LITMIR.BIZ

Ajalooline ulmepõnevik viib lugeja viikingiaegsesse Tartusse ja Hõbevalge teele. Linna saabunud viiking Svenil tuleb päästa nii Norra kuningapoeg Olav kui ka Ugandi vanema tütar Piret ning selle käigus leida isiklik õnn ja lahendada mõned mõrvad. Ta peab otsima meeleheitlikult järgmist niidiotsa ja vahel tuleb appi võtta ka vahe mõõk. Kuid Sven ei jää loorberitele puhkama, sest saatus paiskab ta pikale reisile Bagdadi. Ja kui reisikaaslasteks on kaks lihaselist adrenaliinisõltlasest ärimeest, kelle käteramm ületab loomupärast taiplikkust, siis elutempo ei rauge.

Подробнее

Näidend «Lennart ja saun. Kuus kohtumist Paslepas» on poliitiline draama muusikali elementidega. Näidendis toodud kohtumised on reaalselt aset leidnud. Nii President Lennart Meri vestlus oma adjutandi Madis Moreliga Kadrioru lossi vannitoas, arhitekt Enn Laansoo visiit Paslepasse ja pükste lõhkumine kui ka vestlused Saksa ajakirjaniku Carl-Gustav Ströhmiga, televiisori vaatamine Izvestija ajakirjanikuga ja Strobe Talbotti jooksma saatmine on tegelikult toimunud sündmused. Carl-Gustav Ströhm oli Lennarti sõber ja tavaline külaline Paslepas ning temaga peetud vestlused olid kindlasti vabamas vormis kui mõne teise ajakirjanikuga ning kindlasti lobisesid nad teemadel, mida ei peeta Eesti mäluruumis poliitiliselt korrektseks. La Vie ajakirjaniku Marie Chaudey visiit algas 11. detsembril 1998 kell 12. Tõenäoliselt on prantslanna Paslepas söönud ka lõunat, mis sel päeval serveeriti viiele. Lennart Meri ja Marie Chaudey võisid tol hetkel teada, et Lennart on aasta eurooplase nominent. Näidendi kirjutamisel kasutatud intervjuud on saadaval ka Vabariigi Presidendi Kantselei koduleheküljel vpk.ee

Подробнее

Dirigent Eri Klas on eriline fenomen Eesti kultuuriloos, kes koos Georg Otsa, Gustav Ernesaksa, Neeme Järvi ja Arvo Pärdiga kuulub Eesti muusikamaailma superviisikusse. Ta on olnud staar džässmuusikuna ja Eesti Raadio meeskvarteti lauljana. Ta on mängeldes ületanud lõhe kergemuusika ja klassika vahel, provintsi ja metropoli vahel, Eesti ja välis-Eesti vahel. Dirigent on side lava ja orkestri vahel, aga Eri Klas on ühendanud ka ajastuid ja kultuuriruume. Eesti kultuuri suursaadikuna on tema teod, nagu Rahvusooper Estonia lähetamine Stockholmi või Pariisi, jäänud tänaseni ületamatuks. Loomulikult mõjutas Eri kujunemist tema enda eriline isiklik lugu, mida me selles raamatus samuti ei unusta. Erilisest Erist räägivad Heli Lääts, Peeter Saul, Eino Baskin, Kalju Terasmaa, Mai Murdmaa, Helgi Sallo, Aivar Mäe, Jüri Leiten, Ariel Klas, Erkki-Sven Tüür, Hans Mirka, Toomas Velmet, Arne Mikk, Jaan Talts ja paljud teised.

Подробнее

See raamat on poistele ja tüdrukutele, kes tahavad minna isaga kalale. See raamat onisadele, kes tahavad lastega minnakalale. See raamat on neile, kes tahavadpüüda suure kala. Kalapüük on iidse jahirituaali korduslinnainimesele. Olla merelahel vastamisi mitmekilose haugiga on samatunne kuiürginimesel, kes valmistub viskama oda mammuti turja. Pealegi vee peal puhastub aju suurepäraselt ja kuisellega kaasneb kala saamine on see puhas boonus. Küsimus ei ole vaid kalas kuikvaliteetses toiduaines, küsimus on püügielamuses, adrenaliini laksus, misvoogab organismi kui suur kala on võtnud. See on heaolu seisund, mida minnakseveele otsima.

Подробнее

Raamat „Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu“ jälgib tehnikahariduse templi sajandipikkust kujunemislugu tema õppejõudude ja vilistlaste meenutuste kaudu. Tallinna Tehnikakõrgkooli ajalugu viib meid tagasi 1914. aasta augustikuusse, mil Venemaa kaubandus ja tööstusminister kinnitas Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli põhikirja. Seejärel võttis Tallinna linnavalitsus vastu otsuse kool 1915. aasta sügisel avada. Samal, 1915. aastal sõnastas uue kooli loomise suure idee jõuliselt ajalehe Tallinna Teataja peatoimetaja, hilisem Eesti president Konstantin Päts. Kuid käimas oli maailmasõda, mille käigus lagunesid terved impeeriumid. Muutusid kooli nimed ja asukohad, liituti ja poolduti, kuid tol ajal mulda visatud seemnetest kasvas mitu tugevat puud.

Подробнее

JAAK JOALA OLI 1970.–80. AASTATEL EESTI PARIM LAULJA. Jaagu muusikalist andekust, tema suurepärast harmooniataju ja pillimänguoskust kiidavad paljud tema kaasaaegsed. Ta meeldis laulja ja inimesena publikule nii Eestis kui ka üle kogu Nõukogude Liidu. Korvpalli ei saa mängida vene keeles, aga laulda saab! Võõras keeles laulmine põhjustas õelate pilkeid. Kuid see on showbusiness, seda ei ole mõtet politiseerida ega ideologiseerida. Jaagu särava karjääri, nagu ka tema esinemiskeelu mõned asjaolud on ähmased. Alati võib küsida, miks just tema? Kes oli Jaak inimesena? Nendele ja teistele küsimustele saab parema vastuse seda raamatut lugedes.

Подробнее