LITMIR.BIZ

Скачать книгу

Vaene kassilõust solvus, kuid paistis, et sai jutust suurepäraselt aru.Vaatas mind pea sama kurjalt kui ta peremees. Bill astus mu juurde, ikka endiselt revolver peos. Haaras mul järsult käest ning keeras selle selja taha nagu võmm. Lükkas enese ees otse magamistuppa ja viskas hooga voodisse. Kukkusin pehmele asemele ning kiirustasin istukile tõusma. Kurat võtku! Ma pole ju migi kalts, et võtan ühel ööl mitu meest järgemööda ette! Ma ei tahtnud enam mingit kuradima seksi! Saaks vaid eluga minema!

      „Bill, lõpeta see pull ära!” käratasin talle kurjalt, ilmselt lootes, et ta kuulab mu sõna nagu üleannetu laps. „Ma ei kavatse sinuga magada!”

      Ta seisis ukse juures, külmavereline ja kalk nagu ehtne killer. Nüüd, olles oma koduseinte vahel, nägi ta välja veel eriti enesekindel ja julge. Ta käskis lihtsalt ning lühidalt:

      „Võta riidest lahti!”

      See polnud kuigi suur probleem, sest mul polnud isegi aluspesu miniseeliku all.

      Bill Tanger toetas ukse kõrval selja vastu seina ning keerutas relva peos nagu oleks see mänguasi.

      Ma neelatasin kuuldavalt. Püüdsin koondada oma tahtejõudu vastuhakkamise nimel. Aga ma teadsin ette, et selles võitluses jään niikuinii alla. Kui ta vaid tahab, rebib ise mul riided seljast ja vägistab ära ning mul pole vähimatki lootust sellest õudusest pääseda. Mu ihu lõi värisema justkui palavikus. Meenus jälle too jube suveöö… Ja ma ei julgenud isegi mõelda selle peale, mis minust tookord pärast ebavõrdset võitlust järele oli jäänud. Issand Jumal küll! Kui sa vaid olemas oled… Ma ei taha jälle tunda end rüvetatuna, tühjaks väänatuna, häbistatuna…

      „Bill, palun… palun, mõtle midagi muud välja…” anusin hääle värisedes.

      „Võta riidest lahti!” kordas Bill. „Mulle ei meeldi seda kaks korda öelda!” Seejuures võttis ta taas pudeli ning ammutas sellest veidike julgust.

      Värin muutus aina hullemaks. Hambad juba kippusid plagisema suus. Vastu tahtmist tõstsin käed pluusinööpide juurde. Kaks nööpi tulid lahti kui iseenesest ja samas valgusid pisarad silma.

      „Bill, palun sind…” sosistasin veel kord. Mõtlesin, et tal on ju ometi süda sees.Ta teab mu minevikku.Ta ei või mulle nii teha!

      Danger suunas revolvritoru otse minule ja astus kaks sammu lähemale. Surus tigedalt läbi hammaste:

      „Ära aja mind veel vihasemaks kui ma olen, plika!”

      Paluda halastust oli niisiis mõttetu, aga lihtsalt täita tema nõudmisi… Ei! Ta ootas hetke, et näha, kas täidan ta käsku või mitte. Kui ma seda ei teinud, haaras ise mu pluusist. Tõmbas korra ning ülejäänud nööbid lendasid ühe ropsuga eest. Klirinal mööda põrandat laiali. Kerge tõukega lükkas Danger mu pikali ning ma ei julgenud vastu vaielda, sest revolvritoru oli see, mis mulle pidevalt näkku vahtis. Pagana Funkie! Oli tal tarvis see riistapuu välja koukida! Kust kurat ta selle üldse oli saanud?

      „Kui sa minust Kenzole iitsatad… ma löön su, raisa, maha!” lubas mustanahaline heldelt. Siis istus mu kõrvale ja libistas vasaku käe üle mu paljaste rindade. Suunurgas tuksatas õel muie. „Näita mulle, Hüdra, millest sa praegu Funkie juures napilt ilma jäid. Proovi uuesti, minuga, las ma aitan sul lõpuni minna…” sosistas ta vaikselt, lausa hellalt. Kuid järgnev tuli taas vihaga: „Te olite ju nii hoos, et ei märganud kumbki, kuidas ma juba tükk aega sealsamas toas seisin! Teil polnud mahti isegi ringi vaadata! Niiviisi sa siis vannudki mulle truudust, kallis Hüdra? Naerad ja irvitad mind ning lähed siis otseteed sandiga keppima! Sa oled üks kuradi neetud libu, raisk! Mul on päris kahju sind siit toast elavana välja lasta! Ma loodan, et mu mõistus keerab nii ära, et ma lasen selle kuuli ikkagi sulle keresse! See oleks ehk kõige mõistlikum tegu, mida ma üldse elus olen teinud!”

      Üle keha värisedes talusin vastumeelselt tema puudutusi. Ta tegi seda meelega ettevaatlikult, vaevu tabades näpuotstega mu nahka. Ta oskas mind erutada ja tavalises olukorras oleks see mulle vägagi meeldinud. Kuid säärase hirmuannuse juures, kus pealegi revolver vahib kahekümne sentimeetri kauguselt otse näkku, mõjus tema tehnika otse vastupidi. Ma lamasin liikumatult tema ees, hammustades huult. Oodates kannatlikult hetke, et ta veidigi oma tähelepanu kõrvale juhiks. Ehk siis ikkagi õnnestub…

      „Ja mina veel tunnistasin, et armastan sind!” pahvatas Bill äkki kibedalt naerma. „Ma arvasin, et armastus, see on suur ja ilus tunne! Isegi siis, kui armastan sind üksi… Jobu olen! Kretiin! Ma astusin Kenzo käsust üle ja saingi oma palga.Tead sa, plika, Kenzot tuleb kuulata ja uskuda, tema kogemusi tuleb arvestada. Tema on meist kõigist tuhat korda targem. Tema teab, mida räägib. Nüüd ma lõpuks tean – truudus, see on jama! Armastus on ainult illusioon, seda pole olemas! Oma süda on su kõige alatum reetur! Armastus – see on pask, mida tagant sisse pannakse ja eest välja ropsitakse! Kogu see elu süsteem on üks suur nõmedus! Ta on valet ja nõmedust otsast-otsani täis! Kurat, kellele ja milleks seda kõike vaja on!?” Ta jõi veel lonksu ning virutas äkki pudeli vastu seina puruks. Siis tõusis laisalt, kiirustamata, väsinult.Vaatas kibeda muigega revolvrit oma peos ning küsis justkui minu käest: „Kas ta tahtis mind maha lasta? Vana hea Funkie laseb mulle kuuli selga? Uskumatu…” Ja Danger vangutas mõtlikult pead.

      Mina ootasin veel, poollamades alandlikuna keset korrastatud voodit. Pluus oli lõhki ning hirmu pärast ei julgenud isegi hingata.

      2

      Veel kord, jälle tõmbusid ta kulmud ninajuurele kokku ning raevu täis pilk koondus taas minule.Säärane muutus pani mind sisimas hirmust võpatama. Danger vaatas mind kaua vaikides, korjates ehk kokku aja jooksul kogunenud vimma.

      „Ma vist ikkagi tapan su,” arvas Bill lõpuks täiesti külmalt. „Aga enne tahaksin veel kuulda, kuidas sa mu käte vahel mõnust oigama hakkad. Ma tahan, et sa pakuksid mulle seda rõõmu. Luban, et teen kõik,et sul rohkem kui hea oleks…Võib-olla mõtlen ma siis ümber ning jätan su segi ellu.Yeah, see oli uhke, kuidas sa Funkie peal ratsutasid – nagu pornofilmis! Sa olid kaunis, sa olid tõesti ilus!”

      Bill keeras mulle hetkeks selja,et visata revolver riidekapi otsa.Pagana kõrge kapp – minu jaoks küll. Ma poleks mingi hinna eest sinna ulatunud. Mu õhkõrn lootus, et ehk õnnestub relv ära näpata ning sellega ähvardades Dangerile hirm nahka ajada, läks lõplikult luhta. Nüüd jäi üle vaid üks ja kõige labasem variant: lihtsalt põgeneda.

      Aega polnud antud ei mõtlemiseks ega kõhklusteks. Ja kasutades hetke, kuni Bill veel seljaga minu poole seisab, kargasin äkitselt voodist välja.Täie hooga sööstsin ukse poole. Kuid! Dangeril olid liiga pikad käed. Mis tasus tal astuda üks samm ja mul turjast kinni krahmata?

      Pluus raksatas. Inerts kiskus mind edasi, aga Bill tõmbas hoopis tagasi. Nii tegin tahtmatult toas täistiiru ja maandusin Billy rinna najal, justnagu olekski see olnud kogu minu tormamise lõppeesmärk. Aga see polnud nii! Võitlusvaim oli äkki tärganud, viha lahvatas. Ma virutasin talle kogu jõust rusikaga makku.Teise korra veel ja isegi kolmanda.Pagan võtku! Sama hästi oleksin võinud taguda vastu seina! Ei mingit reaktsiooni. Tema kõhulihased olid nii treenitud, et hoopis mu rusikas sai rängalt haiget.

      Vähemalt peajagu minust pikem, ja nii, ligikaudu viis korda tugevam, haaras ta lõpuks mul kätest ning keeras need selja taha risti – oi, kuidas seepeale õlgades valus hakkas!

      „Kuhu nüüd minek, neiu? Ma pole veel oma juttu lõpetanud. Sa kuulad mind ära!” tuletas Bill kurjalt meelde. Tundus nii, et tal sai mu toksimisest lihtsalt villand.

      „Lase mind lahti! Sa oled kretiin! Oled üks napakas, hull neeger! Ma ei taha su ila kuulata! Mind ei huvita sinu luulud!”

      „Hoia oma suu kinni!” käratas Bill kannatust lõplikult kaotades ning seejuures tema raevukalt välkuvad silmad valgusid sootuks verd täis.

      Ma rabelesin kogu jõust, püüdes end lahti rebida tema liiga tugevate käte vahelt. Isegi selja taha väänatud käed ei hoidnud mind küllalt kinni. Vandusin ja sõimasin teda kõige ropumate sõnadega, mis iial üle mu huulte on tulnud. Siis lasi ta mind lahti – vaid korraks. Seda oligi mulle vaja. Kuigi õlas raksatas valu, keerasin käe järsult sirgeks ja lajatasin üles

Скачать книгу