ТОП просматриваемых книг сайта:
Taevast raskem: Kurt Cobaini elulugu. Charles R. Cross
Читать онлайн.Название Taevast raskem: Kurt Cobaini elulugu
Год выпуска 2016
isbn 9789949279296
Автор произведения Charles R. Cross
Жанр Биографии и Мемуары
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Pat kolis tol talvel Wendy juurde. O’Connor ei meeldinud kummalegi Wendy lapsele ja Kurt hakkas teda lausa vihkama. Sarnaselt Kurti bioloogilisele isa ja Frankiga kujunes ka Pat mitmete Kurti laulude ja koomiksite pilkeobjektiks. Ning sisuliselt esimesest päevast peale tekkisid Pati ja Wendy vahel sellised tülid, mis Doni ja Wendy omad kaugele varju jätsid.
Üks eriline lahing asetas nurgakivi Kurti kui muusikuga seonduvatele müütidele. Peale tõsist tüli läks Wendy välja Pati otsima ja leidis ta, Kimi sõnade kohaselt, „teda petmas. Purjus nagu ikka.” Wendy tormas raevunult koju, pomisedes, et nüüd lööb ta Pati maha. Ta käskis Kimil Pati püssid suurde kilekotti koguda. Kui Pat koju tuli, teatas Wendy, et kavatseb ta mõrvata. Kurt jutustas seda lugu nii, et Wendy üritas meest maha lasta, kuid ei tulnud püssi laadimisega toime; õele too detail ei meenu. Kui Pat lahkus, vedasid Wendy ja Kim püssikoti kahe kvartali kaugusele Wishkah’ jõe kaldale. Püsse maad mööda lohistades kordas Wendy endamisi: „Tuleb neist lahti saada, või muidu lasen ta maha.” Ta viskas püssid jõkke.
Kui Pat ja Wendy järgmisel hommikul ära leppisid, pinnis Kurt Kimilt relvade asukoha välja. Kolmeteistaastane õde teed juhatamas, läks Kurt koos kahe sõbraga jõe äärde ja õngitses püssid välja. Kui Kurt hiljem seda lugu jutustab, väidab ta, et vahetas relvad oma esimese kitarri vastu, kuigi tegelikult sai ta selle juba 14-aastaselt. Kurt ei lasknud tõel head lugu ära rikkuda; väide, et ta oma kasuisa püssid pandimajas kitarri vastu vahetas, oli tema kui jutuvestja jaoks liiga hea võimalus, et seda tuulde lasta. Tolles loos avalduvad kõik elemendid tema kui kunstniku igatsetud enesekuvandist – maamatsi mõõgad taoti punkroki atradeks. Püssid sattusid tõesti pandimajja, kuid ta ostis nende eest Fender Deluxe’i võimendi.
„Jõkke visatud püsside juhtum” ei jäänud ainsaks korraks, kui Pat ja Wendy tõsiselt tülli läksid. Kurti tehnikaks nende lahingute vältimisel – kuhu tedagi oleks võidud kaasa tõmmata, sest Pat pidas Wendyle meelsasti loenguid sellest, mida tema eksiteele sattunud pojaga teha tuleks – oli eesuksest sisenedes kiiremas korras oma tuppa kaduda. Selles mõttes oli ta tüüpiline teismeline, kuigi tema sisenemised ja lahkumised toimusid eriti kähku. Kui ta pidi oma toast mingil põhjusel välja tulema – et telefoni kasutada või külmkappi rüüstata –, üritas ta seda ajastada nõnda, et Patiga kokku ei satuks. Toast sai tema varjupaik ning mitmeid aastaid hiljem päevikus esitatud kirjeldus näitab, et kodu taaskülastamine oli nii emotsionaalselt kui füüsiliselt valus kogemus:
Iga kord, kui tagasi tulen, tabab mind sama déjà vu tunne, mis saadab värinad üle mu selgroo: totaalne depressioon, totaalne vihkamine ja kuude kaupa kestnud vimm, vanad mapid täis pilte kitarri mängivatest rokkaritest ja koletistest, kaanele soditud nõuanded, nagu „See õlu on sinu terviseks” ja „Tõmba end pilve”, vesipiipude detailsed joonised, seksinaljade variatsioonid teemal, mida teha mõne kelmika tennist mängiva tüdrukuga. Vaatan ringi ja näen Iron Maideni plakateid, mille nurgad on rebenenud ja auke täis, seintesse taotud naelu, millel tänagi veel traktoristinokatsid ripuvad. Sälgud lauaplaadis, tekkinud veerandsendiste viskamisest viis aastat harrastatud joomismängu käigus. Närimistubaka plekkidega kaetud vaip – vaatan kogu seda paska, aga kõige selgemini meenutab mu mõttetut noorpõlve see, kui sõrmeotstega lage puudutan ja tunnen kanepi- ja sigaretisuitsust tekkinud kleepuvat kihti.
Tema konfliktid sama katuse all elavate täiskasvanutega keesid 1984. aastal viimaks üle. Ta põlgas Wendyt, kuna too tundis meeste suhtes nõrkust, just nagu oli põlanud isa, kui see ihkas uuesti abielluda. Pati vihkas ta veel rohkem, kuna too andis talle nõu viisil, mis Kurti nõrkusi esile tuua üritas. Majapidamise kaks meest ei jõudnud üksmeelele ka selles punktis, kuidas peaks naisi kohtlema. „Pat oli jube seelikukütt,” ütles Kim, „aga Kurt ei olnud. Kurt suhtus naistesse austusega, kuigi tal polnud palju tüdrukuid. Tema otsis kedagi, kellesse armuda.” Pati loengud, kuidas „mees peab mees olema ja mehena käituma”, kestsid lõputult. Kui Kurt tema standardite kohaselt ei käitunud, kuulutati ta „pedeks”. Ühel 1984. aasta aprilliõhtul muutus Pat tarkuste jagamisel eriti mürgiseks. „Miks sa kunagi tüdrukuid koju ei too?” küsis ta Kurtilt. „Kui ma sinu vanune olin, voorisid mul tüdrukud pidevalt voodist sisse ja välja.”
Saatjaks too mehelik tarkusetera, läks Kurt peole. Seal kohtas ta Jackie Hagarat. Kui too koos sõbrannaga lahkuma valmistus, tegi Kurt ettepaneku, et nad võiksid tema poole siirduda – vahest peitus siin ka kavatsus Patile koht kätte näidata. Siiski hiilisid nad vaikselt ülakorrusele, et vanemaid mitte häirida. Jackie sõbranna oli üpris purjus ja vajus kõrvaltoa suurde voodisse magama. Kuna sõbranna ilmselgelt jalgu alla ei võtnud, ütles Kurt Jackiele: „Võid ööseks siia jääda.”
Äkitselt saabus hetk, mida Kurt oli nii kaua oodanud. Ta oli juba ammu unistanud, millal saab noorpõlve seksifantaasiad selja taha jätta ja keskkooli klassivendadele ausalt kinnitada, et pole enam süütu (kuigi sarnaselt teiste temaealistega oli ta tol teemal juba aastaid luisanud). Kasvades üles maailmas, kus mehi puudutati vaid selleks, et neid sõbramehe kombel õlale patsutada, igatses temagi teise inimese nahka enda vastas tunda. Jackie näol oli ta leidnud sarnaste soovidega kaaslanna. Kuigi vaid viieteistaastane, oli tal selles vallas juba kogemusi ning tol ööl, kui ta Kurti magamistuppa välja jõudis, viibis tema poiss-sõber juhtumisi vangikongis. Ta teadis küll, mis edasi saab, kui nad Kurti tuppa lähevad. Jackie mäletab, et tekkis hetk, kui nad üksteisele otsa vaatasid ja iha puhkes õitsele sellise jõuga, nagu oleks sisepõlemismootor tööle pandud.
Kurt kustutas tuled, nad võtsid riidest lahti ja hüppasid innukalt voodisse üksteise käte vahele. See oli esimene kord, kui Kurt paljast naisolevust embas, too hetk, millest ta samas voodis lebades noorpõlve onaneerimisfantaasiates nii kaua unistanud oli. Jackie hakkas teda suudlema. Samal hetkel, kui nende keeled kokku puutusid, paiskus uks lahti ja sisse tuli Kurti ema.
Võib arvata, et Wendy polnud sugugi rahul, nähes oma poega alasti tüdrukuga voodis amelemas. Tema tuju polnud parandanud ka kõrvaltuppa äravajunud tüdruku märkamine. „Kasi siit minema!” karjus ta. Ta oli ülakorrusele tulnud, et Kurtile väljas möllavat äikest näidata – tormi puhkemine oli noortel armastajatel märkamata jäänud –, kuid avastas poja nüüd tüdrukuga voodist. Kui Jackie trepist alla kiirustas, röökis Wendy: „Kao mu majast kus kurat!” Peab ütlema, et Pat tol puhul lõugu ei laksutanud, kuna taipas, et temapoolsed kommentaarid ajaksid Wendy veel vihasemaks. Kära kuuldes jooksis ka Kim oma toast välja. Ta märkas, et Kurt ja Jackie panid äravajunud tüdrukule kingi jalga. „Mida põrgut?” imestas Kim. „Me lahkume,” teatas Kurt õele. Nad vedasid Jackiega teise tüdruku trepist alla ja läksid välja, aasta tõsiseima tormi kätte.
Kui Kurt koos kahe kaaslasega First Streeti mööda edasi jalutas – värske õhk oli purjus tüdrukule elu sisse puhunud –, hakkas sadama, ja ehkki seda ei võinud pidada heaks endeks, on Kurt päikesetõusu ajaks juba süütuse kaotanud. Ta värises juba nüüd, möllavad hormoonid segunemas viha, häbi ja hirmutundega. Tema jaoks oli alandav Jackie nähes riidesse panna, endal till kõva. Sarnaselt alaarenenud tüdruku episoodile segunesid siingi ühesuguse jõuga nii iha kui häbitunne, lootusetult sassis ja üksteisega äravahetatavad.
Nad läksid Jackie sõbra majja. Kohe nende järel vajus uksest sisse ka Jackie poiss, äsja vanglast välja lastud. Jackie oli Kurti hoiatanud, et tema võistleja on vägivaldse loomuga, ning konflikti vältimiseks teeskles Kurt, et on teise tüdruku saatja. Kui Hagara koos poiss-sõbraga lahkus, veetis Kurt öö koos teise tüdrukuga. Seks polnud suurem asi, nagu sõbranna Jackiele hiljem teatas, kuid siiski oli see vahekord ja Kurtile sellest piisas. Viimaks oli ta vagiinaväravatest sisenenud ega pidanud enam oma seksielu kohta valetama.
Kurt lahkus varahommikul ja lonkis kahvatus koiduvalguses Aberdeenis ringil. Torm oli möödas, linnud sirtsusid ja kogu maailm näis uuele elule ärganuna. Ta jalutas tundide viisi, kõige juhtunu üle mõtteid mõlgutades ja enne koolitundide algust päikesetõusu imetledes, endamisi imestades, mis suuna tema elu järgmiseks võtab.
5
ABERDEEN, WASHINGTONI