Farmakognoosia - Ain Raal

Скачать книгу

communis L. – riitsinus

      Castor, Castor-oil plant (ingl). Клещевина обыкновенная (vn)

      Piimalilleliste (Euphorbiaceae) sugukond

      Harilik riitsinus

      Troopikas ja lähistroopikas kuni 10 m kõrgune puu, kultuuris üheaastane kuni 4 m kõrgune rohttaim. Aretatud palju sorte. Lehed sõrmjagused, meenutavad kujult hobukastani lehti, kuni 60 cm pikad, vahel sinakasrohelised. Õied lahksugulised, koondunud pikka õisikusse, isasõied paigutunult õisiku alumisse, emasõied selle ülemisse ossa. Vili kupar, selles on kolm kirjut lapikut seemet, mille värvus on sõltuvalt sordist hall, helehall, hele- või tumepunane vm.

      Levik. Pärineb Aafrikast ja Indiast, levinud kogu troopikas. Kasvatatakse peamiselt Brasiilias, Hiinas ja Indias jm. Kasvatatakse ilutaimena ka Eestis, kuigi meie oludes seemned igal aastal ei valmi.

      Droog. Õli saamisel on lähteallikaks seemned (Ricini semen), mida kogutakse enne küpsemist. Rasvõli eraldatakse seemnetest pressimisel, seda nimetatakse riitsinuseõliks ehk kastoorõliks (Ricini oleum). See on viskoosne värvitu vedelik hangumistemperatuuriga –10 kuni –12 °C. Hangunult valkjas salvitaoline mass. Lahustub piirituses, on mittekuivav õli. Happearv mitte üle 1,5. EP-s on eristatud rafineerimata (Ricini oleum virginale), rafineeritud (Ricini oleum raffinatum) ja hüdrogeenitud õli (Ricini oleum hydrogenatum).

      Keemiline koostis. Seemnetes 40–60 % rasvõli, mille koostises domineerib ritsinoolhappe triglütseriid (85–90 %). Seemnetes lektiinid (mürgine ritsiin, 2–3 %) ja alkaloidid (püridiinalkaloid ritsiniin, 0,1–0,1 %) jm. Ritsiini peetakse kõige toksilisemaks aineks maailmas. Riitsinuseõli ritsiini ei sisalda, see jääb pressimisjääki ja ebapüsiva ühendina laguneb kuumpressimisel (kuuma auruga töötlemisel).

      Kasutamine. Riitsinuseõli tarvitatakse lahtistina, toime avaldamiseks peab korraga sisse võtma vähemalt 10 g. Välispidi kasutatakse salvide ja linimentidena, sest soodustab põletuste ja haavade paranemist. Aasia ja Lääne-Euroopa rahvameditsiinis on riitsinuseõli kasutatud rasestumisvastase vahendina, samuti vastumürgina toidumürgistustele ning nahahaiguste korral.

      Hoiatused. Tulenevalt ritsiini sisaldusest on seemned väga mürgised! Mürgistusnähud võivad ilmneda juba ühe seemne söömisel, tugeva mürgistuse võib põhjustada 3–4 seemet, surmav annus algab 8 seemnest. Vastumürki surmavale annusele ei tunta.

       Olivae oleum (Oleum Olivarum )

      Oliiviõli

       Olea europaea L. – euroopa õlipuu ehk harilik õlipuu ehk oliivipuu

      Olive (ingl.). Маслина европейская (vn)

      Õlipuuliste (Oleaceae) sugukond

      Euroopa õlipuu

      Igihaljas 10–12 m kõrgune puu. Lehed nahkjad, sarnanevad hõbepaju omadega: pealmine külg hallikasroheline, alumine valkjas. Vili ploomitaoline luuvili, olenevalt sordist mustjassinine, roheline, valge, punakas, violetne või must.

      Levik. Pärineb Väike-Aasiast. Kultiveeritakse laialdaselt, kusjuures peamine osa maailma oliivitoodangust pärineb Vahemere maadest.

      Droog. Rasvõli pressitakse tavaliselt kahes etapis: purustatud vilju pressitakse temperatuuril 25–30 °C keskmise tugevusega surve all, mille tulemusel saadakse helekollane kuni kuldkollane, pärast selitamist toiduks kasutatav õli. Sama massi tugevamal pressimisel saadakse tehniliseks otstarbeks sobiv õli, mida võib toiduõlina tarvitada alles pärast rafineerimist.

      Kolmes järgus pressimise korral saadakse kõigepealt naturaalne õli, mis on omadustelt parim söögiõli. Teise, tugevama pressimisega tuleb kollakas provanksõli, mis on samuti kvaliteetne toiduõli. Kolmandal, kõige tugevamal, koos soojendamisega pressimisel saadakse õli, mida kasutatakse põletusõlina või seebi, salvide jm tootmiseks.

      EP-s on eristatud naturaalset (Olivae oleum virginale) ja rafineeritud oliiviõli (Olivae oleum raffinatum), mille tihedus peab olema 0,913; happearv vastavalt kuni 2 ja 0,3; peroksiidide arv vastavalt alla 20 ja 10.

      Keemiline koostis. Viljades keskmiselt 22 % (harva kuni 70 %) rasvõli, mis sisaldab peamiselt oleiinhappe (80–85 %) triglütseriidi. Vähemal määral on õlis palmitiinhappe, linoolhappe, steariin- ja arahhidoonhappe triglütseriide, steroide (β-sitosterool, stigmasterool, avenasterool, kampesterool), tokoferoole (u 0,02 %) jm. Õli koostis sõltub selle päritolust: Itaalia ja Hispaania päritolu õlis on rohkesti oleiinhapet, Kreeka ja Tuneesia päritolu oliiviõlis leidub aga seda hoopis tagasihoidlikumal määral.

      Kasutamine. Oliiviõli on kõige laiemalt kasutatav toiduõli. Õli on juba iidsetest aegadest määritud kehale liigese- ja lihasevalu, psoriaasi, ekseemi, haavade, reuma, päikesepõletuse jms korral. Seespidi tarvitatakse seda peamiselt sapisekretsiooni suurendamiseks ja nõrga lahtistava vahendina. Kasutatakse farmatseutilise abiainena süstelahuste tootmisel kui rasvlahustuvate raviainete lahustit.

      Kasutamine väljaspool meditsiini. Oliive puuviljana kasutades tuleb neid mõru maitse eemaldamiseks leotada söögisoodalahuses, üsna tugev iseloomulik maitse jääb tuntavaks isegi pärast seda. Kulinaarias nimetatakse külmpressimisel saadud rafineerimata oliiviõli neitsioliiviõliks, kusjuures esimesel külmpressimisel saadakse „extra virgin” ja teisel pressimisel „virgin” õli. Neist esimene on hinnatud salatiõli, kuid keemiliselt rafineeritud neitsioliiviõli sobib vaid praadimiseks.

       Oenotherae biennis oleum

      Kuningakepiõli

       Oenothera biennis L. – kaheaastane kuningakepp

      Evening primrose (ingl). Ослинник двулетний (vn)

      Pajulilleliste (Onagraceae) sugukond

      Kaheaastane kuningakepp

      Kahe-, paiguti üheaastane kuni 1 m kõrgune rohttaim. Varred hõredalt karvased. Juurmised lehed piklikmunajad, varrelehed süstjad. Õied säravkollased, lõhnavad, avanevad õhtul. Vili kupar, mis sisaldab palju pisikesi (1,5 mm) punakaspruune kuni mustjaid moonilõhnalisi seemneid.

      Levik. Pärineb Põhja-Ameerikast, naturaliseerunud Euroopas, Lähis-Idas, Lääne-

      Aasias jm.

      Droog. Rasvõli ekstraheeritakse valminud seemnetest heksaaniga. Saadakse ka külmpressimisel. Õli on lõhna ja maitseta, heleda merevaigu värvi viskoosne vedelik. EP järgi on õli (Oenotherae oleum raffinatum) tihedus 0,923.

      Keemiline koostis. Seemnetes on kuni 15 % rasvõli, see sisaldab cis-linoleenhapet (65–80 %), cis-γ-linoleenhapet ehk gamoleenhapet (2–16 %), oleiinhapet (5–10 %), palmitiinhapet (5–10 %), steariinhapet (1,5–3,5 %) jm.

      Kasutamine. Toimelt põletikuvastane. Polüküllastamata rasvhapped toimivad ateroskleroosi vastu.

      Kliinilised katsed on näidanud kuningakepiõli mõju menstruatsioonieelsete vaevuste ja rinnavalu korral. Kliinilised uuringud ja ka loomkatsed ning osaliselt laboratoorsed uuringud viitavad kuningakepiõli positiivsele toimele mõnede südame-veresoonkonna-, viirushaiguste jm korral.

      Näidustatud seespidi ülitundlikkusekseemi ja dermatiidi ning nendega kaasneva kiheluse, kestenduse ja põletiku korral. Kasutusel ka premenstruaalse sündroomi jm korral, aitab naistel vähendada rinnavalusid.

      Välispidi tarvitatakse akne, furunkulite ja psoriaasi korral.

      Hoiatused.

Скачать книгу