Аннотация

Oivaline romaan eestlaste vahelistest suhetest, meie romaanikunsti uus rajamärk.

Аннотация

Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kasvõi sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilk läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mida on kiiruga kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kostutav briis. Feng-shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna.

Аннотация

Lugu tüdrukust, kellel on loomade vastu allergia, ja tal ei ole mitte kunagi lootust saada endale oma kodulooma. Suur on aga ta üllatus, kui talle ilmub hilinenult tantsukinga sisse päkapikk Erki, kes lubab ta unistuse täita. Nii saavad alguse Manni ja Roosa Roti seiklused läbi kevadise kooliaja. “Mann ja Roosa Rott” on heaks kingituseks oma väikestele sõpradele ja sobilikuks lugemiseks nooremale koolieale. Samuti on see tarvilik materjal lastevanematele, kel on aeg-ajalt vaja uusi unejutte.

Аннотация

Saagalik romaan "Serafima ja Bogdan" jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud. Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Аннотация

Armuda võib ka poisike kõige ebasobivamal hetkel ja ootamatult. Keegi pole armastuse eest kaitstud! Kuid kas poisina juhuslikult karu tapnud ja seetõttu praegu armilise näoga mees võib taas pälvida kunagise armastatu armastuse? Kas armastus, mis on aastaid olnud varjusurmas, võib lahvatada põlema pärast juhuslikku kohtumist? Loe ja tee kaasa Karutapja Asso rännak läbi elu, otsides armastust.

Аннотация

Neville Lancelot Goddard (1905–1972) oli 20. sajandi üks mõjukamaid metafüüsika õpetlasi ja Uue Mõtte autoreid ning kõnelejaid. Tema kirjutised ja ideed jätkavad laia levikut ning on populaarsed ka 21. sajandil. „Saladus peitub tundesˮ on üks Neville Goddardi KÕIGE VÕIMSAMAID raamatuid. Ta näitab sulle TÄPSELT, kuidas luua soovitud reaalsust ja annab sulle meetodid selle jõu vallandamiseks. See raamat räägib soovide ellu viimise kunstist. See teos on küll väike, kuid sisutihe. Selles on varandus – selgelt kirjeldatud tee oma unistuste täitmiseks. Raamat tutvustab teadvuse seaduse toimimist unes, palves ja tundes.

Аннотация

Ehitusplatsilt leitakse skelett. Ajakirjanik Kate Waters (lugejale tuntud F. Bartoni romaanist „Lesk“), hakkab selle aastakümneid tagasi juhtunud looga tegelema algul igavusest, siis aga kisub see teda järjest enam endasse, kunagi elatud eludesse ja paneb küsima, kas kõiki saladusi on vaja paljastada. Aga lapse lugu vajab jutustamist.

Аннотация

Reisiparvlaev Estonia väljus Tallinna sadamast 27. septembril 1994, pardal 989 inimest. Peatekil asus sõjaline veos, mis pidi läbi Rootsi minema teise riiki. Estonia uppus öösel tugevas tuules, mis polnud aga veel kasvanud tormiks. Uppumise kulg oli dramaatiline. Laevad ei upu sellepärast, et puhub tugev tuul või et pardal on sõjaline veos. Kõik meremehed on merel näinud tugevaimaidki tuuli ja sõjalisi veoseid veavad paljud kaubalaevad. Kuid Estonia oli reisilaev ja see suunas kogu vastutuse otse valitsusele. Samal ööl alustati projekti, et peita nii laeva vrakk kui ka tõde. See ei õnnestunud. Tõde Estonia kohta on kirjas selles raamatus. Stefan Torssell läks merele juba 15-aastaselt. Tal on akadeemiline mereharidus ja laevakapteni haridus. Rootsi laevandusameti büroojuhatajana puutus ta kokku paljude hukkunute sugulastega, kes jutustasid oma loo. Seejärel algas aastaid kestnud uurimistöö. Selles raamatus kirjeldatakse iseäralikku laevahukku ja seda, kuidas 852 inimese surm kinni mätsiti. Estonia hukku ei ole mitte kunagi juriidiliselt analüüsitud. See on Stefan Torsselli kolmas raamat. Ta ise ütleb, et see on tema tähtsaim teos.

Аннотация

Siin raamatus on ühtede kaante vahel Leelo Tungla triloogia „Seltsimees laps” kolm raamatut: „Seltsimees laps”, „Samet ja saepuru” ning „Naisekäe puudutus”. Väikese Leelo ema on valesüüdistuse alusel viidud kaugele Siberisse ning tüdruk kasvab isa ja teiste sugulaste hoole all. Kõigest hoolimata on 1950ndate alguse lapsepõlv ikkagi lapsepõlv ja raskeimalgi hetkel on argipäevas oma nalja, muusikat ja teisi inimesi. Pidevalt saadab peret ema tagasituleku ootus, kuid selleni kuluv aeg on pikk-pikk… „Seltsimees lapse” triloogia alusel linastub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks samanimeline film.

Аннотация

Pikka aega on üldiselt arvatud, et linnud on lollid. Õela pilgu ja pähkliajuga. Viimase kahekümne aasta jooksul on aga tulnud hulganisti näiteid linnuliikidest, kes on vaimselt võimelised primaatide sarnasteks saavutusteks. On lind, kes suudab emaste ligimeelitamiseks luua marjadest, klaasitükkidest ja õitest värviküllaseid kujundeid. On liik, kes lahendab klassikalise mõistatuse sama kiiresti kui viieaastane laps, ja liik, kes on lukkude lahtimuukimise ekspert … Intelligentsus on kahtlane mõiste isegi Homo sapiens´i puhul – seda on raske määratleda ja keeruline mõõta. Üks psühholoog kirjeldab seda kui võimet õppida või saada kasu kogemuste abil, teine aga kui võimet omandada võimeid. See raamat on katse mõista geniaalsuse eri vorme, mis on teinud linnud nii edukaks. Jennifer Ackerman (snd 1959) õppis kirjandust Yale´i ülikoolis ning on kirjutanud palju populaarteaduslikke artikleid ja raamatuid. “Geniaalsed linnud” valiti 2016 mitmete väljaannete poolt aasta kõige paremate raamatute hulka ja on ilmumas paljudes keeltes.