LITMIR.BIZ

"Greifswaldi ülikooli uusaja professor Michael North (snd 1954) on alati vaadanud kaugemale ja teadnud, et mered mitte ei lahuta, vaid ühendavad inimesi. Suurema osa inimkonna ajaloost on just veesõidukid olnud ainuke tõhus vahend pidamaks ühendust meretaguste maadega. Uues raamatus astub Michael North pika sammu kaugemale eesti lugejale juba tuttavast „Läänemere ajaloost” (Varrak 2015, tlk Tea Vassiljeva). Merede ajalugu on esmajoones meresõidu ja kaubanduse ajalugu, ning koduste Euroopa veeteede kõrval on siin vähemalt sama olulised ka Aasia ja Aafrika mered ning maailmajagusid ühendavad ookeanid. Kuid kõneks on ka piraadid ja sõjamehed, looduseuurijad ja põgenikud. Maailmamere ajalugu on kaugemale pürgivate, sadamast horisondi taha suunduvate inimeste ajalugu, kes saavad üle pelgusest tundmatu ees ning liidavad maid ja rahvaid – alates esimesest paadisõidust soolastel lainetel kauges minevikus kuni ookeani kaitsmise ja säästliku kasutamise hädavajaduse tunnistamiseni tänapäeval. Avatus maailmale ja muutustele on alati olnud mereäärsete maade ja rahvaste suur võimalus ning eelis. Teaberikka raamatu lugeja avastab ikka ja jälle uusi tahke, mis sel moel näitavad suures plaanis ka Eesti ja tema rahva ajaloolise arengu tagamaid." – Anti Selart

Подробнее

„Eesti rahva lugu” annab ülevaate Eesti ajaloost kaheteistkümne ja poole aastatuhande jooksul alates mandrijää kadumisest kuni tänase päevani. Loo keskmes on eesti rahvas, ent unustatud pole ka vallutajaid ja valitsejaid ning naaberrahvaste käekäiku. Raamat ei paku ühte sidusat jutustust, vaid peatub eesti rahva poliitilise ja kultuuriajaloo põnevamatel küsimustel. Üldinimlikust vaatenurgast joonistatud minevikupilt lähtub eesti rahvuslikust seisukohast, tegemata samas mööndusi käsitluse teaduslikus ranguses. Raamat kutsub üles pöörama enam tähelepanu oma juurtele – oma rahva ajalooga tutvumine tuleb kindlasti kasuks tänapäeva inimese hingele tema kiires ja pingelises elus. Enn Tarvel (sünd. 1932) on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo osakonna ja suurema osa elust töötanud Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Tema esimeseks uurimisvaldkonnaks oli Poola aeg Eestis (16. sajandi II pool kuni 17. sajandi I veerand), mis köidab teda tänapäevani. Hiljem on ta laiendanud oma huviringi ja ajaloohaaret kõigile kolmele Baltimaale 13. sajandist tänapäevani. Pärast iseseisva Eesti taastamist on ta tegelnud peamiselt Eesti uusima ajalooga. 2014. aastal pälvis ta Eesti riigi elutööpreemia tulemusliku teadustegevuse eest.

Подробнее

Mia Kankimäki jätab 38-aastaselt töö Helsingi kirjastuses, sest tal on sellest ja kogu oma elust mõõt täis. Soomlanna sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni jälgi ajama. Mia ei tunne Kyōtos kedagi ega oska jaapani keelt, kuid ta on lugenud inglise keeles Sei „Padjaraamatut” ja tunneb selle autoriga sügavat hingesugulust – Sei tundub imetlusväärselt kaasaegne ning tema mõtisklused ja tähelepanekud elust võiksid kuuluda kas või Virginia Woolfile. Õuedaami nimekirjad võluvatest, ärritavatest ja elegantsetest asjadest ning neist, mis südame kiiremini põksuma panevad, on otsekui blogisissekanded – niivõrd värskelt kõlavad need. Jaapani eluga harjumine võtab aega, kuid õige pea kisub see Mia kaasa. Soomlanna vaimustub templitest, kirsiõitest, Kamo jõe leinapajudest, kabukiteatrist, teemajadest. Kirjutava reisija elamustest sünnib tõsielulugu, mida saab lugeda otsekui romaani. Mia taipab oma imetletud õuedaami jälgi ajades sedagi, mida ta ise elult tahab.

Подробнее

Pulitzeri auhinna laureaat Ann Tyler toob lugejateni vaimuka ja hoogsa uusverisooni Shakespeare’i armastatud komöödiast „Tõrksa taltsutus“. Kate Battista on oma eluga ummikus. Ta ei mõista, kuidas on saanud temast pelgalt ekstsentrilise isa ja ennast täis õe majapidajanna. Olukorda ei tee paremaks probleemid tööl – ehkki tema eelkooliealised hoolealused teda jumaldavad, pole nende vanemad sugugi rahul Kate’i ootamatute avalduste ja otsekohese maneeriga. Kate’i isal, teadlasel dr Battistal, on aga omad mured. Pärast aastatepikkusi pingutusi akadeemilisel rindel on läbimurre lõpuks ometi käeulatuses. Tema teadustöö võiks tuua abi miljonitele. Kui poleks üht tüütut probleemi: tema assistent Pjotr tahetakse maalt välja saata. Ja ilma Pjotrita kukuks kõik kokku. Dr Battista mõtleb välja pöörase plaani, kuidas Pjotri väljasaatmist takistada, ja nagu tavaliselt, loodab ta seejuures Kate’i ennastohverdavale abile. Ent Kate on marus. Seekord läheb isa küll üle piiri! Kuid peagi vaatab Kate asja juba sootuks uue nurga alt. Kirjastuse Hogarth julge ja ambitsioonikas sari toob lugejateni meie aja silmapaistvamate kirjanike tänapäevased tõlgendused Shakespeare’i teostest. Varem on samas sarjas ilmunud Howard Jacobsoni „Shylock on mu nimi“ (2017, tlk Riina Jesmin) ja Jeanette Wintersoni „Sel pikal ajal“ (2016, tlk Mihkel Mõisnik).

Подробнее

„Lõunaringkonna” triloogia 2. osas astub mängu uus direktor, sest eelmine läks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jäi kadunuks. Vanad töötajad ei võta teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk küsimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon kahvatute lehtedega taimest, surnud hiirest ja iidsest mobiiltelefonist? Miks külitab üks teadlastest vahel kössitõmbunult laoruumi kõrgel lae all olevas riiulis? Rääkimata kõige tähtsamast küsimusest: mis toimub alal X? Triloogia 3. osas saavad kokku eelmiste osade tegelased ning kohtame ka neid, kes seni vaatasid vastu ainult tuhmunud fotolt ja olid tunnistajateks ala X tekkimisele. Kas see tekkimine oli ikka nii lihtne? Ja kas kohtujad on ikka need, kes nad olid varem? Sest üks osalistest küll mäletab katkeid elust „Hävingu” bioloogilise peategelasena, kuid teab, et ise ta see ju ei olnud. Ning miks ta kahtlustab, et tema (või mitte-tema) surnud abikaasa nüüd kassikakuna edasi elab? Kas saab usaldada üldse kedagi, kes kunagi alaga X kokku on puutunud? Ja kus siis ala X tegelikult asub? „Lõunaringkonna” triloogia esimene osa „Häving” ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.

Подробнее

Romaani „Talv Lissabonis“ on nimetatud jam session’i rütmis põnevikuks. Pianisti Santiago Biralbo ja tema armastatu Lucrecia suhtele on takistuseks Lucrecia abielu kriminaalsuse piiril tegutseva Ameerika kunstismugeldaja Malcolmiga. Kui mängu tuleb röövitud kallihinnaline Cézanne’i maal, millest Biralbo midagi ei tea, algab ohtlik tagaajamine läbi San Sebastiáni, Lissaboni ja Madriidi, samal ajal kui lugeja kõrvus kõlavad džässirütmid ja silme ees vilksatavad film noir’ilikud kaadrid. „Talv Lissabonis“ on Muñoz Molina kõige tõlgitum romaan, mis kindlustas autorile suure menu ja pälvis ilmumisaastal nii riikliku kriitikute preemia kui proosaauhinna. Antonio Muñoz Molina (1956) on Hispaania romaanikirjanik. Ta on pälvinud arvukalt kirjanduspreemiaid, sealhulgas Asturia printsi auhinna (2013) olulise panuse eest maailmakirjandusse. Muñoz Molina on pärit väikesest Úbeda linnakesest Andaluusias, tema vanemad olid lihtsad põllutöölised. Ta on õppinud Granada ülikoolis kunstiajalugu ja hiljem Madriidis ajakirjandust. Üheaegselt kirjandusloominguga on ta kogu aeg teinud kaastööd päevalehtedele, alates 1995. aastast on ta Hispaania Kuningliku Akadeemia liige. Romaanikirjanikuna alustas Muñoz Molina 1986. aastal, kui ilmus „Beatus Ille“, ning ta on tänini üks Hispaania olulisemaid autoreid. Suurema tuntuse tõi talle just „Talv Lissabonis“ (1987), mis on tõlgitud 17 keelde. Praegu elab Muñoz Molina vahelduvalt New Yorgis ja Madriidis. Tema abikaasa Elvira Lindo on samuti kirjanik, temalt on eesti keeles ilmunud lasteraamat „Manolito Prillipapa“.

Подробнее

Selleks, et arendada endas täiuseni selliseid vaimuomadusi, nagu on armastus, kaastunne ja altruism, tuleb mediteerida. Praegusel ajal on inimese meel väga hajevil ning selle jõud piiratud. Kui suuname meele oma voolusängi, siis muutub see, nagu vesi, palju jõulisemaks. Dalai-laama, meie aja austatuimaid ja armastatuimaid vaimseid juhte, kõneleb selles raamatus sisemise teadvelolu saavutamisest, mis võib hõlmata kõiki elukogemusi. Toetudes 19. sajandi Tiibeti laama Patrul Rinpotše kirjapandud õpetustele, jagab Tema Pühadus üksikasjalikke nõuandeid, kuidas praktiseerida Suure Terviklikkuse meditatsiooni ehk dzogtšen’it, et arendada endas kaastunnet ja kasvatada tarkust. Need omadused on hindamatu väärtusega nii isiklikuks vaimseks arenguks kui ka kogu inimkonna rahumeelseks kooseluks. Dalai-laama kõneleb südamest südamesse, olles mõistetav ja pakkudes hinnalisi kaemusi igaühele, algajaile ja kogenud mediteerijaile.

Подробнее

Lihavõtted on jõulude kõrval kristliku maailma suurimaid pühasid. Kõige levinum lihavõtetega seotud tava Eestis ja Euroopa maades on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Rikkalik söögilaud kaeti eelkõige kohupiima- ja munatoitudega. Kuna lihaloomi kevadel väga võtta ei olnud, sobisid lauale küülikupraed. Raamatus on ka mitmeid teiste rahvaste kevadpühade toite.

Подробнее

Põnev katse leida ühenduslüli kaasaegse teaduse ja iidse mütoloogia vahel.

Подробнее

Подробнее