Аннотация

Esmakordselt on valminud korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne. See on teavik, mis täidab tühimiku Eesti õigusmaastikul – tõlgendab ja selgitab 2014. aastal jõustunud seaduse sisu. Viidatud on teadusuuringutele, kohtulahenditele, õiguskantsleri soovitustele, õigusalasele eesti- ja välismaisele teaduskirjandusele ning paragrahvide sisu paremaks mõistmiseks on toodud elulisi näiteid (piirnevad 2017. aasta algusega). Teavik on mõeldud abivahendiks riikliku järelevalve pädevusega korrakaitseorgani ametnikele (näit. KOV-i, Keskkonnainspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti, PPA jpt) ning kõrgkoolide tudengitele ja õppejõududele. Teose autorid on spetsialistid, kel on kogemus korrakaitseseaduse looja, tõlgendaja, rakendaja või õpetajana. • Mait Laaring – Eesti Vabariigi Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik, Tartu Ülikooli haldusõiguse lektor • Siiri Pars – kauaaegne Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik, Sisekaitseakadeemia külalislektor, kogenud täienduskoolituste läbiviija • Helen Kranich – Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna õiguskantsleri vanemnõunik, kogenud täienduskoolituste läbiviija • Ele Nuka – Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik, Sisekaitseakadeemia külalislektor • Jaak Kiviste – Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse ja taktika õppetooli juhataja-lektor, turvataktika ekspert • Monika Mikiver – Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna õiguskantsleri vanemnõunik, kogenud täienduskoolituste läbiviija. • Triin Roosve – Sisekaitseakadeemia õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse riigiõiguse ja haldusõiguse lektor, kogenud täienduskoolituste läbiviija • Ülle Vanaisak – Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži karistus- ja menetlusõiguse õppetooli politsei sekkumisõiguse lektor, õppekavade looja ja rakendaja, kogenud täienduskoolituste läbiviija

Аннотация

Me eeldame, et kohtunikud on õiglased ja targad. Nende ausus ja erapooletus on kogu kohtusüsteemi alustala. Me usaldame nende hooleks õigusemõistmise, kõigi protsessi osaliste õiguse kaitse, seadusrikkujate karistamise ning korrektse ja tõhusa kohtumenetluse. Ent mis saab siis, kui kohtunik ise rikub seadust või võtab altkäemaksu? Seda juhtub harva, kuid siiski. Lacy Stoltz on Florida Kohtute Haldamise Nõukogu uurija. Ta on jurist, mitte politseinik, ning tema ülesanne on reageerida kaebustele, mis esitatakse kohtunike ametialase käitumise kohta. Üheksa aastat selles ametis on talle selgeks teinud, et enamasti on probleemid tingitud teadmatusest, mitte korruptsioonist. Ometi jõuab lõpuks ka tema lauale korruptsioonijuhtum. Minevikus advokatuurist välja visatud jurist on uue identiteediga tagasi ametis. Tema nimi on nüüd Greg Myers ja ta väidab end teadvat ühte Florida kohtunikku, kes on varastanud rohkem raha kui kõik ülejäänud korrumpeerunud kohtunikud kokku. Mitte ainult Florida korrumpeerunud kohtunikud, vaid kõik kohtunikud kõikides USA osariikides terve ajaloo jooksul. Kust see ebaseaduslik sissetulek pärineb? Paistab, et kohtunik on olnud salaja seotud suure kasiino ehitamisega põlisameeriklaste reservaati. Rannikumaffia rahastas kasiinot ja riisub nüüd selle igakuistelt sularahatuludelt rasvase koore. Kohtunik saab oma osa ja pigistab silma kinni. Kõik teenivad raha ja kõik on rahul. Greg aga soovib sellele lõpu teha. Tema ainus klient on isik, kes teab tõtt ning tahab salakaebuse eest Florida seaduse järgi mitmemiljonilise hüvitise saada. Greg esitab kaebuse Kohtute Haldamise Nõukogule ja uurimine määratakse Lacy Stoltzile, kellel tekib otsekohe kahtlus, et see juhtum võib kujuneda ohtlikuks. Mitte aga lihtsalt ohtlikuks, vaid eluohtlikuks.

Аннотация

Kes on see Eesti kodakondsuse saanud maailmakuulus näitlejanna, kellel perekond ei lubanud lavakarjääri alustada, aga kes teenis ära nii Stanislavski kui ka Meierholdi kiidusõnad ja kes on mänginud Murnau lavastatud filmis? Kes käis läbi Vene keisririigi koorekihiga ja kelle suguvõsa on saanud alguse William Vallutaja ajal? Kelle abikaasa perele kuulus Kumna mõis, mille Eesti riik neilt ilma kompensatsioonita ära võttis? See oli paruness Stella Meyendorff (1884–1976), Peterburis sündinud inglanna, kelle neiupõlvenimi oli Whishaw ja lavanimi Arbenina, intelligentne ja emotsionaalne naine, kes mängis 1920. aastate algul Revali lavalaudadel üle 100 peaosa. Ta laulis Vene revolutsioonikaoses oma Peterburi kodus „Madama Butterfly“ aariaid, et mitte hulluda, kui akna all käis tulistamine. Sõda lahutas ta oma lastest, nii et ta ei teadnud midagi nende saatusest, saates Paul Pinna neid otsima. 1929. aastal avaldatud mälestustes kirjeldab ta privilegeeritud elu Peterburis, sõja- ja revolutsioonikeerist Venemaal, mis ta endasse tõmbas, kui Nõukogude komissar neljateistkümne püssimehe valve all ta vanglasse sõidutas, nii et inimesed tänaval teda vaadates risti ette lõid ja pead paljastasid. See on emotsionaalne lugu võitlusest lähedaste ellujäämise nimel, armastusest teatri vastu, põgenemisest ja endale näitlejana nime tegemisest nii Eestis kui ka mujal Euroopas. E-raamat ei sisalda fotosid.

Аннотация

Deverillide perekond on elanud Deverilli lossis juba sajandeid. Kuid nende kodu on ehitatud maadele, mis varem kuulusid O’Learydele, kelle needuse tõttu peavad kõik Deverillide meessoost pärijad jääma lossi kummitama, kuni mõni O’Leary asub taas sinna elama. Praegused asukad ei pööra needusele erilist tähelepanu, välja arvatud leedi Adeline Deverill, tema leekivate juustega lapselaps Kitty, kes on leidnud endale vaimseks õeks lossi iirlannast koka tütre Bridie Doyle’i, ning Kitty särav ja üleannetu inglise nõbu Celia Deverill. Tüdrukud kasvavad lossi kaunitel maadel koos üles, aga nende rahulikku elu hakkab mõjutama Iirimaa vabadusvõitlus. Kui puhkeb sõda, muutub nende kõigi elu alatiseks. Reetmine rebib nad lahku ja saadab maailma eri paikadesse, nende sõprus pannakse rängalt proovile. Aga üks side hoiab neid igavesti koos – kirglik ja vankumatu igatsus Deverilli lossi ja seal peituvate mälestuste järele. Menuautori Santa Montefiore „Armastuse ja sõja laulud“ on eepiline lugu armastusest, saladustest, perekonnast ja sõprusest. Tegemist on Deverillide kroonika esimese osaga, mis sobib hästi kõigile, kelle meeldivad Rosamunde Pilcher ja Victoria Hislop. „Mitte keegi ei kirjuta eepilist armastusromaani nii nagu Santa Montefiore. Kõik, mida ta kirjutab, tuleb südamest.“ − Jojo Moyes

Аннотация

Draenor, kus hargnesid „Warcrafti“ sarja esimese, Durotani raamatu sündmused, on määratud hukule ja viimase orkiklannina hülgavad selle Härmahundid, et siirduda ahvatlevaid lubadusi jaganud sorts Gul’daniga uude, jõukasse maailma. Selleks avab sorts nõiaväe abil portaali ja orkide eelsalk tungib Azerothi, mida asustavad inimesed, härjapõlvlased, haldjad ja gnoomid. Durotan jõuab arusaamisele, et Gul’dani eesmärk on nood asukad hävitada, ent üsna pea tabaks ka Azerothi Draenori saatus: seegi hakkaks sortsi nõiaväest rüvetatuna kiratsema ja hukkuks. Sel ajal kui Durotan mõtleb, kuidas päästa orkid, tuleb inimestel – kuningas Llane’il, tema väepealikul Lotharil, Azerothi Kaitsjaks pühitsetud maagil Medivhil ja noorel maagil Khadgaril – kaitsta oma maailma nende seninägematute, võhkadega olendite sissetungi eest. Lugeja pole unustanud ka segaverelist orjatari Garonat – temal on siin täita tähtis roll mõlema vaenupoole jaoks. See raamat räägib armastusest ja üksindusest, reetmisest ja truudusest. Christie Goldeni romaan „Warcraft ” põhineb režissöör Duncan Jonesi käe all valminud samanimelise filmi ainetel. Mõlemad kuuluvad ulatuslikku Warcrafti universumisse, mis sai alguse ülipopulaarsetest arvutimängudest.

Аннотация

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal. Cintra troonipärija Cirilla läheb Cintra piiramise ja tapatalgute käigus jäljetult kaduma. Levib kuulujutt, et ta on elus ning et Riivimaa Geralt, nõidur, kellest lauldakse laule ja pajatatakse legende, on lapse salajasse pelgupaika toimetanud. Kuna ammuse ettekuulutuse järgi on Cirillal võime maailma muuta kas hea või kurja poole, ihkavad paljud tüdruku erakordseid võimeid oma kontrolli alla saada. Just Riivimaa Geralti ülesandeks saab last ükskõik mis hinnaga kaitsta. Ja tema on mees, kes kaotusega juba ei lepi. Fantaasiakirjanduse klassik, mitmete auhindadega pärjatud Andrzej Sapkowski on poola nüüdiskirjanduse rahvusvaheliselt tuntumaid nimesid. Sapkowski on loonud omaette ajaloo ja kombestikuga maailma, mis on niisama suurejooneline ja haarav kui Tolkieni või G. R. R. Martini romaanidest tuttavad paigad. Põnev ja mahlaka keelekasutusega seikluslugu „Haldjate veri” on „Nõiduri” sarja esimene romaan, järg eesti keeleski ilmunud jutukogudele „Viimane soov” (Tiritamm, 2011) ja „Ettemääratuse mõõk” (Tiritamm, 2013).

Аннотация

Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema isa on kurikuulus Komarri Lihunik. Kas aastakümneid Barrayari võimu all olnud komarrlased hauvad salajas endiselt mässuplaane? Kas aina keerulisema juhtlõngadepuntraga maadlev Miles saab kedagi usaldada või tuleb tal seekord loota ainult iseendale? Vorkosigani saaga järjekordses osas võib taas leida Bujoldile nii omast põnevust, huumorit ja hoogu.

Аннотация

Haarav romaan kaduma läinud lapsest, ema saladusest ja ühest kuldsest suvest. On aasta 1958 ja Londonis elav Elizabeth Holloway saadetakse suveks Hartlandi Shaw perekonna ilusasse jõukasse maamõisa Sussexi rannikul. Armsa ja kogenematu Elizabethi silmis kehastavad Shaw’d moodsa ja kalli elustiili tippu ja võõrustajad kohtlevad teda kui ühte endi hulgast. Ent kui Elizabeth armub, ei hoiata keegi, et tema unistused on ohtlikult naiivsed. Nelikümmend aastat hiljem leiab Elizabethi tütar Addie oma ukselävelt võõra naise, kes väidab end olevat ta kaksikõde. Esialgu keeldub Addie seda uskumast – kuni ta armastatud isa tunnistab, et tema sündimisega seotud asjaolud pole päris sellised, nagu naine on senini uskunud. See avastus paneb Addie kahtlema kõiges, mida ta arvab teadvat tollest säravast, kuid probleemsest naisest, kes oli ta ema. Ja kui reis viib nad tagasi Elizabethi minevikku, tõmbavad Addie ja ta uus õde Phoebe katte erakordselt loolt, mis räägib nende ema saladusest, kaotsiläinud lapsest ja kuldsest suvest, mis muutis kõike.

Аннотация

Üksikemana poja ülikooliküpseks kasvatanud Aliis otsustab vahetada hooldushaigla õe ameti koristajakoha vastu Rootsis, et nii oma lapse arstiõpinguid toetada. Aastaid kitsastes oludes virelenud Aliis on ammu kaotanud usu, et elu talle põnevust ja armastust võiks pakkuda. Kuid laevasõit sihtkohta osutub ootamatult seiklusrikkaks. Kui luksusliku restorani klient kalaluu alla neelab ja teda lämbumisoht ähvardab, suudab üksnes Aliisi kiire ja otsustav sekkumine vana mehe surmasuust päästa. Pööraselt rikas ja mõistatuslik vanahärra kutsub Aliisi oma erihooldajaks ning Rootsi haigla asemel satub naine tööle Prantsusmaa villasse. Üle pikkade aastate on tal aega vaadata tagasi lapsepõlve, mil ta kasvas üles väikeses alevikus, ning otsida lepitust oma vanematega, kas või mõtetes. Samal ajal püüab Aliisi poeg Mathias toime tulla iseseisva eluga Tartus ja üha enam vaevavad teda küsimused oma isa ja vanavanemate kohta, kellest ema talle pea midagi rääkinud pole. „Viimane laev” on eluterve huumoriga kirjutatud südamlik lugu naisest, kes avastab üllatuslikult, et küps iga võib olla mitmes mõttes märksa värvikirevam kui noorus. Raamatule on oodata järge.

Аннотация

VERI LUMEL. Olav Johansen on düslektikust palgamõrvar, kes kipub liialt kergesti armuma. Tal on käsil pikk armastuskiri, samal ajal töötab ta Oslo kõige mõjuvõimsama narkokuninga Daniel Hoffmanni teenistuses. Ühel päeval saab Olav aga pisut ootamatu ülesande – kõrvaldada Hoffmanni noor, kaunis ja truudusetu naine. Ta hakkab teda salaja jälgima, kuni juhtub vältimatu: ta armub temasse. Oslo kohal langeb laia lund ning see 1975. aasta talv tõotab pakase poolest veel kauaks meelde jääda. VEEL VERD. 1977. aasta augustis sõidab üks mees muust maailmast eraldatud külla Norra põhjaosas. Ta nimi on Ulf, tal pole pagasit, kuid ta väidab, et läheb jahile. Veetes aega saamide ja lestadiuslaste seas, kes järgivad vana kristluse tavasid, avastab ta enda jaoks kultuuri, mis on korraga külalislahke ja ainulaadne, abivalmis ja tundmatu. Küla kirikuteener Lea annab Ulfile kasutada vintpüssi ja jahitorni, kus südaööni paistev päike teda ärkvel hoiab, samal ajal kui ta rahutult Finnmarki monotoonset tasandikku jälgib. Tasapisi saavad aga Lea ja tema poeg Knut aru, et Ulf ei olegi jahimees, vaid hoopis ise kellegi teise saakloom. Ja jahimehed on juba teel.