Скачать книгу

Hewel (2.01.1904, Köln – 2.05.1945, Berliin). 1923. aastal Münchenis toimunud putšikatse ajal löögirühma „Hitler” lipukandja. Pärast kindlusevangistusest vabanemist 1936. aastani ärimehena välismaal. NSDAP liige 1933. aastast. 1938. aastast Saksa välisministeeriumis – 1. klassi saatkonnanõunik, personaliülem. 1940. aastast suursaadik ja ministri asetäitja, välisministri alaline esindaja füüreri juures. Lahkus Riigikantselei hoonest 2. mail 1945 koos Martin Bormanniga. Arvatavasti tappis end.

      9

      Joachim von Ribbentrop (30.04.1894, Wesel Nordrhein-Westfalenis – 16.10.1946, Nürnberg). Pangandusõpingud Kanadas Montrealis. Osales Esimeses maailmasõjas. 1915. aastast leitnant. 1920 abiellus Annelies Henkeliga. Siit tulenevalt vahuveinifirma Henkel esindaja Berliinis. NSDAP liige 1930. aastast. 1933 Hitleri välispoliitiline nõustaja. 1934 desarmeerimisvolinik. 1936–1938 Saksa suursaadik Londonis, 1938–1945 Saksa välisminister. Briti väed vangistasid ta mais 1945. Mõisteti 1946 Nürnbergis sõjaroimarina surma ja hukati.

      10

      Hans Hermann Junge (11.02.1914, Wilster Holsteinis – 13.08.1944, Dreux Normandias). Bürooametnik, 1933. aastast SS-is. 1934 astus SS-ihukaitseüksusse „Adolf Hitler”, 1936. aa

1

„Saksa eluruumi ümberkujundamise” huvides kehtestasid natsionaalsotsialistid riikliku töökorralduse. Töökohustuse seadus sätestas kontrolli töövõtu ja töökohavahetuse üle.

2

Albert Bormann (2.09.1902, Halberstadt – mai 1945, Berliin; arvatavasti enesetapp kaaliumtsüaniidiga). Pangaametnik. 1931 asus tööle Adolf Hitleri erakantseleisse. 1938. aastast tema erakantselei juhataja ja Saksa Riigipäeva liige. 1943. aastast Natsionaalsotsialistliku Autokorpuse (Nationalsozialistische Kraftfahrkorps – NSKK) Gruppenführer (kindralleitnant) ja Hitleri isiklik adjutant.

3

Martin Bormann (17.06.1900, Halberstadt – arvatavasti 2.05.1945, Berliin; enesetapp kaaliumtsüaniidiga). Talunik. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei – NSDAP) liige 1924. aastast. 1933 NSDAP Reichsleiter, füüreri asetäitja kantselei tegevjuht kuni 1941. aastani. 1938. aastast ühtlasi füüreri personaalstaabi koosseisus. 12. maist 1941 parteikantselei juhataja. 12. aprillist 1943 füüreri sekretär. 1944. aastast ministri tiitel. 1946. aastal Nürnbergis sõjaroimarina tagaselja surma mõistetud.

4

Gerda Christian, neiuna Daranowski (Dara; 13.12.1913, Berliin – 14.04.1997, Düsseldorf). Bürooametnik firma Elisabeth Arden Berliini esinduses. 1937. aastast sekretär Hitleri personaaladjutantuuris. 1939. aastast füüreri peakorteris. Abiellus 2.02.1943 lennuväemajori, Hitleri Wehrmachti-adjutandi Eckhard Christianiga, katkestas töö peakorteris sama aasta keskpaigani. Edasi 1945. aastani jälle füüreri peakorteris, 1. mail 1945 põgenes Riigikantselei hoonest Lääne-Saksamaale.

5

Johanna Wolf (1.06.1900, München – 5.06.1985, München). 1929. aastast NSDAP liige ja asjaajaja Hitleri erakantseleis. Pärast natside võimuletulekut 1933 sekretär Hitleri kantseleis ja hiljem tema personaaladjutantuuris Berliinis. Sõja ajal füüreri peakorteris. Hitler jättis Johanna Wolfi ja Christa Schroederiga hüvasti ööl vastu 22. aprilli 1945 ning käskis neil Berliinist lahkuda. Interneeritud 14. jaanuarini 1948.

6

Christa Schroeder (19.03.1908, Hannoversch Münden – 28.06.1948, München). 1930–1933 sekretär NSDAP ülesaksamaalises juhatuses Münchenis. 1933–1939 sekretär Hitleri personaaladjutantuuris. Sõja ajal kuni 22. aprillini 1945 sekretär füüreri peakorteris, Hitleriga kaasas kõigil ta sõitudel. Interneeritud 12. maini 1948.

7

Heinz Linge (23.03.1913, Bremen – 1980, Bremen). Müürsepp. 1933. aastast SS-ihukaitse- üksuses „Adolf Hitler” (SS-Leibstandarte „Adolf Hitler”). 1935–1945 Hitleri teener. Punaarmee vangistas ta 2. mail 1945. Viidi Venemaale ja mõisteti seal 1950. aastal 25 aastaks sunnitööle. Vabanes 1955.

8

Walther Hewel (2.01.1904, Köln – 2.05.1945, Berliin). 1923. aastal Münchenis toimunud putšikatse ajal löögirühma „Hitler” lipukandja. Pärast kindlusevangistusest vabanemist 1936. aastani ärimehena välismaal. NSDAP liige 1933. aastast. 1938. aastast Saksa välisministeeriumis – 1. klassi saatkonnanõunik, personaliülem. 1940. aastast suursaadik ja ministri asetäitja, välisministri alaline esindaja füüreri juures. Lahkus Riigikantselei hoonest 2. mail 1945 koos Martin Bormanniga. Arvatavasti tappis end.

9

Joachim von Ribbentrop (30.04.1894, Wesel Nordrhein-Westfalenis – 16.10.1946, Nürnberg). Pangandusõpingud Kanadas Montrealis. Osales Esimeses maailmasõjas. 1915. aastast leitnant. 1920 abiellus Annelies Henkeliga. Siit tulenevalt vahuveinifirma Henkel esindaja Berliinis. NSDAP liige 1930. aastast. 1933 Hitleri välispoliitiline nõustaja. 1934 desarmeerimisvolinik. 1936–1938 Saksa suursaadik Londonis, 1938–1945 Saksa välisminister. Briti väed vangistasid ta mais 1945. Mõisteti 1946 Nürnbergis sõjaroimarina surma ja hukati.

10

Hans Hermann Junge (11.02.1914, Wilster Holsteinis – 13.08.1944, Dreux Normandias). Bürooametnik, 1933. aastast SS-is. 1934 astus SS-ihukaitseüksusse „Adolf Hitler”, 1936. aastast SS-saatemeeskonnas „Der Führer”. 1940. aastast Hitleri teener ja käsundusohvitser. 19. juunil 1943 abiellus Traudl Humpsiga. Sama aasta 14. juulist Relva-SS-is. 1. detsembrist 1943 rindel 12. SS-tankidiviisi „Hitlerjugend” koosseisus.

11

Julius Gregor Schaub (20.08.1898, München – 27.12.1967, München). Rohukaupmees. SS-i liikmekaart nr 7, NSDAP liikmekaart nr 81. SS-Obergruppenführer (kindral), Hitleri personaaladjutant ja autojuht. 1936. aastast Saksa Riigipäeva liige. Hävitas 1945. aastal füüreri saladokumendid Berchtesgadenis ja Münchenis. Interneeritud 1949. aastani.

12

Christian Weber (25.08.1883, Polsingen Baieris – 1945, München). Kõrtsmik, totalisaatoripidaja ja poliitik. Löögirühma „Hitler” esimesi liikmeid. 1926–1934 Müncheni linnanõunik, esindas NSDAP-d. 1935. aastast raehärra. SS-ratsaväekoolide inspektor jne. Ülestõusnud baierlased tapsid ta.

13

Otto Günther teenis enne kokana Mitropas (Mitteleuropäische Schlafwagen- und Speisewagen- Ag – AS Kesk-Euroopa Magamis- ja Restoranvagunid). 1937. aastast kokk Hitleri erirongis, edasi füüreri peakorteris Hundikoopas (Wolfsschanze).

14

Alfred Jodl (10.05.1890, Würzburg – 16.10.1946, Nürnberg). Kindralooberst. 1939 Saksa kaitseministeeriumi Wehrmachti peaameti, 1940. aastast Wehrmachti peastaabi ülem. Hitleri lähim sõjaline nõustaja. Kirjutas 8. mail 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni aktile. Mõisteti 1946 Nürnbergis sõjaroimarina surma ja hukati.

15

Algselt oli Hitler innukas kino- ja teatrikülastaja. Sellest meelelahutusest loobus ta sõja alguses.

16

Theodor Morell (22.06.1886, Trais-Münzenberg – 26.05.1948, Tegrensee). 1913 promoveerus meditsiinidoktoriks. 1914. aastast laevaarst. Vabatahtlikuna Esimeses maailmasõjas. 1918. aastast arstipraksis Berliinis. NSDAP liige 1933. aastast. 1936–1945 Hitleri ihuarst. Lahkus 23. aprillil 1945 Berliinist Berghofi suunas. Interneeritud 1945. aastast surmani.

17

Karl Brandt (8.01.1904, Mühlhausen Elsassis – 2.06.1948, Landsberg). NSDAP liige 1932. aastast. 1934 määras Hitler ta oma saatearstiks. 1937–1945 paralleelselt Berliini Kirurgiakliiniku ülemarst. Liikus 1944. aastani füüreri peakorteris ja kitsamas seltskonnas Berghofis. Pärast 1944. aasta 20. juuli atentaati saatearsti kohalt tagandatud. 16. aprillil 1945 arreteeris SS ta Hitleri käsu põhjal kui isiku, kes ei usu lõppvõitu. Mõisteti 1947 USA sõjakohtus surma ja hukati.

18

Otto Dietrich (31.08.1897, Essen – 22.11.1952, Düsseldorf). Õppis filosoofiat ja ühiskonnateadust. Ajakirjanik. NSDAP-s 1929., SS-is 1932. aastast. 1930-1931 ajalehe National- Zeitung asetoimetaja. 1931. aastast NSDAP pressibüroo juhataja. 1933–1945 Saksa riigi pressišeff. Mõisteti 1949 seitsmeks aastaks

Скачать книгу