LITMIR.BIZ

      Ühe- ja kaheaastane 30–100 cm kõrgune karedakarvane rohttaim. Lehed 5–7-hõlmised. Kroonlehti 5, need on 3 cm pikkused, helepunased kuni roosad, tipus sämpunud. Viljad võrkjalt kortsulised.

      Levik. Kasvatatakse Euroopas jm. Eestis kasvab ilutaimena, harva metsistunult või tulnukana.

      Droog. Õisi kogutakse ilma õieraota, lehti taime õitsemise alguses ja ajal. Kuivatatakse õhukese kihina hea tuuletõmbega ruumis või temperatuuril kuni 50 °C.

      Keemiline koostis. Õis sisaldab limaaineid (üle 10 %), mille hüdrolüüsil vabanevad galaktoos, arabinoos, glükoos, ramnoos jm.

      Lehtedes on limaaineid u 8 %, peamiste flavonoididena gossipetiin-3-glükosiid-8-glükuroniidi ja hüpoletiin-8-glükuroniidi.

      Kasutamine. Põhitoimetelt mähkiv, pehmendav ja põletikuvastane, mistõttu sobib külmetushaigusega kaasneva ülemiste hingamisteede põletiku, suu ja kurgu limaskesta ning seedeelundite põletiku, samuti haavandtõve korral; nõrga lahtistava toimega ning kergendab seeduva toidumassi liikumist soolestikus.

      Välispidi kasutatakse paisete, põletushaavade, haavade, angiini, hemorroidide, suu limaskesta põletiku ja mõne nahahaiguse korral. Õisi lisatakse ravimteedele vahel ka esteetilistel kaalutlustel.

      1.6.2.2. TEISED LIMAAINEDROOGID

      Pihkase teelehe (Plantago afra L. ehk P. psyllium L. ehk P. squalida Salisb.; Plantaginaceae) droogideks on seemned (Psyllii semen) ja värske ürt (Plantaginis psyllii herba recens). Maailmaturul tuntakse tema seemneid Hispaania või Prantsuse psülliumina. Seemneid tarvitatakse nõrga lahtistava vahendina. Ürt leiab kasutamist analoogiliselt teiste teeleheliikidega mahla valmistamiseks, eriti alahappelise gastriidi ja krooniliste koliitide korral.

      Kõrbe -teelehe seemet ehk ispaagulaseemet (Plantaginis ovatae semen) saadakse üheaastaselt kõrbe-teelehelt (Plantago ovata Forssk. ehk P. ispaghula Roxb.; Plantaginaceae). Lisaks limaainetele sisaldab alkaloide (indikaiin, indikainiin ja plantagoniin), pisut iridoidglükosiid aukubiini jm. Kasutusel kui nõrgalt lahtistav ja mähkiv vahend. Lahtistav toime põhineb omadusel punduda ning suurendada soolesisu, samuti soodustab seedejääkide väljutamist lima libestav omadus. Vähendab kolesterooli taset vereseerumis. Tarvitatakse peamiselt peenestamata seemneid sisse süües, aga ka leotisena. Punduva toime tõttu võib üleannustamisel põhjustada kõhupuhitust ja soolteummistust.

      Üheksavägine

      Vägiheinaõis (Verbasci flos) pärineb erinevatelt vägiheinaliikidelt (Verbascum spp.; Scrophulariaceae): üheksavägine (V. thapsus L.), kõrge vägihein (V. densiflorum Bertol. ehk V. thapsiforme Schrad.), suureõieline vägihein (V. phlomoides L.) ja kaunis vägihein (V. speciosum Schrad.). Lisaks limaainetele on droogis iridoide (aukubiini, 6-β-ksülosüülaukubiini, katalpooli), saponiine (verbaskosaponiin), flavonoide (apigeniini ja luteoliini ning nende 7-O-glükosiide, samuti kempferooli, rutiini) jm. Kasutatakse peamiselt mähkiva, pehmendava ja rögalahtistava vahendina köha korral.

      Saalepimugulad

      Saalepimugulaid (Salep tuber) kogutakse jumalakäpalt (Orchis mascula (L.) L., Orchidaceae) õitsemise ajal või pärast seda. Neid on saadud ka teistelt käpaliste liikidelt, näiteks kuradi-sõrmkäpalt ehk kuradikäpalt (Dactylorhiza maculata), arukäpalt (O. morio), kahelehiselt käokeelelt (Platanthera bifolia ehk O. bifolia) ja püramiid-koerakäpalt (Anacamptis pyramidalis ehk O. pyramidalis). Eestis on kõik käpalised looduskaitse all ja nendelt droogi kogumine on keelatud. Saalepimugulate pulbrist valmistatakse saalepilima (mucilago Salep), mis on näidustatud enterokoliitide ja gastriitide korral. Kasutatakse ka söövitava toimega ainete mürgistuste korral mähkiva vahendina. Tulenevalt taimede haruldusest ning droogi defitsiidist kasutatakse tänapäeval vähe.

      Harilik küdoonia

      Küdooniaseeme (Cydoniae semen, Cydoniae oblongae semen, semen Cydoniae) ja küdooniavili (Cydoniae oblongae fructus) saadakse harilikult küdoonialt ehk aivalt (Cydonia oblonga Mill.; Rosaceae). Seemneid tarvitatakse peamiselt mähkiva ja rögalahtistava vahendina.

      Punase jalaka koor (Ulmi rubrae cortex) saadakse samanimeliselt puult (Ulmus rubra Mühlenb. ehk U. fulva Mich.; Ulmaceae). Droog sisaldab polüuroniididest koosnevat lima. Tänapäeval leiab tarvitamist mähkiva ja pehmendava toime pärast.

      1.7. SÜSIVESIKUTE REDUTSEERUNUD SAADUSED

      Looduses leiduvad polüalkoholid kujutavad endast heksooside derivaate. Aldooside (aldehüüdsed süsivesikud) taandamisel tekivadki sahhariidalkoholid ehk suhkuralkoholid ehk alditoolid. Nii tekib näiteks glükoosist sahhariidalkohol sorbitool ja mannoosist sahhariidalkohol mannitool. Neist esimest leidub Rosaceae, mannitooli Oleaceae ja Scrophulariaceae sugukonna mõnedes taimeliikides.

       Sorbitolum

      Sorbitool

      Sorbitol (ingl). Cорбитол, сорбит (vn)

      Sorbitool

      Sorbitool ehk sorbiit on nime saanud hariliku pihlaka (Sorbus aucuparia, Rosaceae) järgi, mille viljades leidub seda üsna suurtes kogustes. Tulenevalt mitmekülgsest koostisest on pihlakavilju käsitletud peatükis „Mitmesuguseid toimeaineid sisaldavad droogid”.

      Sorbitool on valge või peaaegu valge kristalliline aine, lahustub väga hästi vees, praktiliselt lahustumatu etanoolis. Varem eraldati sorbitooli taimedest, praegusajal toodetakse seda glükoosist.

      Kasutatakse peamiselt diabeedihaigetel sahharoosi asemel magusainena (kood E420) ning lähtematerjaline askorbiinhappe sünteesil. Veel tarvitatakse lähtematerjalina askorbiinhappe sünteesil ning emulgaatorite valmistamisel. Kasutatakse laialdaselt suhkruasendajana kompvekkides, närimiskummis jm. Sorbitool

Скачать книгу