Аннотация

Selle raamatuga algab seeria Annika Bengtzoni elust, kus on üksjagu paineid. Värske uudisteosakonna peatoimetajana tuleb panna käima toimetuse töö, paraku on osa kolleege meelestatud uue ülemuse vastu. Väikeste laste emana tuleb leida aega ka pere jaoks. Stockholm valmistub olümpiamängudeks, kui nädal enne jõule plahvatab olümpiastaadionil pomm. Varemetest kaevatakse välja komitee esinaise Christina Furhage surnukeha. Kahtlustatakse terroriste, kuid kui kriminaalreporter Annika Bengtzon hakkab juhtumit uurima, selgub, et motiiv võib peituda eduka ja kauni ohvri eraelus. "Pommuudis" võitis 1998. aastal Rootsi parima detektiiviromaani auhinna.

Аннотация

Johann Wolfgang Goethe kiriromaan «Noore Wertheri kannatused» on võrsunud kirjaniku noorpõlvearmastusest. Sündmused on edasi antud Wertheri kirjadena oma vennale Wilhemile. Sündmustik algab Wertheri kolimisega Wahlheimi külla. Seal vaimustub Werther nii küla ümbritsevast loodusest kui ka talupoegade lihtsast olekust. Werther kohtab Lottet – noort ja ilusat naist, kes pärast ema surma peab hoolitsema oma väiksemate õdede-vendade eest – ning armub temasse. Kuid Lotte on juba kihlatud ning nende vahekord peab jääma sõpruseks. Wertheril aga ei jätku tahet maha suruda oma kirge, samuti ei jätku tal jõudu või taipu selleks, et astuda oma võistlejaga võitlusse.

Аннотация

Norra klassiku kaks tuntuimat näidendit „Nukumaja” ja „Metspart”.

Аннотация

13 essee varal püütakse kaardistada ühte komplekssemat ühiskonda, mis on kunagi enne tööstuslikku ajastut eksisteerinud. Rooma ühiskond oli äärmiselt kirju ja vastuoluline: ühelt poolt kõrgelt arenenud linnakultuur, teiselt poolt Rooma ühiskonna talupoeglikud juured, sõjakus ja muistsete vooruste ülistamine; ühelt poolt roomlase suuremeelsus võõraste vastu, teiselt poolt tema eriline innukus vaenlaste peade maharaiumisel. Muistse roomlase identiteedi otsinguil käsitletakse põhjalikult ka vabaduse ja orjuse ning kodakondsuse ja inimsuse teemat. Sisukord: Vana-Rooma inimene (A. Giardina), Kodanik ja riigimees (C. Nicolet), Preester (J. Scheid), Jurist (A. Schiavone), Sõdur (J.-M Carrié), Ori (Y. Thébert), Vabakslastu (J. Andreau), Talupoeg (J. Kolendo), Käsitööline (J.-P. Morel), Kaupmees (A. Giardina), Vaene (C. R. Whittaker), Bandiit (B. D. Shaw), Humanitas: roomlased ja teised (P. Veyne).

Аннотация

Kuidas elasid inimesed keskajal? Milline oli nende mõtteviis? Mille poole nad püüdlesid? Millest leidsid nad õnne ja kindlust? Kuidas nad omavahel läbi käisid? Neile küsimustele võib leida vastuse raamatust „Keskaja inimene". Teos on teine raamat Euroopas laialdast tähelepanu pälvinud sarjast, mis käsitleb inimest ajaloo erinevatel epohhidel. Rahvusvaheliselt tunnustatud medievistid kirjeldavad inimesi, inimgruppe ja kogukondi, kes mängisid keskajal määravat rolli ja esitavad nii värvika ja informatiivse läbilõike selle epohhi ühiskonnast, tavadest ja argipäevast. Raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, ent seda võib kasutada lisamaterjalina ka gümnaasiumis. Sisukord: Eessõna (J. Le Goff), Munk (G. Miccoli), Sõdalane ja rüütel (F. Cardini), Talupoeg (G. Cherubini), Linlane (J. Rossiaud), Intellektuaal (M. F. B. Brocchieri), Kunstnik (E. Castelnuovo), Kaupmees (A. Gurevitš), Naine ja perekond (C. Klapisch-Zuber), Pühak (A. Vauchez), Väljaspool seisja (B. Geremek).

Аннотация

An a impressive collection of Chinese fairy tales, legends and etc.

Аннотация

Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Naine, kes on teinud oma valikuid lähtuvalt karjäärist ja teadnud, et ei saa lapsi. Ootamatult antakse talle korraga kõik kolm Naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul. Ränk kogemus nõuab Gealt oma senise elu ümberhindamist. Mõistmist, kust jooksevad piirid eneseteostuse ja karjääri ning armastuse ja sõltuvuse vahel. Üha selgemalt mõistab Gea, et armastus võib olla sõltuvust tekitav narkootikum. Iga ainet, mis meid argihallusest eemale, kõrvale või kõrgemale kannab, hakkame vajama. Samas vabanedes sõltuvusest, saavutame sõltumatuse, jõuame selleni, mida otsime – iseeneseni. «Kabinetiuks oli nagu piir kahe maailma vahel. Üks neist – särav, hele ja väliselt edukas – jäi ühele, teine – määratlematu ja õõvastav – teisele poole ust. Valikut aga polnud…» Raamatule on saatesõna kirjutanud semiootik Peeter Torop, kes ütleb: «Ja ehk selgub lugejale, et suurim põrgu on piin inimese hinges, mille tekitab samaaegne vajadus ja võimetus armastada teist inimest.»

Аннотация

See on lugu nõukogudeaegsest suhtumisest puuetega lastesse ning lastekodulapse elluastumisest aastatuhandevahetuse Eestis. Janek Muru, praegu ajakirja Vaimupuu peatoimetaja, on mitmeid kordi astunud üles ajakirjanduses, temast on tehtud dokumentaalfilm ja telesaade. „Pimedusest välja“ on esimene põhjalikum sissevaade tema lapsepõlve ja noorusaega. Janek sündis 1978. aastal liikumispuudega. Ema loobus temast kohe pärast sünnitust ning Janek elas esimesed eluaastad Tallinna Lastekodus. Kuueaastaselt suunati ta Imastu lastekodusse. See oli koht, kuhu puuetega lapsed sõna otseses mõttes surema saadeti – nõukogude inimesed pidid olema ju terved, tublid ja võimekad. Kümme aastat unerohtu, hullusärki ja sanitaride terrorit ei suutnud Janekit murda. Ta on esimene, kes Imastu „lamajate“ rühmast omal käel, heade inimeste abil ja tänu õnnelikele juhustele välja pääses ning iseseisvalt elama hakkas. Iseseisev elu pole aga meelakkumine. Kuidas hakkama saada? Keda usaldada? Kuidas „halbu“ sõpru ära tunda? – Janeki lugu pakub mõtlemisainet igaühele. Hoolimata karmidest teemadest on see optimistlik ja ilusa lõpuga lugu sellest, et oma unistusi järgides ei tohi kunagi alla anda. Alati peab edasi minema ja endasse uskuma, välja murdma pimedusest nii enda ümber kui enda sees. Janek Muru loo on kirja pannud Kerttu Rakke. Fotod on pärit erakogudest ja Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist. Kaanefoto autor on Kaupo Kikkas. Kerttu Rakke on Eesti kirjanik, kes muuhulgas avaldanud üle 10 raamatu. Viimane neist, „Seitse aastat seebiselt“, ilmus viis aastat tagasi.

Аннотация

Otil oli oma päkapikk. Päkapiku nimi oli Pilts ja ta oli alati olemas, kui Ott tahtis mängida. Pilts ei olnud teiste päkapikkude moodi. Kui keegi küsis, missugune Pilts välja näeb, siis ei osanud Ott vastata. Kord läksid Ott ja Pilts pikale matkale. Sellest, mida nad oma põneval teekonnal nägid, see raamat räägibki. Pildid joonistas Navitrolla aastal 1992, jutu kirjutas Kerttu Rakke aastal 1993.

Аннотация

Avasta unenägudes sisalduv tarkus, et parandada oma suhteid, rikastada elu ja vaimselt kasvada. Deane Brandon õpetab, kuidas kasutada unenägusid teadvuse avardamiseks, probleemide lahendamiseks, inspiratsiooni leidmiseks ja oma elu sügavamaks mõistmiseks, käsitledes järgmisi teemasid: – unenägude tüübid ja nende üldised tähendused – unenägude meenutamise ja esilekutsumise tehnikad – endelised unenäod ja selgeltnägemine – detailsed juhised unenägude tõlgendamiseks – tervisega seotud ja tervendavad unenäod – unenägude kasutamine kõrgema teadlikkuseni jõudmiseks