ТОП просматриваемых книг сайта:
Facebook: sotsiaalvõrgustiku efekt. David Kirkpatrick
Читать онлайн.Название Facebook: sotsiaalvõrgustiku efekt
Год выпуска 2015
isbn 9789949302833
Автор произведения David Kirkpatrick
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Zuckerberg oli veendunud, et tema teenusel on tulevikku ja otsustas järgmiseks vallutada Ivy League’i ülikoolid. Pühapäeval, 7. märtsil käivitas ta oma veebilehe Dartmouthis ja Cornellis. Zuckerbergi sõber oli Dartmouthis õpilasomavalitsuse komisjoni juhataja. Nagu Harvardi, Penni, Yale’i ja teiste ülikoolide õpilasomavalitsusteski, tegeldi ka seal aktiivselt veebipõhise aastaraamatu loomise kihutustööga. Zuckerbergi sõber nõustus Thefacebooki õpilasomavalitsuse e-posti süsteemi abil õpilastele levitama. Teade läks välja kell 22.00. Järgmise päeva õhtuks oli teenusega liitunud 1700 Dartmouthi tudengit. Kiire edu innustas Zuckerbergi nii väga, et ta nõustus taas kord andma intervjuu ülikoolilehele The Dartmouth.
„See lööb mu täiesti pahviks, et veebileht inimeste seas nii suurt kasutust on leidnud. Kõige rohkem tahan, et inimestel oleks võimalus oma mõtteid ja hoiakuid väljendada ja ma näen, et see lehekülg tõesti vastab nende vajadustele. See on väga lahe.”
Zuckerberg sai abi ka Stanfordis. Tema lapsepõlvesõber Dobbs Ferry andis talle Stanfordi võrgustikku pääsemiseks salasõna ja tudengite meiliaadressid.
Üsna varsti oli rohkem tegemist veebilehe leviku piiramise kui kasutajate arvu kasvatamisega. Kõikjalt riigist saabuvad e-kirjad ummistasid Zuckerbergi postkasti. Kõik tahtsid Thefacebooki ka oma kooli. Mõne nädala pärast käivitasid neli Harvardi tudengit, kes endiselt ka täiskoormusega loengutes käisid, Thefacebooki MIT-s, Pennsylvania ülikoolis,
Princetonis, Brownis ja Bostoni ülikoolis. Märtsi keskpaigaks oli kasutajate arv kasvanud 20 000-ni.
Meeskonnaga liitus veel üks Zuckerbergi sõber – tema keskkoolikaaslane ja programmeerimisgeenius Adam D’Angelo. Koos Adamiga oli Zuckerberg loonud ka muusikapalade soovitamise programmi Synapse. D’Angelo aitas Moskovitzi uute koolide lisamisega seotud programmeerimisel.
Ivy League ja teised sarnased koolid olid laienemise esimesed sihtmärgid, kuna seal õppis suurem osa Harvardi õpilaste sõpru ja tuttavaid ning endisi keskkoolikaaslasi.
Seni toimis teenus nii, et kõik kasutajad nägid oma kooli õpilaste kontosid, kui nad just seadetes teisiti ei määranud. Seda oli võimalik privaatsussätetes ära keelata ja oma kontot näiteks mitte näidata, aga enamik seda ei teinud. Iga Harvardi ülikooli kasutaja nägi peaaegu kõikide teiste Harvardi kasutajate profiile. See oli teenuse algseadistus. Samas ei näinud Harvardi õpilased näiteks Stanfordi tudengite profiile. Kui Thefacebook kasvas, leiti, et see ei peaks nii olema ja tudengid tahtsid näha ka teiste koolide õpilaste profiile. Zuckerberg ja Moskovitz otsustasid, et kontosid saab omavahel siduda ainult mõlema poole nõusolekul. See põhimõte kehtib Facebookis tänase päevani.
Kuna kulud üha kasvasid, rääkis Zuckerberg The Crimsonile oma mõtisklustest, et tulevikus oleks tore reklaamidega veidi raha teenida. Märtsi lõpuks, mil aktiivsete kasutajate arv oli 30 000 piiri ületanud, maksis Thefacebook viiele serverile kokku 450 dollarit kuus. Zuckerberg ja Saverin otsustasid kumbki firmasse 10 000 dollarit investeerida. Samal ajal oli Saverin hakanud vähehaaval reklaamimüügiga tegelema. Ta oli sõlminud mõned väikesed lepingud firmadega, mis pakkusid kolledžiõpilastele kolimisteenust, müüsid T-särke ja muid tooteid.
Reklaamid ilmusid veebilehele aprillis. Üha keerulisem ja keerulisem oli Thefacebooki sujuvalt ja tõrgeteta töös hoida. Tuhanded kasutajad võisid korraga internetis olla ja see koormas servereid. Zuckerberg ja Moskovitz püüdsid uute koolide lisamisega nii kaua viivitada, kuni on leidnud võimaluse, kuidas olemasoleva kasutajatehulgaga hakkama saada.
„Veebilehe laienemist uutesse koolidesse piiras alatasa serveri töövõime,” meenutab Moskovitz. „Me ei suutnud piisavalt kiiresti süsteemi arendada.”
Õnneks suutsid nad levikut nii kaua piirata, kuni olid tehnilised probleemid lahendanud. Kaks programmeerijat töötasid lakkamatult veebilehe struktuuri kallal ja püüdsid programmi efektiivsemaks muuta. Moskovitz püüdis võimalikult palju Zuckerbergilt ja D’Angelolt õppida.
Zuckerberg meenutab Moskovitzi pühendumist ja pingutusi suure tänulikkusega. „Dustin suhtus konkurentsi äärmise tõsidusega. Kui ütlesin talle, et olin kuskil kuulnud, et see ja see ülikool kavatseb sotsiaalvõrgustiku käivitada, läks ta alati kohe ähmi täis ja küsis: „Kas tõesti? Ei või olla!” Seejärel sukeldus ta viivitamatult töösse ja avaldas meie veebilehe just selles koolis. Ta oli töönarkomaan, täielik robot.
Alguses suhtusin Thefacebooki nagu projekti. Ma ei investeerinud sellesse suurt midagi, kuna ei taibanud, kui tohutuks see võib kasvada. Mõtlesin lihtsalt nii, et see kukkus üsna ägedalt välja. See pole küll tippude tipp, aga päris lahe ikkagi. Pealegi oli mul ka teisi õppeaineid, millele keskenduma pidin. Aga siis lõi Dustin kampa ja aitas veebilehe mastaapsust paremini mõista.”
Poisid kasutasid tasuta tarkvara nagu MySQL-i ja Apache Web-i serveriprogramme, tänu millele tasus veebilehe haldamine end ära. Ehkki tarkvara oli tasuta, oli sellega üsna keeruline veebilehte töös hoida. Zuckerberg oli küll kogenum programmeerija kui Moskovitz, aga ta ei olnud kunagi varem selliseid programme kasutanud. Ta õppis ja tema vilumus kasvas iga päevaga, ehkki tal tuli samal ajal veel nelja ainet omandada, kaasa arvatud keerulist infotehnoloogiat. Kuid Thefacebook oli nii populaarne, et semestri lõpuks, iga kord, kui nad järjekordse kooli lisasid, oli liitumine massiline.
Zuckerbergil oli põletav soov midagi uut proovida, aga tema võime vähese vaba ajaga kiiresti kasvav veebiteenus luua seadis omad piirid.
„Geniaalsus ja ambitsioonid üksi selleni ei vii. Edu saavutamiseks on vaja ka parajat annust õnne,” räägib Moskovitz. „Markil olid kõik need kolm trumpi olemas, kaasa arvatud õnn. Mark lihtsalt sattus väga tihti õigel ajal õiges kohas olema. Tema ajastus oli vapustavalt hea. Kui tal endal või kellelgi teisel hea idee tuli, tahtis ta selle kohe ellu viia. Mõni teine inimene oleks samas olukorras mõelnud näiteks, et kõigepealt tuleb kool lõpetada.”
Facebooki hüppelise edu üheks teguriks on kahtlemata see, et ta sai alguse kolledžist. Kooliõpilaste suhtlusringkond on kõige suurem ja ühelgi teisel eluetapil ei ole suhtlus ja läbikäimine enam nii aktiivne. Moskovitz uuris seda teemat kevadsemestri ajal põhjalikumalt. Ta kirjutas statistikatöö, kasutades Thefacebookist kogutud andmeid. Nende andmete najal õnnestus tal tõestada, et keskmiselt eraldab ühe ülikoolilinnaku õpilast kõikidest ülejäänutest kõige rohkem üks ühine tuttav.
„Sellepärast Thefacebookil kolledžis nii hästi läkski,” räägib Moskovitz.
Ta sai selle töö eest hindeks „A”, mis oli suurepärane saavutus, kui võtta arvesse, et suurema osa oma ajast kulutas ta veebilehe arendamisele.
„Lisaks sain andmete kogumise eest korralikult plusspunkte,” meenutab Moskovitz rahulolevalt.
Harvard pakkus Zuckerbergile ainulaadse võimaluse oma äri arendamiseks.
„Harvardi õpilased käivitasid üsna tihti veebilehti,” räägib Moskovitz. „Oleks vale väita, et mu korterikaaslasele meeldis suuri kommertslikke veebilehti koostada.”
Paljud teised, näiteks Winkelvossi ja Narendra meeskond, töötasid samuti suhtlusportaali loomise kallal, aga andekus, mis valitses Zuckerbergi korterikaaslaste seas, oli lausa fenomenaalne. Ühiselamuid, kus võiks kõrvaltoast leida nii andeka kuti nagu Moskovitz, ei ole just palju. Zuckerberg tutvus temaga esimese kursuse alguses ühikatuppa saabudes ja mõistis paugupealt, et Moskovitz ei ole ainult uskumatult visa ja tohutu töövõimega programmeerija, vaid ka intelligentne ja lausa sündinud juht. Moskovitz oli aastaid Facebooki tehnilise osakonna juht.
Zuckerbergi toanaaber Chris Hughes oli nii hea kõnemees, et sobis ideaalselt Facebooki pressiesindajaks. Hiljem etendas Hughes tähtsat rolli Barack Obama 2008. aasta presidendi valimiskampaanias.
Kahtlemata on oma roll ka sellel, et ettevõte sai alguse esmajärgulise ja kõrgesti hinnatud ülikooli koridoridest. Harvard lisab pea kõigele kaalukust, mis sealt alguse on saanud,