Аннотация

Sune on ebatavaline tüdruk ja seda mitte paljalt tumeda nahavärvi tõttu ja selle pärast, et ema ta lastekodu kasvatada jättis. Ta on tüdruk, kes väljub võitjana hirmudeemonite vastasest võitlusest. Ta on tüdruk, kel jagub kindlat meelt ja otsustavust ja kelle hoolivus, soojus ja tarkus sulatavad ka talupidaja Jarmo südame. Tee õnnele pole lihtne. Jarmol tuleb õpetada Sunet tulistama, nad saavad hakkama jälitajatega, on sunnitud tegelema vodooga, lahendavad kooselu probleemi, kuid üheskoos on nad õnnelikud ja võitmatud.

Аннотация

Uuenenud maailm nõuab pea igal alal uut lähenemist ja uusi lahendusi. Üks uuendustest on juba nõukaajast teada ja tuntud kolhoos ehk avakontor kus kõik on kõigi jaoks nähtav. Kuid kas kaotatud seinad ikka tekitavad tiimis loodetud sünergiat ning avatus annab vajaliku motivatsiooni tulemuslikuks, stressivabaks tööks? Kaotab inimeste vahelt häbelikkuse nähtamatud müürid, privaatsuse vajaduse ja muudab südamesaladused kõigile nähtavaks ning seeläbi isegi aasimisobjektiks? Töökaaslased on nüüd üksteisele küll lähemal ja koguni armuvad. Samal ajal saab selgeks, et inimloomusele liigne avatus siiski ei sobi ning karjainstinkti kui edumeelse juurutamine tekitab inimestes ebamugavust ja isegi probleeme. Eileen teeb kõik, et varjata töökaaslaste eest Ivo olemust, hoolimata sellest, et mehe käitumine aina vägivaldsemaks muutub. Ka Keni pingutused töökaaslasi muuta jooksevad tühja. Karl ja Signe aga ei taha, et töökaaslased nende romantilisest suhtest teada saaks. Mis saab edasi? Kui hea see avalik avatus ikkagi on?

Аннотация

Raamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakehaga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal, Kuu liikumise jälgimine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele, Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline. Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna „kuus“ võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest. Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära. Raamatus on otsesed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tegemistes, nii nagu meie esivanemad seda on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks. Mikk Sarv (snd 1951, Tartus) on bioloog, mõtiskleja ja rahvapärimuse uurija, raamatute „Ilmasilmaja” (2005) ja „Sõna jõud” (2012) autor. Tema regilaul ja vilepill kõlavad nii Eesti filmides, raadios kui ka rahvakogunemistel. KUU saladusi on ta uurinud juba neli aastakümmet.

Аннотация

206 lk Viimase gümnaasiumiaasta esimesel septembril läheb Raili kooli teadmisega, et Oodvere-suguses kolkakülas nagunii midagi ei juhtu ning see aasta tuleb lihtsalt üle elada. Ootamatult lisavad kohalikku ellu aga vürtsi uued abituriendid – pilkupüüdev Marcus ning veidi eraklik Roomet. Seni koolile ja korvpallitrennile keskendunud Raili kogeb nüüd pimestavad armumist ja õnne, kuid ka pettumust ja kurbust. Ühe aasta jooksul õpib ta nii enda kui teiste inimeste kohta rohkem kui varem ning peab tegema suuremaid elulisi otsuseid, kui vaid see, kuidas peale lõpupidu jätkata. Heli Künnapas on Pärnumaalt pärit kirjanik, kellel tänaseks päevaks on ilmunud üle kümne raamatu. ,,Lõpupidu" oli tema esimene avaldatud raamat, mis leidis äramärkimist noorsooromaani konkursil ja sai ,,Järjehoidja" auhinna. Künnapase teostes on alati olulisel kohal suhted, inimloomuse keerdkäigud ning elu põhiküsimused. Nii ka noorteromaanis ,,Lõpupidu".

Аннотация

2013. aasta oktoobris sundis India piirivalvelaev endale alluma laeva Seaman Guard Ohio, mis kuulus piraatidevastast laevakaitseteenust pakkunud ettevõttele AdvanFort. Laeva pardal oli 35 meeskonnaliiget ja laevakaitsjat, kellest 14 olid Eesti kodanikud. Mõni päev hiljem sai Tamil Nadu osariigis alguse enam kui neli aastat kestnud kohtuprotsess, mille vältel hoiti laeva pardal viibinuid vangistuses kokku kaks aastat ja neli kuud. Ülejäänud aja peeti eri riikide kodanikest laevakaitsjaid Indias kinni. Koju pääsesid mehed alles 2017. aasta detsembri alguses. Käesolev raamat on esimene „laevakaitsjate saagast“ kirja pandud lugu, algusest lõpuni. Üks laevakaitsjatest oli mees nimega Dmitri Pappel, kes oma erakordsel teekonnal päevikut pidas. See on eelkõige tema lugu. Ajakirjanik Rain Kooli abiga haaravaks raamatuks vormitud jutustus räägib piraatidevastasest võitlusest ja petturfirmast, kirevast ja kaootilisest Indiast, erinevate komberuumide põrkumisest ning inimelu haprusest. Vangipõlve kirjeldav päevik sisaldab nii teravaid tähelepanekuid, ränki olukirjeldusi, frustratsiooni kui ka pisarateni naerma panevat koomikat. Ennekõike aga räägib see raamat inimese võimest saatuse dramaatilistes keerdkäikudes muutuda ja leida arengutee ka kõige rängemates proovilepanekutes.

Аннотация

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli lühiromaanide kogumiku «Takerdunud maa» (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega. Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, «Alkeemik»; Tobias S. Buckell, «Hukkajanna»; Paolo Bacigalupi, «Khaimi lapsed»; Tobias S. Buckell, «Sepa tütar». Eesti keeles on ilmunud kolm Paolo Bacigalupi (1972) lugu, millest kaks on Stalkeri võitnud. Auhindu on ta saanud rohkelt teisigi, torgates silma selle poolest, et tema saadud auhindade hulk on avaldatud teoste hulgaga võrreldes ebatavaliselt suur. Ta romaan «The Windup Girl» sai Hugo, Nebula, Locuse jt auhindu, mitmed ta jutud on saanud erinevaid auhindu ja nominatsioone. Tema sõber Tobias S. Buckell (1979) on 2000. aastal debüteerinud ulmekirjanik, kelle kontos on tänaseks kaheksa romaani ja üle 70 lühiproosapala. Lisaks fantaasiamaailmade kujutamisele on ta kirjutanud videomängude romaniseeringuid, kosmose- ja planeediseiklusi ning ökothrillereid ja kliimakatastroofilugusid.

Аннотация

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest. Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Аннотация

TÄIUSLIK ABIELU VIIB TÄIUSLIKU KURITEONI Asjad, mis mind hirmutavad: kui Charlie nutab. Haiglad ja järved. Kui Ian keldris viina joob. ISIS. Kui Ian vihaseks saab … Ja mõte sellest, et minuga on midagi väga-väga viltu. Maddie ja Iani romaan sai alguse juhuslikust kohtumisest ühel peol Euroopas; mees teenis Briti armees ja naine oli reisikirjanik, kes oma parimal sõbrannal Jo’l külas käis. Nüüd, ligemale kakskümmend aastat hiljem, nad elavad Ameerikas täiuslikku äärelinnaelu. Kui matkal juhtunud õnnetuse tõttu Maddiele rängad armid jäävad, hakkab ta teraapias käima. Vähehaaval kerkivad pinnale tema hirmud, mis on seotud Iani posttraumaatilise stressihäirega; naise mure oma väikese poja Charlie turvalisuse pärast ning paari sassis ja tormiline minevik, mis neid Jo’ga seob. Balkanilt Inglismaale, Iraagist Manhattanile ning viimaks tavalisse kodumajja Kansases – aastad täis armastust ja hirmu, seiklusi ja kahtlusi kulmineeruvad tapmispäeval, mil hädaabinumbril tehtud ahastav kõne toob politsei kohta, kus on aset leidnud kohutav tapatöö.

Аннотация

Tavaliselt vaikne Soodevahe on suve jooksul üllatavalt populaarseks muutunud. Pikalt kestnud ilusad ilmad meelitavad inimesi loodusesse: ühed lihtsalt matkavad või panevad ujumiskohas peo püsti, teised peavad fotojahti, käivad marjul ja seenel, püüavad kala, teevad trenni ning jooksutavad koeri. Ent on ka praktilisemaid tegevusi – kohalik talumees müttab traktoriga ringi ja haagiselamus suvitav tallinlane valvab püssiga suurt kartulipõldu. Aga miks kunagised Soodevahe elanikud oma taluvaremete juurde tulevad? Kas neid on tabanud nostalgialaine, et raiesmikuks raadatud metsa ühiselt taga nutta? Või tahavad vanad arved klaarimist? Kui laupäeva õhtul kõlavad lasud ja voolab veri, ilmuvad kohale raamatust „Jaanituli Käopesas” juba tuttavad kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Velliste, kes peavad asjasse selgust ooma. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängu põhjused minevikus. Eet Tuule on varem avaldanud üheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” ja „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” ning „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus”, „Jaanituli Käopesas” ja „Metsatalu saladused” (2018).

Аннотация

Teletäht Allis Hagtorn põgeneb seksiskandaali eest pealinnast, vahetades oma senise elu vabatahtliku paguluse vastu fjordiäärses majas, kus ühendus välismaailmaga praktiliselt puudub. Avaliku tähelepanuga harjunud Allis muutub eraklikuks anonüümseks teenijaks, kes serveerib õigel ajal toidukordi, peab aia korras ja tülitab salapärast majaperemeest võimalikult vähe. Füüsiline töö on talle otsekui patukahetsus, et end eelneva elu eest karistada. Kõik ei ole aga hoopiski nii, nagu tundub … Tasapisi satub Allis mehe salapära lummusesse. Mõlemal on oma saladus, mis aegamisi ärritavalt avaneb ja heitlikke tundeid tekitab. Kõhkluste, kahtluste, pingeliste mõttemängude, kummaliste käitumismustrite ja aimatava ohu taustal hakkab lahti hargnema mõistatus, miks elab nägus täies elujõus mees erakuelu ja mis plaanid tal Allisega on. Kriipiv süüdimõistetuse õhkkond ei lase lugejatel ette aimata üllatavat lahendust, mis möödunud pattute lepitusega kaasneb. Ravatn loob oma romaanis oskuslikult lootustunde, mis balansseerib hingerahu ja pelutava ohu piiril, mõjudes vahel lausa narkootiliselt. Kummitav ja võimas „Linnukohus“ on pingeline peenelt kirjutatud psühholoogiline triller, mis tugineb šokeerivale, dramaatiliselt pingestatud mõttemängule. Kaunilt komponeeritud romaan pakub lisaks poeetilisele keelele psühholoogilist põnevust ja on läbi põimunud muinaspõhja mütoloogiaga. Agnes Ravatn (snd 1983) on Norra kirjanik, kes kirjutab nynorsk’is. „Linnukohus“ (2013) on tema teine romaan, seda on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde ning selle põhjal on lavastatud näidend. 2015. aastal valiti Ravatn Norra kümne lootustandvama alla 35-aastase kirjaniku hulka. Lähiajal on „Linnukohtust“ valmimas film.