Farmakognoosia - Ain Raal

Скачать книгу

(-jääkidest) – ning nad on seega alkoholide ja rasvhapete estrid.

      Inimorganismi seisukohalt esinevad lipiidides baasalkoholidena kolm alkoholi:

      • glütserool (triglütseriidides);

      • sfingosiin (mitmetes liitlipiidides);

      • steroolid (steroidse struktuuriga tsüklilised alkoholid, inimorganismis tüüpiliselt kolesterool).

      2.1. RASVÕLID

      Rasvade ja rasvõlide koostis. Rasvad ja rasvõlid on rasvhapete ja glütserooli estrid (triglütseriidid). Kaubanduslikud rasvad ja rasvõlid koosnevad peaaegu eranditult (95–97 % ulatuses) triglütseriidide segust, kus glütserooli molekuliga on estrilise sidemega seotud enamasti 4–7 peamist rasvhapet ning väiksemal hulgal teisi rasvhappeid (kuni 5 % rasvhapete summast). Ligi 75 %-s rasvadest on glütseriidid moodustunud vaid kolmest happest: palmitiinhappest, oleiinhappest ja linoolhappest. Lipiidides on kokku leitud üle 200 rasvhappe. Glütseriidide koostises on tavaliselt 8–24 süsinikuaatomiga rasvhapped, enamasti on süsinikuaatomeid paarisarv.

      Rasvade üldvalem on järgmine:

      R1–3 – rasvhapete radikaalid

      Kui R1–3 kujutavad endast ühe ja sama rasvhappe jääke, nimetatakse seda triglütseriidi lihttriglütseriidiks või ühehappeliseks triglütseriidiks. Näiteks tripalmitiin-, trioleiin- ja tristeariinhappelise koostisega rasvad annavad hüdrolüüsil ainsa rasvhappena palmitiinhappe, oleiinhappe või steariinhappe. Peaaegu täielikult üksnes lihtglütseriididest koosnevad vaid üksikud rasvõlid (oliiviõli). Enamik rasvõlisid on moodustunud rohkem kui ühest rasvhappest ning koosnevad seega liittriglütseriididest ehk mitmehappelistest triglütseriididest. Sõltuvalt rasvhapete koostisest tuntakse nüüdisajal üle 1300 erineva rasva.

      Rasvhapped. Rasvhapetel on enamasti hargnemata süsinikuahel ja nende molekulis on üks karboksüülrühm.

      Kaksiksidemete puudumise või nende arvu järgi molekulis jaotatakse rasvhapped kolme rühma:

      • küllastatud rasvhapped (ilma kaksiksidemeteta);

      • monoküllastamata rasvhapped (ühe kaksiksidemega);

      • polüküllastamata rasvhapped (kahe või enama kaksiksidemega).

      Inimese organismis on rasvhapped lipiidide koostises, vabal kujul esineb neid lipiidide ainevahetuse vaheühenditena. Rasvades esinevad rasvhapped kolmealuselise alkoholi, glütserooli (ehk glütseriini) estritena ehk triglütseriididena. Rasvhapped esinevad veel vahade koostises, kus nad on esterdunud pikaahelaliste ühealuseliste alkoholidega (vt „Vahad”). Nad võivad kuuluda ka mõnede vaikude koostisse (vt „Mitmesugused terpenoidid”, „Vaigud”). Enamik taimedes leiduvatest rasvhapetest on atsüklilised 10–20 süsiniku aatomist koosnevad ühendid. Harvem on rasvhapped tsüklilise ehitusega, näiteks prostaglandiinides.

      Küllastatud rasvhappeid

      Kaprüülhape CH3(CH2)6COOH

      Laurüülhape CH3(CH2)10COOH

      Müristiinhape CH3(CH2)12COOH

      Palmitiinhape CH3(CH2)14COOH

      Steariinhape CH3(CH2)16COOH

      Monoküllastamata rasvhappeid

      Palmitoleiinhape CH3(CH2)5CH=CH(CH2)7COOH

      Oleiinhape CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH

      Petroseliinhape CH3(CH2)10CH=CH(CH2)4COOH

      Ritsinoolhape CH3(CH2)5CH(OH)CH2CH=CH–(CH2)7COOH

      Polüküllastamata rasvhappeid

      Linoolhape CH3(CH2)4CH=CHCH2CH=CH(CH2)7COOH

      Linoleenhape CH3CH2CH=CHCH2CH=CHCH2CH=CH(CH2)7COOH

      Arahhidoonhape CH3(CH2)4CH=CHCH2CH=CHCH2 – CH=CHCH2CH=CH(CH2)3COOH

      Tsükliline küllastamata rasvhape

      Prostaanhape

      Polüküllastamata rasvhapetest tuleb mainida oomega-3 (ω-3 ehk n-3) ja oomega-6 (ω-6 ehk n-6) rasvhappeid , milles arv 3 või 6 näitab esimest kaksiksidet omavat süsinikuaatomit loetuna ahela otsmisest ehk oomegasüsinikust. Nende nimetuste taga ei ole mitte konkreetsed individuaalsed ühendid, vaid mitu erinevat rasvhapet. Nii on oomega-3-rasvhappeks α-linoleenhape, oomega-6-rasvhappeid esindavad γ-linoleenhape ja linoolhape. α-linoleenhape ja linoolhape on asendamatud rasvhapped , mida inimese organism ise ei sünteesi ja peab seega saama toiduga.

      Küllastumata rasvhapped jagunevad cis– ja trans-rasvhapeteks. Esimesel juhul paiknevad kaksiksidemega seotud süsinikuaatomite külge kinnituvad vesinikuaatomid samal pool kaksiksidet, trans-isomeerides aga teine teisel pool kaksiksidet. Seejuures tingib cis-rasvhapete sisaldus rasvade vedela agregaatoleku, süsinukuaatomite trans-asend põhjustab aga tahke oleku. Taimed trans-rasvhappeid ei sisalda, need tekivad taimeõli hüdrogeenimise käigus (vt hüdrogeenimine).

      Kõrvalained rasvades. Rasvad sisaldavad alati vähem või rohkem kõrvalaineid, mis eralduvad koos rasvaga looduslikust materjalist. Need mõjustavad rasvade organoleptilisi, aga ka füsikokeemilisi ning osaliselt isegi farmakoloogilisi omadusi. Lisandid moodustavad rasvade mitteseebistuva osa. Rasvade koostisest moodustavad kõrvalained 2–5 % ning jagunevad kahte rühma:

      • lipiidsed ehk rasvataolised kõrvalained;

      • mittelipiidsed kõrvalained.

      Rasvataoliste kõrvalainete hulka kuuluvad rasvhapete ja kõrgmolekulaarsete alkoholide estrid. Nende kõrvalainete tähtsamateks esindajateks on steroolid ehk steriinid, taimedes konkreetsemalt fütosteroolid või fütosteroidid (nt sitosterool) ja loomsetes organismides zoosteroolid (kolesterool). Steroolide eraldamine ja identifitseerimine võimaldab kindlaks teha rasva taimset või loomset päritolu. Erinevalt loomsetest rasvadest taimsetes rasvades kolesterooli ei leidu. Keemiliselt on steroolid kõrgmolekulaarsed alkoholid, kujutades endast tsüklopentanoperhüdrofenantreeni derivaate. Rasvades moodustavad steroolid ja nende estrid rasvhapetega peamise mitteseebistuva osa.

      Lipiidseteks kõrvalaineteks on ka prostaglandiinid ja steroidse struktuuriga hormoonid.

      Triglütseriidide kõrvalainetena võib vaadelda ka rasvades leiduvaid vabu rasvhappeid. Vähema kui 8 C-aatomiga rasvhappeid (kaproonhape, võihape jt) glütseriidide koostises ei ole, küll aga võib neid rasvades vabal kujul leiduda lisandina, mis mõjutab rasva maitse- ja lõhnaomadusi.

      Mittelipiidsetest kõrvalainetest moodustavad taimsetes rasvõlides olulise osa pigmendid ehk värvained, mis annavad õlidele iseloomuliku värvitooni. Levinumateks pigmentideks on punakaid, kollakaid ja oranže toone andvad karotenoidid, mis mõjustavad ka rasvõli farmakoloogilisi omadusi. Mõnikord võib rasvõlis olla lahustunud kujul klorofülli, niisugune õli on värvuselt roheline (nt kanepiõli).

      Teise olulise osa rasvade mittelipiidsetest kõrvalainetest moodustavad rasvlahustuvad vitamiinid ja provitamiinid. Taimsetes rasvõlides on selliseks lisandiks eelkõige β-karoteen kui A-vitamiini provitamiin. Vitamiini K vitameeri K1 (füllokinoon)

Скачать книгу