LITMIR.BIZ

Päeval on Rune lihtsalt Rune, aga öösiti muutub Rune Pruuneks – kartmatuks superkangelaseks. Pruune hiilib õue pintsli ja pruuni värviga. Ja see pole ju Rune süü, et Pruune värvib oma superkangelase hetkedel suurte poiste jalgrattad ära? „Pruune” on raamat sõprusest, julgusest ja vastuhakust. See on ka raamat igatsusest vanaisa järele ja sellest, kuidas asjalood võivad hulluks minna, kui superkangelase võimetest enam ei piisa. Raamat võitis 2014. aastal Põhjamaade Nõukogu laste- ja noorsookirjanduse auhinna.

Подробнее

Douglas Findhorn Elder on kehvas seisus. Ta sai just viiekümneaastaseks, läks lahku oma sõbratarist ja lasi ennast minema nügida töökohalt vinduva üleriigilise ajalehe toimetuses. Oma sünnipäeva õhtul leiab ta ootamatu uue sõbra: rääkiva kärnkonna. Nii algab pöörane jaht virvatulukestele, mis viib Douglase tema hubasest majast Edinburghis riigi teise otsa – terve tee kaugel Šoti mägismaa lääneosas asuva Glentaragar House’ini. Sellel reisil ootavad teda ees poolkuritegelik surnuvankrijuht, saja-aastane poliitiliselt sõjakas vanaema, lõhestunud isiksusega alkohoolik-täiskarsklane, hoolikalt välja töötatud skeem salaviskiga kaubitsemiseks, üsnagi lummava kreeka ninaga saladuslik naine ja võib-olla isegi katse leida lunastust … Selles hiilgavalt sürrealistlikus mürglis tõestab James Robertson veenvalt, et elus olulised asjad – sõprus, romantika, oivaline linnaseviski – tulevad siis, kui sa neid kõige vähem oodata oskad.

Подробнее

Ann Grangeri „Kurja juure“ tegevus toimub Weston Saint Ambrose’i piirkonna Cotswoldi külas, kus inspektor Jess Campbell ja vaneminspektor Ian Carter lahendavad oma viiendat mõrvajuhtumit. Kui Cotswoldi metsast leitakse maha lastud mees, paistab see enesetapuna. Aga esialgne mulje võib olla petlik ja õige pea taipavad politseinikud, et selle juhtumi taga on palju enamat. Tunnistajate ütlused ei klapi ning kui Ian Carter ja Jess Campbell asja põhjalikumalt käsile võtavad, selgub, et selles tihedalt põimunud külakogukonnas oli surnud mees mitmes mõttes pinnuks silmas. Kuigi kasuõde oli teda sageli rahahädast välja aidanud – vastu oma abikaasa tahtmist –, olid aina suurenevad rahamured ohvri meeleheitele ajanud. Seda juhtumit üha rohkem lahti harutades paljastavad Ian ja Jess kogu pettuse ning hästi varjatud vimma, mis neid mõrvarini juhatab.

Подробнее

Palju õnne! Sa oled otsustanud hakata vähem liha sööma. Olgu selle otsuse taga kas sinu enda tervis, loomade heaolu või siis hoopis keskkonnaalased, sotsiaalsed või religioossed põhjused – igatahes oled sa sattunud heasse seltskonda. Kogu maailmas leidub sadu miljoneid õnnelikke taimetoitlasi. Aga kuigi sa oled heas seltskonnas, võid sa tunda mõningast kimbatust. Sa ei pruugi esialgu teada, kuidas süüa teha, mida osta või kuidas orienteeruda kultuuris, mis sinu uusi toitumisvalikuid alati just lihtsaks ei tee. See taimetoitlase aabits õpetab sulle, mida sahvrisse varuda, kuidas lihtsamaid toite valmistada ning vegetaarlasena lihasööjate maailmas hakkama saada. Sa õpid, kuidas kõhtu täita ja kuidas oma isusid rahuldada. Sa armud senitundmatutesse toiduainetesse ja vürtsidesse, hakkad oma tervise eest hoolitsema ning sulle pakub rahuldust teadmine, et elad hästi ja arvestad teiste elusolenditega. Ära siinkohal nii hirmsasti muretse selle pärast, kuidas „asju õigesti teha”. Keskendu lihtsalt headele valikutele, mida sa enda ja oma keha huvides teed. Ja usu mind – ees ootav protsess pakub küllaga rõõme. Alustagem oma seiklust taimetoitlasena!

Подробнее

Rosal, kaheksateistaastasel Londonist pärit tüdrukul, on tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus. Tema vanemad, kes teda väga armastavad (kippudes teda ehk liigagi vati sees hoidma), ja võluv vanem vend on Rosa jaoks kogu maailm. Kuid ta igatseb enamat. Kui siis üks Bostoni arst valib just tema riskantse ja eksperimentaalse operatsiooni kandidaadiks, kolib Rosa imele lootes koos perega Massachusettsisse. Sylvia, New Englandi lähedal asuvast väikelinnast pärit tüdruk, on ajusurmas. Tema vanemad annetavad Sylvia keha Rosa heaks. Rosa ärkab pärast operatsiooni esimese inimesena, kes on saanud endale uue doonorkeha. See on tõeline meditsiiniline anomaalia. Rosa peaks olema üliõnnelik, kuid teda vaevavad aina painavamad sundmõtted selle kohta, kes õieti oli Sylvia ja milline oli tema elu. Rosa huvi oma uue keha vastu ja soov Sylviat mõista viivad ta autoreisile – avastusretkele, mis toob kaasa ka üllatava uue suhte. Kuid kas Rosa suudab lahendada oma identiteedidilemma? Kes ta ühe teise tüdruku kehas tegelikult ikkagi on?

Подробнее

Õigupoolest pidi see olema mõnus puhkus: Christine kavatseb minna Norderney saarele, et aidata sõbranna Marleenil tema uut kõrtsi remontida. Aga siis rabab ema teda nõudmisega võtta kaasa ka oma isa Heinz. Juba reisi algul on Christine närvivapustuse äärel, sest papal on kõige suhtes oma arvamus. Vaevalt saarele jõudnud, võtab papa oma sarmi ja põikpäisusega juhtimise ehitusplatsil üle. Asi läheb veelgi hullemaks, kui Heinz tutvub kohaliku lehereporteri Gisbert von Meyeriga. Dora Heldt, sündinud 1961 Sylti saarel, väljaõppinud raamatukaupmees, tegutseb alates 1992. aastast kirjastuse esindajana ning elab praegu Hamburgis. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja need on korduvalt jõudnud Saksamaa raamatumüügitabelite tippu. „Head lugejad, tundke rõõmu humoorika loo üle, mis on lustakalt ja ladusalt kirja pandud.“ – Westfalen-Blatt

Подробнее

Vahetult enne surma paljastab isa pojale saladuse, mis puudutab vanaisa surma asjaolusid. Riiaka loomuga gautšo olevat tapnud omaenese kaaskodanikud unises linnakeses Atlandi ookeani kaldal. See olevat olnud omakohus. Või nii vähemalt räägitakse. Nimetu noormees suundub samasse linnakesse, isegi täpselt teadmata, miks. Ta elab tagasihoidlikku elu ja püüab oma vanaisa kohta rohkem teada saada. Ent elu läheb linnakeses aina keerulisemaks, kuni see muutub ilmselgelt ohtlikuks. „Verest nõretav habe“ on atmosfääriline, ühtaegu rauge ja pinev romaan, mis jutustab kaotatud armastustest, peretülidest, rääkimata saladustest ning raskustest kaasinimeste mõistmisel ja äratundmisel. Daniel Galera napis ja võimsas proosas rullub lahti avastuslik lugu, mis mõjub arhetüüpsena ja ilmutab end kui vägev ookean. Daniel Galera (snd 1979) on oma põlvkonna tuntuim Brasiilia kirjanik. Ta on avaldanud viis romaani, kirjutanud lühijutte, koomikseid ja esseid, lisaks tõlkinud ilukirjandust. „Verest nõretav habe“ on võitnud mitmeid auhindu ja see on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. „Galera kirjutamisviis on suurejooneliselt müütiline, tema stiil veidralt realistlik ja selles on häirivalt tunda, et väikelinna tavalise pealispinna all on midagi korrast ära.“ – Maya Iaggi, The Guardian „Nagu romaani peategelanegi, on Galera ühtaegu nii armastaja kui võitleja ja tema romaan on hurmav. Selles on tugevat tõmmet. Lisaks on romaanil „Verest nõretav habe“ silmapaistev lõpplahendus. See annab mõista, et vähemalt mõnikord on rahu, armastus ja mõistmine ilmselgelt ülehinnatud.“ – Dwight Garner, The New York Times

Подробнее

ON KOHTI, KUST SURNUD KUNAGI EI KAO Mossmarken on udust ümbritsetud, silmapiirini laiuv raba, kus kasvavad kidurad männid ja varitsevad sügavad laukad. Ammustel aegadel maeti rabasse ohvriande jumalatele ja räägitakse, et ka tänapäeval kaovad inimesed siin jäljetult. Noor bioloog Nathalie tuleb siia oma märgalasid käsitleva doktoritöö jaoks katseid tegema. Peagi selgub aga, et tema tegelik eesmärk on isiklikumat laadi. Kui rabast leitakse surnukeha, on see niihästi Nathalie kui ka politsei jaoks hirmutav põhjus alustada uurimist, mis siin minevikus juhtus. Nathalie tee ristub rahvusvaheliselt tuntud fotokunstniku Maya Linde omaga, kes töötab uurimise juures politseifotograafina. Mõlemad liiguvad läbi mälu ja pinnase sügavate kihtide šokeerivate avastuste ja kaua varjatud tõe poole. „Ohvriraba“ on köitev lugu märgaladest, bioloogiast, lapsepõlvest ja surmast – ja sellest, mis tegelikult on tõeline ning praegu.

Подробнее

Maailm on katastroofi äärel, ent kui me kaotame usu paremasse tulevikku, siis mis meile üldse alles jääb? Noor mees tulistab Helsingi kesklinnas maja katuselt inimesi. Heausklik ema peab silmitsi seisma kohutava stsenaariumiga, mida ta ei ole võimeline peatama. Õel ei ole muud võimalust, kui jälgida sündmusi eemalt. Üheainsa päeva jooksul laguneb perekond kildudeks ja kui nende elud on kaalul, tuleb igal pereliikmel vaagida põhjalikult asjaolusid, mis on neid sellesse olukorda toonud. Kuid kriis on palju laiem kui vaid üks perekond. Aslak ei ole ainus noormees, kes täna relvaga katusel on. Ta on rahvusvahelise rühmituse liige, kes on otsustanud peatada keskkonnakatastroofi, tappes võimalikult palju neid, keda nad selle eest vastutavaks peavad – esimese maailma inimesi. Kas meeleheitel emal õnnestub oma vastuolulistest tunnetest võitu saada ja jõuda pojani, enne kui on hilja? See lugu räägib eludest katastroofi äärel ja lootuse leidmisest meeleheite palge ees. Elina Hirvoneni on nimetatud oma põlvkonna hääleks. Tema esimene romaan „Et tema mäletaks sedasama“ ilmus eesti keeles 2007. aastal Piret Saluri tõlkes.

Подробнее

CeCe D’Aplièse’il on kogu elu olnud tunne, et ta ei kuulu kusagile. Pärast seda, kui sureb tema isa, salapärane miljardär Pa Salt, on tal tunne, et tema elu on kokku varisemas. Meeleheitel otsustab ta põgeneda Inglismaalt ja selgitada välja, missugune oli tema minevik. Ainsate vihjetena on tal kaasas üks mustvalge foto ja rohkem kui sada aastat tagasi Austraalias elanud naise nimi. Teel Sydneysse teeb CeCe vahepeatuse paigas, kus ta on senini end kõige paremini tundnud: Tais, imekaunil Krabi rannal. Seal, seljakotireisijate hulgas, on ka saladuslik Ace, mees, kes on sama üksildane nagu ta ise ja kes varjab üht saladust. Sada aastat varem saab Kitty McBride võimaluse jõuka proua McCrombie seltsidaamina Austraaliasse reisida. Adelaide’is põimub tema saatus proua McCrombie perekonna omaga – naise sugulaste hulka kuuluvad ka tema kaksikutest õepojad: tormakas Drummond ja auahne Andrew, suure pärlitööstuse pärija. Viimaks Austraalia tolmustele lagendikele jõudnud, alustab CeCe otsinguid. Kuid miski temas tunneb ära selle piirkonna energia, ka tema loomingulisus tärkab taas ning CeCe hakkab uskuma, et see metsik hiigelsuur kontinent suudab talle pakkuda midagi sellist, mille olemasolusse ta oli usu kaotanud: tunnet, et ta kuulub kusagile.

Подробнее