Аннотация

Rüütel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kümneid tagasi. Mõnigi tahtnuks Rüütli kõrvaldada – vähemasti võimult. Selle õnnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Rüütlit teistest poliitikutest enam nii ülemnõukogu esimehe kui vabariigi presidendina. Tema elu hõlmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost kõigi selle tumedate ja helgete aegadega. Rüütel on elanud truu ja töökana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga. Sündinud 10. mail 1928 Saaremaal, alustas Arnold Rüütel seal ka oma põllumajandusega seotud karjääri, mis jätkus Tartus sovhoosidirektori ja põllumajandusakadeemia rektorina. Tema kõrge maine rahva silmis ja rahvusvaheline tuntus põhineb 16. novembril 1988 vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonil ja selle kaitsmisest alanud konfliktil Moskvaga, millest algas NSV Liidu lagunemine. Eesti kiirel arengul pärast iseseisvuse taastamist oli oma sotsiaalne hind. Ühiskond polariseerus edukuse alusel ning lõhe „esimese ja teise Eesti“ vahel kärises kriitiliseks. Vabariigi presidendina oli Arnold Rüütli missioon ületada lõhe ja hoida kestliku arengu kurssi. Kuid toetust ja aega jäi tal napiks… Paljudel on temast oma lugu rääkida, ta on pikki aastaid elanud meie seas ja silme all ning seepärast tundub, et teame Rüütlist kõike. Aga kas ikka teame? Raamat avab tema eluga seotud sündmuste põhjusi ja tagamaid.

Аннотация

Naine, lapsed, koer ja vanamoeline maja… Lapsest saadik sellest unistanud Gabriel on kogunud vaevaga raha ning juba valmis maja ostma, kui keegi astub talle teele risti ette.

Аннотация

Minu töö – see on minu jaoks kõik! Vähemalt nii mõtles noor andekas advokaat Frederica, kelle enesekindla ärinaise maski taga oli peidus sootuks teistsugune naine – uje, haavatav ja armastust ihalev. Kohtumine Damieniga pani aga tema enesekindluse kahtluse alla ning sundis seni kõigutamatuna tundunud väärtushinnangud üle vaatama. Tõepoolest, palju ei puudunud, et ohjeldamatu soov iseseisvus säilitada oleks saanud saatuslikuks armastuse, naise jaoks võib-olla ainukese tõelise väärtuse leidmisel.

Аннотация

Аннотация

Tundeid vaos hoidev, arukas ja intelligente Iris on leppinud teadmisega, et armastus pole tema jaoks. Austajaid on tal palju, kuid tõeline armastus ei taha kuidagi tulla. Siis aga, kui ta kohtab Brianit, muutub tema elus kõik. Mees äratab temas sellised tunded, mille olemasolu ta – pealaest jalatallani praktiline, asjalik ja kaine ellusuhtumisega naisterahvas – isegi kahtlustada ei osanud. Ja tema mõõdukale, rahulikule elule on tulnud lõpp.

Аннотация

Milline kahe spordihetke täiuslik kontrast: Aastal 1986 kuulis Tallinna Kalevi sidemängija Avo Keel meeskonna Nõukogude Liidu kõrgliigast väljalangemisest Patarei vangla krappraadiost. Tema, Rein Link ja Parri Kruuda olid sattunud suurde pahandusse, mis läks maksma mitu kallist nooruseaastat. Ning äsja uhkelt kõrgliigasse kerkinud Kalev pikeeris kolme põhimeheta pilvepiirilt põhjamudasse. Aastal 2008 viskas Keel Audentese spordihallis käed taeva poole ja silm läks niiskeks. Uskumatu oli teoks saanud. Eesti oli EM-valiksarjas šokeerinud hilisemat võidumeeskonda Poolat, kindlustades esmakordselt pääsu finaalturniirile. Vahetunud oli mitu põlvkonda, võrkpallireeglid, riigikord ja Keele roll – nüüd istus ta treeneripingi –, aga lõpuks olime suures mängus tagasi. Yin ja yang. Meie võrkpalli kulgemisloo lahutamatult kooseksisteerivad vastandlikud poolused. Hea ja halb. Tõus ja mõõn. Rõõm ja pisarad. Võit ja kaotus. Spordiajakirjaniku Märt Roosna kirjutatud raamat „TERAVA KEELEGA. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu“ räägib haarava ja värvika loo, kuidas võrkpall Eestis uuesti võrratuks sai. Kõige õigem ongi seda käänakuterikast lugu jutustada läbi Avo Keele silmade. Ta on olnud nii patuoinas kui ka päästeingel. Ainus, kes on olnud osaline viimase nelja kümnendi tähtsamates sündmustes. Ta on hinnangutes õiglane, teritades vajadusel halastamatult keelt nii iseenda kui ka teiste kallal. Huumor on Keele puhul nagunii kohustuslik, samuti kõrvalepõige rannavollesse, kus ta jõudis koos Kaido Kreeniga olümpiamängudele. Võrkpalliloos pole pallimatsude kõrval puudust ka intriigidest, pisaratest, haldjast ristiemadest, õnnelikest kokkusattumustest, lõbusatest pidudest ja lustakatest kihlvedudest. Põnev on spordiala kasvamise kõrval jälgida muutusi peategelase mõttemaailmas ja hoiakutes. Lisaks Keelele sai spetsiaalselt selle raamatu tarbeks sõna üle 40 inimese, teiste hulgas võrkpallurit hoopis teise külje poolt tutvustav abikaasa Kai, koondise rahastamispalve nipsakalt tagasi lükanud endine peaminister Andrus Ansip, Tallinnas kaotanud Poola koondise juhendaja Raul Lozano, Euroopa meistriks tulnud lapsepõlvekaaslane Jaanus Lillepuu ja omal ajal pikalt vanema sidemängija varju jäänud Kert Toobal.

Аннотация

Jonny ei ole tavaline teismeline. Iga päev ärkab ta haiglas, aheldatud masina külge, mis teda elus hoiab. Iga päev loodab ta, et just täna leitakse talle doonorsüda. Iga päev juurdleb ta, kas see jääb viimaseks tema elus. Iga päev peab Niamh sõda oma venna Leoga. Igal viimasel kui päeval Leo võidab. Iga päev unistab Niamh elust ilma Leota. Kuid kõik muutub päeval, mil juhtub õnnetus. See on lugu tulevikule vastu astumisest, ükskõik kui hirmutav see ka poleks. See on lugu murtud südame parandamisest, ükskõik kui valus see ka poleks.

Аннотация

Praegu kolmekümne ühe aastane Kathy elas lapsena Hailshamis, kaunis Inglise maakohas asunud erakoolis, kus lapsed olid välismaailmast eraldatud. Neid kasvatati teadmises, et nad on erilised ja et nende hea tervis on ülitähtis nii neile endile kui ühiskonnale, kuhu nad lõpuks hakkavad kuuluma. Kathy on ammu lakanud mõtlemast sellele idüllilisele minevikule, aga kui kaks sõpra Hailshami kooliaastaist ta ellu tagasi tulevad, loobub ta mälestuste vastu tõrkumast. Nii soojeneb uuesti tema sõprus Ruthiga ning kunagine nooruskiindumus Tommysse küpseb armastuseks. Nüüd meenutab Kathy nende kooliaega Hailshamis. Ta maalib õnnelikke pildikesi sellest, kuidas poisid ja tüdrukud seal koos üles kasvasid, ilma et isoleeritus oleks neid häirinud, pigem oli see toeks. Kuid ta kirjeldab ka teistsuguseid stseene, ebakõlasid ja arusaamatusi, mis vihjavad Hailshami südamliku fassaadi taga peituvale tumedale saladusele. Kolm sõpra näevad selle lõpuks läbi ja peavad tunnistama tõde oma lapsepõlve ning praeguse elu kohta. Lugu on jutustatud näilise lihtsusega, kuid saavutab pikkamööda erakordse emotsionaalse sügavuse ja vastukaja ning seda peetakse Kazuo Ishiguro üheks parimaks teoseks. Arko Olesk soovitab: "Ishiguro, hillitsetud emotsioonide meistri romaani taustaks on eetilised valikud ühiskonnas, kes on hakanud kasvatama lapsi organidoonoriteks. Eelkõige on see aga inimlik lugu armastusest ja kaotamisest."

Аннотация

Londoni kõige pahelisem poissmees Mitte kellelgi pole peas selliseid patumõtteid nagu Hawksmere’i hertsogil Zachary Blackil. Seega, kui ta leiab oma tõllast tundmatu looritatud naise, on Zacharyl selge, mida teha – ta viib naise magamistuppa, et välja uurida, mida daam soovib. Kuid leides end silmitsi oma endise kihlatu, kauni leedi Georgianna Lancasteriga, läheb mees endast välja. Võib-olla parim viis tasakaalu leidmiseks on naist enda juures vangina hoida… ja muuta kunagised saladused uuteks pattudeks. Ohtlikud hertsogid Elumehed suurlinna s

Аннотация

Toidu mõju mälule, vaimsele ja füüsilisele heaolule Tunnustatud Soome professori ja Eestiski hinnatud autori Sinikka Piippo uus teos räägib vananemisest, mälust ja sellest, kuidas me ise saaksime teadmiste abil end kauem ärksana ja elujõulistena hoida. Vananemisvastased eliksiirid, tabletid ja salvid täidavad reklaamilehekülgi. Noorust säilitavat võluainet pole seni siiski leitud. See-eest on uuringud andnud uut teavet meie keha ja aju komplitseeritusest ja ajule vajalike toitainete mitmekesisusest. Aju, närvisüsteemi ja mälu tõrgeteta toimimises on suur osa toidul ja selle koostisosadel. Õige toiduga võime leevendada stressi, masendust, ängi, väsimust ja unetust. Teos tutvustab suurt hulka mõistuse tööle hästi mõjuvaid marju, ravimtaimi, maitseaineid, köögivilju jm toiduaineid. See on asendamatu käsiraamat kõigile, kes hindavad tervislikke eluviise ja tahavad teadlikult tõsta oma elukvaliteeti ja vaimset vastupidavust. Keha suudab ennast ise parandada, kui talle luuakse selleks soodsad tingimused. Sinikka Piippo on Helsingi ülikooli botaanikaprofessor. Tema sulest on ilmunud üle 260 teadusliku ja populaarteadusliku artikli ja kirjutise. Eesti keeles on varem ilmunud „Meelte ja tunnete taimed“ (2009, Varrak) ja „Taimede varjatud vägi“ (2011, Varrak).