LITMIR.BIZ

      Omavahel ühinenud monoosijääkide arvust lähtudes jagunevad oligosahhariidid kolme rühma:

      • disahhariidid – näiteks sahharoos (glükoos + fruktoos), laktoos (galaktoos + glükoos), maltoos (glükoos + glükoos);

      • trisahhariidid – näiteks gentianoos (glükoos + glükoos + fruktoos), rafinoos (galaktoos + glükoos + fruktoos);

      • tetrasahhariidid – näiteks stahhüoos (galaktoos + galaktoos + glükoos + fruktoos).

      Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes, tööstuslikult toodetakse seda suhkruroost (Saccharum officinarum) või suhkrupeedist (Beta vulgaris ssp. vulgaris var. altissima). Laktoos ehk piimasuhkur sünteesitakse imetajate piimanäärmetes laktatsiooniperioodil. Maltoos ehk linnasesuhkur tekib tärklise hüdrolüüsiproduktina. Gentianoosi leidub emajuure liikides (Gentiana spp.), rafinoosi paljudes seemnetes, sh puuvillapõõsa seemnetes. Stahhüoosi sisaldab manna ehk õissaare (Fraxinus ornus) kuivatatud mahl.

      1.1.3. POLÜSAHHARIIDID

      Polüsahhariidid ehk polüoosid on biopolümeerid, mis moodustuvad monosahhariidide molekulidest glükosiidse liitumise teel α- või β-glükosiidsidemete abil. Ahelad võivad paikneda lineaarselt, spiraalselt või sfääriliselt. Sagedamini esinevad polüsahhariidide koostises D-glükoos, D-galaktoos ja D-ksüloos.

      Tuntumateks homopolüoosideks (ühesuguste monoosijääkidega polüsahhariidideks) taimedes on tärklis ja tselluloos. Samas kuuluvad polüsahhariidide rühma ka mitmed farmakoloogilise toimega ained. Näitena võiks nimetada lagritsa-magusjuure glütsürrisaane, ženšennis (Panax ginseng) ja harilikus ogapaanaksis (Eleutherococcus senticosus) sisalduvaid glükaane.

      Looduslikud polüsahhariidid koosnevad enamasti ainult monoosijääkidest, kuid võivad olla ka kompleksis uroonhapete või teiste ühenditega.

      Ainult monoosijääkidest koosnevad polüsahhariidid taimedes :

      • Amülopektiin ehk α-amüloos – tärklise põhikomponent (ca 80 %).

      • Amüloos ehk β-amüloos – tärklise teine komponent (ca 20 %).

      • Tselluloos – taimede rakukestade peamine koostiskomponent, looduses levinuim orgaaniline aine.

      • Inuliin – tärklist asendav polüsahhariid korvõieliste sugukonna taimedes, nimetuse saanud aedvaagi (Inula helenium) järgi.

      • Ksülaanid, mannaanid, galaktaanid – ksüloosist, mannoosist või galaktoosist moodustunud polüsahhariidid, tihti esinevad segapolümeerina või seotult tselluloosiga.

      • Lihheniin ehk samblikutärklis – samblikes leiduv polüsahhariid.

      Polüsahhariidide kompleksid uroonhapete ja teiste ühenditega:

      • Pektiinid – põhikomponendiks α-D-galakturoonhape, sisalduvad taimede rakuseintes ning puu- ja juurviljade mahlas.

      • Alginaadid – vetikatele omased polüsahhariidid; tuntuim esindaja lehtadru (Laminaria) liikides leiduv algiinhape, mis kujutab endast mannuroon- ja guluroonhappest moodustunud pektiinisarnast polümeeri.

      • Kummilimad ja limaained – peamiselt polüuroniidid, mis koosnevad sahhariid- ja uroonhappejääkidest; mõnedes kummilimades sisalduvad metoksürühmad või happelised kompleksid metallidega.

      1.2. TAIMSED KIUDAINED JA NENDE SAADUSED

      Mitmed taimsed kiud leiavad kasutamist meditsiinis ja farmaatsias, eriti haavavahendite, kunstkiudude ja verejooksu sulgevate haavasidemete valmistamisel. Nende põhiliseks koostisaineks on tselluloos .

      1.2.1. TSELLULOOS

      Tselluloos on looduses levinuim orgaaniline aine, mis moodustab taimerakkude kesta. Näiteks puuvillas on seda u 90 %, okaspuidus ligi 50 %. Tselluloos kujutab endast tuhandetest β-D-glükoosi molekulidest 1,4-β-glükosiidsete sidemetega moodustunud polüsahhariidi, milles glükoosijääkide arv võib olla vahemikus 3000 – 10 000 ja rohkem. Molekulmass on umbes 1–2 miljonit.

      Tselluloos

      Tootmine. Tööstuslikult toodetakse tselluloosi peamiselt paberitööstuse vajaduseks okaspuude puidust. Kiud on umbes poole tugevamad kui lambavilla kiud, märgunult veelgi tugevamad. Tavaliselt on vatikiud valged, vahel ka kollaka või pruunika värvitooniga. Tootmisjääkides olevaid sahhariide tarvitatakse söödapärmi või piirituse saamiseks.

      Omadused. Tselluloos ei lahustu orgaanilistes lahustites, leeliste lahustes ega lahjendatud mineraalhapetes, lahustub ainult kontsentreeritud sool-, fosfor- ja väävelhappes ning Schweitzeri reaktiivis ([Cu(NH)3)4](OH)2). Mineraalhapete mõjul hüdrolüüsub tselluloos järk-järgult tsellodekstriiniks, tsellobioosiks ja D-glükoosiks. Inimese ja loomade seedemahlad tselluloosi ei hüdrolüüsi, mistõttu sellel puudub toiteväärtus.

      Tselluloosi läbipõimunud molekuliahelad moodustavad vesiniksidemete abil mehaaniliselt tugeva kiu. Vesiniksidemed takistavad niitjate ahelate libisemist üksteise suhtes ning suurendavad sellega tselluloosikiu tugevust. Kiude moodustavad mitsellid on umbes 75 nm pikad, läbimõõt 6 nm. Mitsellid moodustavad mikrofibrille läbimõõduga 20–30 nm ning neist omakorda koosnevad makrofibrillid läbimõõduga 0,4–0,5 µm.

      Lisaks tselluloosile sisaldab puit hemitselluloose, ligniini jm.

      Hemitselluloosid koosnevad pentosaanidest (ksülaanist) ja heksosaanidest (mannaan, galaktaan) ning viimastele vastavatest uroonhapetest. Väga hemitselluloosirikkad on näiteks õled (kuni 40 %). Erinevalt tselluloosist lahustuvad hemitselluloosid leelistes ning mineraalhapete toimel hüdrolüüsuvad kergesti.

      Ligniini on puidus kuni 35 %, see on fenoolse struktuuriga komponentidest koosnev biopolümeer, mis seob tselluloosist koosnevad puidukiud mehaaniliselt tugevaks puiduks. Mikroorganismidele on ligniin puidu koostisosadest kõige vastupidavam.

      1.2.2. KIUDAINETE ALLIKAS

       Gossypium

      Puuvill

Скачать книгу