LITMIR.BIZ

      Colette’i, mis on Pariisi trendipood nr 1, üks vaateaken oli hiljuti pühendatud Eestile.

      Üks prantsuse fotograaf, Raphaël Gianelli-Meriano, andis välja raamatu „Eestist/About Estonia”. Terve vaateaken oli seda täis. Suur kiri „About Estonia”, siis paar valgusfotot teosest ning raamatukuhilad. Raamatus on dokumentaalkaadrid meie riigist. Raphaël pidavat päris tihti Eestis käima ja oli seotud näiteks ka kinobussi projektiga, millega ta kaasa loksus ning dokkaadreid klõpsis. Väidetavalt sattus ta kunagi Pariisis kokku Navitrollaga ja sealt see Eesti-huvi tärkas.

      6. KLATŠ EHK KUHU KADUSID CHANELI PARUKAD?

      Järgmise ajakirjanumbri moeseeriasse ja kaanele pildistati Naomi Campbelli, kes lennutati esimeses klassis Brasiiliast Pariisi. Selline pilet olevat neile maksma läinud kaheksa tuhande euri ringis. Lisaks peab Naomile hankima autojuhid, luksusliku hotelli jms.

      „Vau! Ta läheb vist teile palju maksma,” uurin pildistamiste projektijuhilt.

      „No peale selle esimese klassi, autojuhi, šampanja ja hotelli muid erilisi kulutusi ei ole. Kaane ja moeseeria eest peaks ta saama honorariks umbes sada viiskümmend euri.”

      Eks ta ole, vananeva mannekeeni asi. Umbes kakskümmend aastat juba seda tööd tehtud ja kuidagi peab tipus püsima, endale PRi saama ja värske olema. Igatahes sõidutati selle pildiseeria jaoks kohale kilode viisi haute couture’i – väga hinnalisi Valentino, Diori ning Chaneli kleite. Üks John Galliano „leiutistest” oli nii suur (ja päriselus kole), et seda tuli mitmekesi kanda ning ta ei mahtunud kuhugi ära. Lähivaateis laste batuuti meenutanud kleidi pindala oli kaks-kolm ruutmeetrit.

      Toodi kohale ka neli Chaneli kõrgmoeetendusel näidatud parukat. Need, mida 2006. aasta veebruari etendusel näha võis. Valged ja sulgedest tehtud. Iga parukas koosnes seitsmest osast, mis pähe parukaks kokku tuli sättida.

      Pildistamine lõppes öösel kell kolm. Järgmisel päeval, kui asju hakati tagasi saatma, ei suudetud neid nelja parukat kuidagi leida. Otsiti igalt poolt. Lõpuks selgus õõvastav tõde – öösel olevat stuudioassistent need koristamise käigus lihtsalt ära visanud… sest polnud valgeid suleribasid prügikotis märganud. Prügikotte kasutatakse kalli kõrgmoe transportimiseks, sest on mahukad ja mugavad tassida. Parukad olid sisuliselt hindamatu väärtusega.

      Loomulikult oldi Chanelis juba närvilised, sest Karl Lagerfeld oli kuskil à la Shanghais näitust avamas ja hädasti oli vaja parukad sinna saata. Kuidas see lõpuks Chaneli inimestele selgeks tehti, ma ei teagi. Kujutan ette, et „musi-musi,” naeratuste, väikese šampanjapokaali ning vahukooremaasikate saatel kuskil peene hotelli mõnusa lounge’i brunch’i-lauas.