Скачать книгу

ja majandusteadust. 1932. aastast pressistenografist Saksa Teadetebüroos (Deutsches Nachrichtenbüro – DNB). 1936–1942 riigi pressišefi Dietrichi abi välispoliitilise info alal. Sama aasta lõpust DNB peatoimetaja. Füüreri peakorteris 29. aprillini 1945. 1947. aastani Briti sõjavangis.

20

Johann Rattenhuber (30.04.1897, Oberhaching Münchenis – 30.06.1957, Oberhaching Münchenis). 1920. aastast Bayreuthi välipolitseis. 1933 politseipresident Heinrich Himmleri adjutant. Samal aastal moodustas Berliinis Hitleri otsealluvuses oleva eriotstarbelise üksuse. 1935–1945 Riigi Julgeolekutalituse (Reichssicherheitsdienst – RSD) ülem, kellena rajas selle ulatusliku võrgu. Punaarmee vangistas ta 2. mail 1945. Sõjavangina Venemaal 16. novembrini 1951.

21

Peter Högl (19.08.1897, Poxau Dingolfingis – 2.05.1945, Berliin). Mölder. 1919 astus Müncheni politseikooli, mille lõpetas järgmisel aastal kordnikuna. 1932 asus teenima kriminaalpolitseis. 1933. aastast füüreri ihukaitses. 1934 SS-Obersturmführer (ülemleitnant). 1935–1944 RSD 1. osakonna ülem. 1944–1945 selle talituse kriminaaljälitusdirektor. Hitleri enesetapu tunnistaja. Laskis end maha.

22

Traudl Junge kohustuste hulka kuulus peakorteri väljasõidukavade ja Saksa linnadele õhurünnakutega tekitatud kahjusid käsitlevate raportite ümberkirjutamine ning Hitleri dikteeritud kõnede ja tervitusläkituste kirjapanek. Sõjalise sisuga dokumendid olid vastavate staapide sekretäride hooleks.

23

v

24

Friedrich „Fritz” Darges (8.02.1913, Dülseberg – 25.10.2009, Celle) SS-is 1933. aastast. 1934 SS-lipujunkur. 1935 SS-Untersturmführer (leitnant). 1937. aastast Martin Bormanni adjutant. 1940–1942 Hitleri käsundusohvitser. Vahepeal tegevväes. 1943. aastast Hitleri isiklik adjutant tema peakorteris. Saadeti 1944 pärast konflikti Hitleriga rindele. USA väed vangistasid ta 8. mail 1945. Interneeritud 1948. aastani.

25

Otto Günsche (24.09.1917, Jena – 2.10.2003, Lohmar Nordrhein-Westfalenis). 1934. aastast SS-ihukaitseüksuses „Adolf Hitler”. 1941–1942 õpingud SS-i junkrukoolis Bad Tölzis, millele järgnes rindeteenistus. 1943. aasta jaanuarist augustini Hitleri isiklik adjutant Hundikoopas. Vahepeal rindel, järgmise aasta veebruarist taas füüreri isiklik adjutant. 1944 SS-Stürmbannführer (major). Punaarmee vangistas ta 2. mail 1945. Viidi Venemaale sunnitöölaagrisse. Vabanes 1956. aasta mais Saksa DV Bautzeni vanglast.

26

Siinkohal peab Traudl Junge silmas Saksamaal liikunud tavalisi reisironge. Tänapäeva lugejale võib jääda mulje, nagu oleks jutt küüdirongidest, millega juudisoost vange veeti itta ja kus valitsesid ebainimlikud olmeolud. Seda autor oma lugu 1947. aastal kirja pannes ei mõelnud.

27

Majahoidjad abielupaar Willi ja Gretl Mittlstrasser hoolitsesid Berghofi eest kuni Kolmanda Riigi kokkuvarisemiseni.

28

Majahoidjad abielupaar Willi ja Gretl Mittlstrasser hoolitsesid Berghofi eest kuni Kolmanda Riigi kokkuvarisemiseni.

29

Rudolf Schmundt (13.08.1896, Metz – 1.10.1944, Rastenburg Ida-Preisimaal). 1938. aastast Wehrmachti šeffadjutant füüreri juures, kindralleitnant. Sai 20. juulil 1944 Hitlerile tehtud atentaadi tagajärjel raskelt vigastada. Suri Rastenburgi sõjaväelaatsaretis.

30

Karl-Jesko von Puttkamer (24.03.1900, Oderi-äärne Frankfurt – 4.03.1981, Neurhede). Saksa mereväes 1917. aastast. 1930 kaptenleitnant. 1933–1935 mereväe sideohvitser maavägede ülemjuhatuse juures Berliinis. 1935–1939 Hitleri 2. ning mereväeadjutant. 1939–1945 mereväe sideohvitser füüreri peakorteris. 21. aprillil 1945 sõitis Salzburgi kaudu Berghofi. USA väed vangistasid ta 10. mail 1945. Interneeritud 1947. aastani.

31

Walter Frentz (21.08.1907, Heilbronn – 6.07.2004, Überlingen). Õppis elektrotehnikat Münchenis ja Berliinis. Operaator filmistuudios Ufa. Leni Riefenstahli filmide juhtoperaator. 1939. aastast filmikorrespondent füüreri peakorteris. 1942 lennuväeleitnant. Oli Hitleriga kaasas kõigil ta sõitudel ning peakorteri kõigis asupaikades, kus filmis ja pildistas. Lahkus Berliinist lennukiga 24. aprillil 1945. USA väed vangistasid ta sama aasta mais. Interneeritud 1946. aasta lõpuni.

32

Hugo Blaschke (14.11.1881, Neustadt – 6.12.1959, Nürnberg). Õppis meditsiini Philadelphias ja Londonis. 1911. aastast hambaarstipraksis Berliinis. NSDAP liige 1931. aastast. Hermann Göringi ja 1933–1945 Hitleri hambaarst. Interneeriti 1946. Vabanes 1948. Pensioneerumiseni hambaarst Nürnbergis.

33

Mõeldud võõrastemaja Zum Türken, mis tegutseb tänini.

34

Platterhofi võõrastemajas asuvat juuksurisalongi külastasid ka Eva Braun ja Traudl Junge.

35

Hans-Karl von Hasselbach (2.11.1903, Berliin – 21.12.1981, Pullach Isartalis). Arst. Müncheni ülikooli kliiniku kirurg. NSDAP-s 1933., SS-is 1934. aastast. 1936–1942 Hitleri saatearsti dr Brandti assistent. 1942–1944 füüreri alaline saatearst tema peakorteris. Sama aasta oktoobris vallandati prof Morelli ravivõtete kritiseerimise pärast, juhatas sõja lõpuni välilaatsaretti läänerindel. USA väed vangistasid ta 1945. Interneeritud 1948. aastani.

36

Herta Schneider, neiuna Ostermeier (4.04.1913, Nürnberg). Eva Brauni kooliõde ja parim sõbratar. Tutvus Hitleriga 1933. aastal Eva Brauni vahendusel ja oli 1945. aasta aprillini Berghofis sage külaline.

Скачать книгу