EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus - Viktor Niitsoo

Скачать книгу

individuaalselt või grupina tegutsevad hooldusgrupid, kellest igaüks võtaks enda peale vähemalt ühe vangistatud vabadusvõitleja hooldamise. Juhendis on ka lahti seletatud, kuidas poliitvangide hooldamist toimetada. Hooldamine seisnes hoolealuse vangi kohta andmete kogumises, tema asukoha väljaselgitamises, kirjavahetuse pidamises, toetuspakkide saatmises, vangi perekonnaga ühenduse pidamises, vangile AI kaitse taotlemises, kirjade saatmises Nõukogude Liidu ja Eesti NSV ametiisikutele, ühenduse pidamises asukohamaa asjaomaste asutuste ja isikutega ning asukohamaa ajakirjanduse informeerimises. Edasi olid toodud üksikasjalised instruktsioonid, kelle poole pöörduda poliitvangi asukoha kindlakstegemiseks.

      Moodustati EVVA ajutine juhatus järgmises koosseisus: praost Elmar Tõldsepp, Helvi Klement, Woldemar Krüppelman, Ants Kippar ja Aare Seemre.82

      Üldkoosolekud ja juhatuse koosolekud

      Kuni EVVA esimehe Ants Kippari surmani on EVVA üldkoosolekutel toimunut ja otsustatut võimalik jälgida EVVA üldkoosolekute protokollide kaudu. EVVA juhatuse koosolekute kohta on säilinud vähem andmeid. Nii näiteks ei õnnestunud leida dokumenti, kelle poolt ja millal kinnitati Ants Kippar EVVA esimeheks. Tõenäoliselt toimus see juhatuse koosolekul pärast asutamiskoosolekut. Käesolevas peatükis ei puudutata EVVA majandustegevusega seotud küsimusi, nendest on antud ülevaade eraldi peatükis.

      EVVA esimesest tööaastast tehti kokkuvõtteid 19. mail 1979 Eesti Majas Eesti Ettevõtjate Ühenduse ruumes peetud korralisel üldkoosolekul. Nendes ruumides peeti kõik edaspidised üldkoosolekud. Koosoleku päevakord koosnes 1978. aasta aruandest, tegevuskavast ja eelarvest, liikmemaksude määramisest, põhikirja vastuvõtmisest ning juhtorganite valimistest.

      Aruandes 1978. aasta tegevuse kohta tõdes Kippar, et aruandlusperioodil oli EVVA peamiseks tööks organiseerida poliitvangide toetusgruppide hooldajaid Rootsis. Edasi teatas ta, et abistamise toimkonnad hooldusgruppide ja hooldajate kujul on Kanadas loonud EKN ja USAs ERKÜ. Ettepanekud abistamise toimkondade ellukutsumiseks on saadetud Austraalia Eesti Seltside Liidule, Eesti Keskkomiteele Saksa LVs ja Inglismaa Eestlaste Ühingule. EVVA on saatnud poliitvangidele kirju ja rahasaadetisi vangilaagrite aadressidel ning toetuspakke nende perekondadele.83

      Koosolekul valiti ajutise juhatuse asemele seitsmeliikmeline täieõiguslik juhatus järgmises koosseisus: Elmar Tõldsepp, Helvi Klement, Jüri Lina, Woldemar Krüppelman, Aare Seemre, Ants Kippar ja Heikki Rikk. Juhatuse asemikeks said Kulla Velliste, Raivo Parind ja Kalju Valdmaa. Revisjonikomisjoni valiti August Raidur, Woldemar Palm ja Ants Pahv, komisjoni asemikeks Senta Karupää ja Marje Õunapuu.84 Äratab tähelepanu, et juhatusse valiti peale põliste väliseestlaste 1979. aasta aprillis Eestist Soome fiktiivabiellunud Jüri Lina, kes asus Rootsi elama 1979. aasta augustis, ning juhatuse asemikuks sai Eestist põgenenud muusik Raivo Parind. Paraku jäi see mõlema jaoks ainsaks korraks EVVA juhatuses osaleda.

      Olulise punktina oli arutluse all EVVA põhikiri (vt Lisa 1), mis pärast mõningate paranduste lisamist vastu võeti. Põhikirjas on sätestatud EVVA ülesanded, milleks on vangistatud vabadusvõitlejate ja nende perekondade kohta andmete kogumine, nende abistamine ja nendega sidepidamine, neile rahvusvahelistelt organisatsioonidelt kaitse taotlemine ning ühenduse pidamine ÜRO, AI ja teiste asjaomaste organisatsioonidega. Sissetulekuid pidi EVVA saama liikmemaksudest, toetustest, annetustest, korjandustest, üritustest jne. EVVA liikmeteks olid eesti organisatsioonid, ettevõtted ja üksikisikud, organiteks üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon. Korraline üldkoosolek pidi toimuma üks kord aastas, erakorraline aga siis, kui seda nõuavad kas juhatus, revisjonikomisjon või 25 üksikliiget.

      Äratab tähelepanu, et üldkoosolekule ei olnud seatud kvoorumi nõuet. Huvipakkuv on seegi, et üldkoosoleku protokolli pidid peale juhataja ja protokollija allkirjastama veel kaks koosolekul valitud protokolli kinnitajat.

      EVVA juhatus koosnes vähemalt viiest liikmest ja kahest asemikust, keda valiti kaheks aastaks. Juhatuse ülesandeks oli EVVA tegevuse juhtimine ja varade valitsemine. Üsna kummaline tundub paragrahvis 13 sätestatud nõue, mille kohaselt „vanuse järele langevad välja pooled (juhatuse – autor) liikmed aasta kohta“. Esimesel aastal nähti ette väljalangemine liisu järgi. Võib oletada, et selle sättega sooviti saavutada olukorda, kus oleks iga-aastaselt rotatsiooni tulemusel välja vahetunud vähemalt poolt EVVA juhatusest. Ette tõtates olgu märgitud, et see säte ei leidnud kunagi rakendamist. Samuti ei toimunud juhatuse ümbervalimisi iga kahe aasta järel, vaid igal EVVA üldkoosolekul valiti ametisse uus juhatuse koosseis. Ning ka üldkoosolekute protokolle ei allkirjastatud kahe protokolli kinnitaja poolt.

      Põhikirja kohaselt valis juhatus endi seast esimehe, abiesimehe, sekretäri ja laekuri. Juhatuse koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele. Erinevalt juhatusest valiti kolmeliikmeline (kaks asemikku) revisjonikomisjon üheks aastaks. Põhikiri sätestas ka seda, et EVVA likvideerimise otsustab üldkoosolek kolme neljandiku häälteenamusega.

      Põhikirja üle peetavas diskussioonis leidis Mihkel Jüris, et selles ei ole sätestatud hooldusgruppide aruandlust EVVA juhatusele. Vastuseks lubas Kippar välja töötada vastavad juhised.85 Ette tõtates tuleb märkida, et sellekohased juhised jäid välja töötamata ning eri maades tegutsevate EVVA toimkondade tegevusaruanded olid enam kui pealiskaudsed. Andmeid oma majandustegevuse kohta ei esitanud EVVA eri maades moodustatud hooldustoimkonnad ja – grupid üldse.

      EVVA teine üldkoosolek peeti 12. detsembril 1981, osalejaid oli 20. Koosolekul olid päevakorras eelmise aasta tegevusaruande ärakuulamine ning tegevuskava ja eelarve planeerimine. Samuti otsustati liikmemaksu määramine, toimusid juhtorganite valimised ja arutati kohapeal tõstatatud küsimusi.

      Kuigi põhikirja kohaselt pidi korraline ülekoosolek toimuma vähemalt üks kord aastas, oli eelmisest koosolekust, mis toimus 19. mail 1979, möödunud tunduvalt rohkem aega. Jürise küsimusele, mispärast ei ole üldkoosolekuid peetud igal aastal, vastas koosolekut juhatanud Krüppelman, et üldkoosolekut on tahetud korraldada, kuid see ei ole õnnestunud paljude asjaolude tõttu, millest peamine on EVVA juhatuse liikmete suur töökoormus. Pahv lisas, et töötegijaid on olnud suure töökoormuse tõttu liiga vähe. Seetõttu on ka toimuva koosoleku ülesanne leida rohkem abistavaid käsi uues juhatuses.86

      Säilinud protokollidest nähtub, et üldkoosolekute vahelisel ajal oli siiski peetud vähemalt kaks EVVA juhatuse koosolekut. Neist esimene toimus 11. juunil 1981 Stockholmi Eesti Maja Eesti Ettevõtjate Ühenduse ruumes, kus osalesid Kippar, Tõldsepp, Krüppelman, Velliste ja Seemre. Juhatus võttis vastu otsuse teha ettepanek Eesti Organisatsioonide IV Kongressile Rootsis, et kongressi üheks päevakorrapunktiks oleks eesti poliitvangide küsimus. Kippar andis ülevaate kassaseisust ja tehtud tööst tõdedes, et sellekevadise korjandusaktsiooniga laekus vähem kui varem. Ta lisas, et esimest korda olid raha saatnud EVVA Vancouveri toimkond ja ERKÜ. Edasi andis Kippar teada, et seoses Madridi konverentsiga oli EVVA koostanud ingliskeelse memorandumi, mis saadeti osalevatele lääneriikidele. Koostatud oli eesti-, inglis- ja rootsikeelne nimestik Eesti NSV ametiisikute nimede, aadresside ja telefoninumbritega. Jätkatud oli ingliskeelse infobülletääni väljaandmist, millest oli ilmunud viis numbrit. Koostatud oli ingliskeelne kogumik Case of Mart Niklus. Eestist oli saadud vastupanuliikumise põrandaaluse kroonika Lisandused V, VIII ja IX kogu, mis on vaja paljundada ja tõlkida inglise keelde. Einar Komp87 Göteborgist oli asunud Mart Nikluse ja Jüri Kuke juhtumit käsitleva käsikirja koostamisele. Juhatus reserveeris 1 000 SEKi selle ettevalmistustöödeks.

      Juhatus otsustas, et tuleb otsida eraldi isik kontoritööks. Selleks tuleb juhatusel võtta ühendust pensionäridega, et leida poole kohaga töötaja.88

      Teine juhatuse koosolek peeti 12. novembril 1981 Kippari kodus, kus peale majaperemehe osalesid Velliste, Tõldsepp ja Krüppelman. Põhiliseks arutlusteemaks olid EVVA publikatsioonidega seotud küsimused. Otsustati trükkida inglis-, rootsi- ja eestikeelse tekstiga postkaardid nõudega vabastada poliitvangid Niklus, Kalep, Madisson ja Niitsoo, et saata need kaardid Eestimaa Kommunistliku

Скачать книгу

<p>82</p>

ERAF f 9608, n 1, s 2, l 23.

<p>83</p>

ERAF f 9608, n 1, s 3, l 1–2.

<p>84</p>

ERAF f 9608, n 1, s 6, l 4.

<p>85</p>

ERAF f 9608, n 1, s 3, l 4–5.

<p>86</p>

ERAF f 9608, n 1, s 3, l 10–12.

<p>87</p>

Einar Komp (1932) − legendaarne põgenik, kes neljal korral võttis ette katse Karjala kaudu Nõukogude Liidust põgeneda. Kolm üritust, vastavalt 1960.,1966. ja 1968. aastal, ebaõnnestusid. Komp tabati ja mõisteti vangilaagrisse. Ent 1972. aastal vahetult pärast vangistusest vabanemist ette võetud järjekordset põgenemist kroonis edu. Komp jõudis õnnelikult Soome ja sealt edasi Rootsi, kus palus poliitilist varjupaika. 1994 naasis Eestisse. Vt lähemalt Jaak Pihlau. Maapõgenemised Eestist. – Tuna 3/2001, lk 66–71.

<p>88</p>

ERAF f 9608, n 1, s 5, l 1–4.