi. Tema sõnul olid EVVA ülesanded teatavates töösektorites laienenud. Nii näiteks anti pressikonverents Tallinnasse Muuga sadama ehitamisest. Kippar märkis, et juhatuse tööd on raskendanud toimkondade, hooldajate ja hooldusgruppide ükskõiksus sidepidamises ja aruandluses. EVVAl on 39 hooldusgruppi, kellele saadeti välja küsitluslehed, milles tuli ainult ristidega märkida, kes keda hooldab. Siiani on tulnud ainult 15 vastust. Toimkondadelt ei ole ka saadud majandus- ega tegevusaruandeid ja seepärast jääb see osa üldkoosolekule esitamata. Positiivselt poolelt märkis Kippar, et Ühisabi on ka tänavu poliitvangide perekondi abistanud 18 000 SEKi ulatuses toetuspakkide saatmisega.94

      Sellest, et peale Kippari mainitud vajakajäämiste infovahetuses EVVA keskkontori ja allstruktuuride vahel on tõsiseid puudujääke ka keskkontori omavahelises suhtluses, andis tunnistust J. Puustusmaa küsimus, miks EVVAl on kolm postižiirot ja kaks pangakontot. Tema on saanud raha saatmiseks sissemaksukaarte, mis kord on EVVA ja vahel EVVASi ning EPH nimelised, kuid sisust selgub siiski, et kõik abistavad vange ja kuuluvad vist EVVA organisatsiooni. Kippar andis sellele järgmise vastuse. Juhatuse raames moodustati juurdetulnud uutest liikmetest EVVA toimkond nimega Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamistoimkond Skandinaavias (EVVAS), kelle ülesandeks oli hooldusgruppide ja hooldajatega sidet pidada ning leida hooldajad uutele poliitvangidele Rootsist ja mujalt Skandinaaviast. Selleks et EVVAS saaks iseseisvalt töötada, andis EVVA esimees sellele õiguse avada oma postižiiro ja pangakonto. Hiljem on EVVAS omavoliliselt muutnud oma nime Eesti Poliitvangide Hooldustoimkonnaks (EPH) ja nimetab end iseseisvaks organisatsiooniks, mis on sõltumatu EVVAst. Kippari arvates on EPH sellest hoolimata endiselt EVVA toimkond. Kippar tunnistas, et siin on midagi viltu läinud ja uus juhatus püüab seda viga parandada.95

      Vahelepõikena olgu märgitud, et seda küsimust oli arutatud 15. jaanuaril 1982 toimunud EVVA juhatuse koosolekul. Seal otsustati eesti poliitvangide hooldustegevuse organiseerimiseks ja juhtimiseks Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes luua EVVAS. Uue abistamiskeskuse esimeheks sai Lääts, abiesimeheks Jüriado, sekretäriks Sillaste, laekuriks Malvet ja ametita liikmeks Leena Haabma.96 Nähtavasti ei olnud EVVA juhatus keskuse liikmeid küllaldaselt teavitanud sellel koosolekul otsustatust.

      Kippari sõnavõttu kommenteerinud Lääts väitis, et nad pole midagi valesti teinud ja et säärane arusaam on äärmiselt imestamapanev. Lääts selgitas, et EPH tegevus pole õieti jõudnud veel käivituda, sest tegelikult alustati tööd alles 30. septembril. Siiani on saadud toetust peamiselt tundmatutelt isikutelt, kelle käest EVVA pole varem toetust saanud. Lääts oli kindel, et EPH oma tegevusega ei aja kedagi lõhki, kuna pole tähtis, kust ja kuidas tuleb raha poliitvangide abistamiseks. Sillaste lisas, et nime muutmisel ja iseseisvumisel on olnud taktikaline põhjus, millega loodeti toetust saada

Скачать книгу