LITMIR.BIZ

Скачать книгу

üks sõna, Ana.”

      Oh…

      „Turvasõna,” ütleb ta leebelt.

      „Jääkomm,” ütlen ma hingeldades.

      „Jääkomm?” ütleb ta lõbustatult.

      „Jah.”

      Ta muigab ja tõmbub eemale, et mulle otsa vaadata. „Huvitav valik. Tõsta käed üles.”

      Ma tõstan, ja Christian võtab mu päikesekleidi servast kinni, tõmbab selle üle pea ja viskab põrandale. Ta sirutab käe ja ma annan talle käerauad tagasi. Ta paneb mõlemad paarid voodi kõrvale lauale, samuti silmasideme, ning võtab voodilt teki ja laseb sellel põrandale kukkuda.

      „Pööra ringi.”

      Ma pööran, ja ta avab mu rinnahoidja, mis samuti põrandale langeb.

      „Homme ma klammerdan selle sinu külge kinni,” pomiseb ta ja võtab mu juuksekummi ära. Ta korjab mu lahtised juuksed pihku ja tirib õrnalt, nii et ma astun sammu tema suunas. Ta rinna vastu. Tema erektsiooni vastu. Ma ahmin õhku, kui ta mu pea küljele kallutab ja mind kaelale suudleb.

      „Sa olid väga sõnakuulmatu,” pomiseb ta mulle kõrva, nii et mind läbivad värinad.

      „Jah,” sosistan ma.

      „Hmm. Mis me sellega siis ette võtame?”

      „Tuleb õppida sellega elama,” sosistan ma. Ta pehmed rauged suudlused ajavad mu metsikuks. Ta naeratab, suu mu kaelal.

      „Oh, proua Grey. Te olete alati selline optimist.”

      Ta ajab end sirgu. Ta võtab mu juuksed uuesti pihku ja jagab need kolmeks salguks, punub aeglaselt patsi ja paneb otsast kummiga kokku. Ta sikutab mind õrnalt patsist ja kummardub mu kõrva juurde. „Ma annan sulle nüüd õppetunni,” pomiseb ta.

      Äkki haarab ta mu vöö ümbert kinni, istub voodile ja heidab mu oma põlvedele, nii et ma tunnen, kuidas ta erekteerunud peenis vastu mu kõhtu surub. Ta annab mu tagumikule laksu, ja kõvasti. Ma kiljatan ning olen seejärel selili voodis, ja ta vaatab mulle otsa, silmad sulahallid. Ma põlen üleni.

      „Kas sa tead, kui ilus sa oled?” Ta puudutab sõrmeotstega mu puusa ja mul on kõdi… igal pool. Minult pilku pööramata tõuseb ta püsti ja võtab mõlemad käerauapaarid. Ta haarab mu vasakust jalast ja plõksab ühe raua mu jalarandme ümber kinni.

      Oh!

      Ta tõstab mu parema jala ja teeb sedasama, nii et mõlemad pahkluud on nüüd raudus. Mul pole ikka veel aimugi, mille külge ta need kinnitab.

      „Tõuse istukile,” käsutab ta ja ma kuuletun otsekohe.

      „Nüüd võta põlvede ümbert kinni.”

      Ma pilgutan talle silmi, kõverdan põlved ja põimin käed nende ümber. Ta kummardub, tõstab mu lõua üles, suudleb mind märjalt huultele ja seob siis mu silmad kinni. Ma ei näe midagi ja kuulen vaid oma katkendlikku hingamist ja vee loksumist ümber jahi, mis õrnalt veepinnal hulbib.

      Oh taevas. Ma olen nii erutatud… juba.

      „Mis on turvasõna, Anastasia?”

      „Jääkomm.”

      „Tore.” Ta võtab mu vasaku käe ja paneb selle raudu, seejärel teise randme. Mu vasak käsi on mu vasaku pahkluu ja parem käsi mu parema pahkluu küljes. Ma ei saa jalgu sirutada. Kuradi kurat.

      „Nüüd,” sosistab Christian, „hakkan ma sind keppima, kuni sa karjud.”

      Mida? Ma olen hingetu.

      Ta võtab mu kandadest kinni ja tõukab selili voodile. Mul pole muud valikut, kui hoida jalad kõveras. Rauad lähevad pingule, kui ma neid tõmban. Tal on õigus… need lõikavad mulle sisse, teevad peaaegu valu… Kohutavalt veider on olla raudus ja abitu – paadis. Ta tõmbab mu pahkluud laiali, ja ma oigan.

      Ta suudleb mu reie sisekülge ja ma tahan tema all väänelda, aga ei saa. Mul pole mingit võimalust puusi liigutada. Mu jalad on kinni. Ma ei saa liigutada.

      „Ammuta seda naudingut endasse, Anastasia. Ära liiguta,” pomiseb ta, ronib mulle otsa ning suudleb bikiinide servi mööda. Ta tõmbab mõlemalt poolt nöörid lahti ja püksid kukuvad jalast ära. Nüüd olen ma alasti ja tema meelevallas. Ta suudleb mu kõhtu ja näksab hammastega naba.

      „Aaa,” ohkan ma. Sellest tuleb üks karm värk… mul polnud aimugi. Ta suudleb mu rindu pehmete suudlustega ja hammustab neid õrnalt.

      „Tššš…” rahustab ta. „Sa oled nii kaunis, Ana.”

      Ma oigan pettunult. Tavaliselt oleksin ma puusi painutanud, vastates ta puudutustele omas rütmis, aga ma ei saa end liigutada. Ma ägan, kui metall lõikub mu ihusse.

      „Aaaa!” karjatan ma. Aga tegelikult ma ei hooli sellest.

      „Sa ajad mu hulluks,” sosistab ta. „Ja nüüd ajan mina sind hulluks.” Ta on mu kohal ja toetub küünarnukkidele ning keskendab oma tähelepanu mu rindadele. Ta hammustab, imeb, rullib mu nibusid sõrmede ja pöialde vahel, ajades mind metsikuks. Ta ei peatu. See on hullutav. Oh, palun. Ta erekteerunud peenis surub vastu mind.

      „Christian,” palun ma ja tajun ta võidukat naeratust, suu vastu mu nahka.

      „Kas ma lasen sul niimoodi tippu jõuda?” pomiseb ta, ja mu nibud kõvenevad veelgi. „Sa tead, et ma võin seda teha.” Ta imeb mind kõvasti ja ma kisendan, ning nauding valgub mu rinnast otse niuetesse. Ma tõmban abitult raudu, kui see aisting minust üle tulvab.

      „Jah,” halan ma.

      „Oh, kallis, see oleks nii lihtne.”

      „Oh, palun.”

      „Tšš.” Ta hambad kraabivad mu lõuga, kui ta huultega üle mu suu libistab, ja ma ahmin õhku. Ta suudleb mind. Ta osav keel tungib mu suhu, maitstes, uurides, domineerides, ja minu keel võtab ta väljakutse vastu. Ta maitseb jaheda džinni ja Christian Grey järele, ning mere järele. Ta haarab mu lõuast kinni, hoides mu pead paigal.

      „Ole paigal, kallis. Ma tahan, et sa paigal oleksid,” sosistab ta, suu vastu mu suud.

      „Ma tahan sind näha.”

      „Oi ei, Ana. Niimoodi tunned sa seda kõike tugevamalt.” Ja piinavalt aeglaselt pingutab ta puusi ning tõukab end pisut mu sisse. Tavaliselt ma tõstaksin oma puusad talle vastu, aga ma ei saa liigutada. Ta tõmbub eemale.

      „Ah! Christian, palun!”

      „Veel?” narritab ta mind, hääl kähe.

      „Christian!”

      Ta tõukab jälle pisut mu sisse ja tõmbab tagasi, suudeldes mind, ja ta sõrmed tirivad mu nibu. See nauding on liig mis liig.

      „Ei!”

      „Kas sa tahad mind, Anastasia?”

      „Jah,” anun ma.

      „Ütle mulle,” pomiseb ta, hingates kähedalt, ja narritab mind veel – sisse… ja välja.

      „Ma tahan sind,” halisen ma. „Palun.”

      Ma kuulen, kuidas ta mu kõrva vastas ohkab.

      „Ja sa saad mind, Anastasia.”

      Ta tõmbab tagasi ja rammib end minusse. Ma karjatan, heites pea selga, tirides kammitsaid, kui ta leiab mu tundliku koha, ja ma olen üksainus aisting, kõikjal – magusas agoonias, ega saa liigutada. Ta hakkab puusadega ringe tegema, ning nauding kiirgab minust läbi.

      „Miks sa mulle vastu hakkad, Ana?”

      „Christian, stopp…”

      Ta teeb sügaval mu sees jälle ringe ega võta mu palvet arvesse, tõmbab aeglaselt välja ja rammib siis jälle sisse.

      „Ütle mulle, miks?” sisistab ta ja ma saan ähmaselt aru, et ta ütleb seda läbi kokkusurutud hammaste.

      Ma kisendan südantlõhestavalt… see käib mulle

Скачать книгу