LITMIR.BIZ

Oli kord viljakandev maa nimega Draenor. Seal elasid tundmatuid loomi küttides ja aeg-ajalt omavahel lahinguid lüües vaprate orkide klannid. Nende kõrval eksisteerisid niisama ebaharilikud draeneused. Kõige põhjapoolsemale alale, kus talved olid karmid ja suved lühikesed ja mida lõunapoolsete suguvendade sissetungi eest kaitses mäeahelik, üsna vaimude päriskodu lähedale oli omale elupaiga leidnud Härmahuntide klann. Korraga hakkas Draenor muutuma, lõunapoolsetel aladel hakkasid saakloomad haigestuma ega siginud enam, taimed kärbusid, talved läksid pikemaks ja karmimaks ja vaimud ei kõnelenud enam šamaaniga. Olukorras, kus Draenorit näib ees ootavat hukk ja kus vaimudki on kui arust ära, tuleb noorel, äsja klanni juhiks tõusnud Durotanil otsustada, kas võtta vastu sorts Gul’dani ettepanek ja rännata koos tema hordiga tõotatud küllusemaale või püüda ellu jääda esivanemate aladel, nii nagu oli otsustanud vana pealik Garad. Christie Goldeni romaan „Warcraft. Durotan” on kirjutatud Chris Metzeni populaarse arvutimängu „Warcraft” ainetel. Režissöör Duncan Jonesi käe all valminud samanimeline film esilinastus 2016. aasta suvel. Jälgige Christie tegemisi Twitteris @ChristieGolden või tema veebilehel www.christiegolden.com.

Подробнее

Põhja-California, 1960. aastate vägivaldne lõpp. Suve alguses näeb üksildane ja mõtlik teismeline Evie Boyd pargis rühma tüdrukuid ning teda köidab kohe nende vaba olek, hooletu riietus ja hüljatuse ohtlik aura. Varsti on Evie neist vanima, Suzanne’i lummuse kütkeis ja ta tõmmatakse peatselt kurikuulsaks saavasse sekti ning selle karismaatilise liidri mõjuvälja. Sekti küngaste vahel laiuv rantšo on võigas ja alla käinud, kuid Evie jaoks on see eksootiline, põnev ja energiast laetud koht, kuhu ta meeleheitlikult kuuluda soovib. Mida rohkem aega Evie oma emast ja igapäevarutiinist eemal viibib ja mida tugevamaks muutub side Suzanne’iga, seda lähemale liigub ta kujuteldamatule vägivallale ja sellele hetkele oma elus, mil kõik võib kohutavalt valesti minna. Californiast pärit Emma Cline’i meisterlikult kirjutatud debüütromaani keskmes on tüdrukud – nende haavatavus, tugevus ning igatsus kuhugi ja kellelegi kuuluda. Olgugi et tegu on debüüdiga, on romaani ilmumist oodatud pikisilmi. Cline’i suurepärase kirjutamisoskuse kõrval on tekitanud ootusärevust seegi, et autor on ammutanud inspiratsiooni Mansoni perekonna jõhkrast loost. Romaani tõlkeõigused on müüdud 34 riiki ja teose põhjal on valmimas film.

Подробнее

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud… Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.

Подробнее

Uus-Böömimaa. Ameerika. Torm. Must mees leiab ühel ööl valge maha jäetud beebi. Mees võtab tüdruku – kerge nagu tähe – ja otsustab ta koju viia. London. Inglismaa. Pärast börsikrahhi. Leo Kaiser oskab küll raha teha, ent ta ei oska taltsutada seda keevat armukadedust, mida ta oma parima sõbra ja oma naise vastu tunneb. Kas ta vastsündinud laps on üldse tema oma? Uus-Böömimaa. Seitseteist aastat hiljem. Poiss ja tüdruk armuvad, aga kumbki neist ei tea paljutki sellest, kes nad on ja kust tulevad. Jeanette Wintersoni uues versioonis Shakespeare’i „Talvemuinasjutust” on küll tunda originaali kaja, aga lugu ise on täiesti nüüdisaegne. Selles kõrgete panustega mängus, mis võib lõppeda nii tragöödia kui ka andestusega, on tähtis roll Ajal. Varem või hiljem leitakse kaotatu alati üles. „Sel pikal ajal” ilmub Hogarth Shakespeare’i sarjas. Sarja raamatute autoriteks on meie aja tuntud kirjanikud, teiste seas Margaret Atwood, Gillian Flynn, Howard Jacobson, kes on oma romaani aluseks võtnud mõne südamelähedase Shakespeare’i näidendi. „Meil kõigil on mõni talismaniks muutunud tekst, mida endaga kaasas kanname ja mis omakorda meid kaasas kannab. Olen „Talvemuinasjutuga” töötanud erinevate maskeeringute varjus juba palju aastaid,” tutvustab Winterson oma valikut. „Sel pikal ajal“ on sarja esimene raamat.

Подробнее

Как и вышедшая несколько лет назад «Весна и Какашка», «Карнавал и картофельный салат» включает рассказики Андруса Кивиряхка, публиковавшиеся в детском журнале «Тяхеке». На этот раз мы встретимся с Умной Подушкой и Маленьким Мышонком, мечтающим стать золотой рыбкой, узнаем, как можно вылечить Дракона, который мается от зубной боли, познакомимся с Кровяной Колбасой, которая хочет подружиться с Пряниками. Это лишь немногие персонажи этой книжки с прекрасными забавными иллюстрациями Хейки Эрница.

Подробнее

Ligi kaks aastat on möödunud ajast, mil Rebecka Martinsson klaaris arveid meestega, kes mõrvasid tema noorpõlvesõbra Viktor Strandgårdi. Nüüd on Rebecka haiguslehel ja tal on väga raske tollaseid sündmusi meenutada. Töö tõttu satub ta taas Kirunasse, kus äsja lapsepuhkuselt naasnud politseiinspektor Anna-Maria Mella on asunud uurima preester Mildred Nilssoni mõrva. Kuriteo jäljed on küll jahtunud, ent tõde hõõgub külas nagu tuli tuha all. Mõrvatud preester Mildred Nilsson oli feminist ja mässaja, kes oli pinnuks silmas nii oma ülemusele ja kolleegidele kui ka paljudele meessoost külaelanikele. Mildredi tulek pööras kõik senised võimusuhted pea peale, ta rajas naisvõrgustiku ja lõi kiriku maadele rännanud emahundi kaitseks sihtasutuse. Tänu Rebeckale jõuavad politsei kätte Mildredile saadetud ähvarduskirjad ja üks võigas joonistus. Ehkki Rebecka hoidub seekord sündmustesse sekkumast, lõppeb asi tema jaoks siiski veriselt. Åsa Larssoni eelmine Rebecka Martinssonist kõnelev romaan „Päikesetorm” ilmus kirjastuses Varrak 2015. aastal.

Подробнее

Theodore Zeldin (sünd. 1933) on mitmeid auhindu pävinud inglise ajaloolane, Oxfordi ülikooli St. Antony’s College’i õppejõud, kelle põhiline uurimisala on Prantsuse ajaloo kõrval olnud säärane uudne ja raskesti ligipääsetav valdkond nagu inimsuhted ja nende ajalugu. 1980. aastatel valis prantsuse kirjandusajakiri Magazine littéraire Theodore Zeldini saja tähtsama tänapäeva intellektuaali hulka. Käesolev, algselt 1995 ilmunud raamat on vahest kõige tuntum Zeldini teos. See on mõtterohke ja südamlik käsitlus inimese eraelust, tunnetest ja nende ajaloost. Teose peatükid lähtuvad autori vestlustest lihtsate prantsuse naistega, kuid arenevad sealt kaugeid ajastuid ja maid haaravateks faktitihedateks esseedeks inimloomuse kohta. Kõne all on teemad nagu sugudevahelised suhted, vestluskunst, kokandus, emotsioonide areng jne. Raamatut iseloomustab humaanne ja soe stiil. 520 lk

Подробнее

Sonia Cameronil pole aimugi Granada kohutavast minevikust – tema on siin selleks, et tantsida. Kuid ühes vaikses kohvikus aset leidnud juhuslik jutuajamine ja intrigeeriv kollektsioon vanu fotosid juhatab ta looni Hispaaniat laastanud kodusõjast. Seitsekümmend aastat varem on see kohvik olnud koduks tugevalt ühteliidetud Ramírezte perekonnale. 1936. aastal tegi Franco juhitud sõjaväeline riigipööre lõpu riigis valitsevale haprale rahule ja Ramírezed olid Granada südames tunnistajaks mitmetele jõhkratele kuritegudele. Poliitikast ja tragöödiast lõhestatuna tuli kõigil oma isiklikke tõekspidamisi järgides valida, kelle poolele asuda. Briti kirjanik Victoria Hislop on rahvusvaheliselt menukate ja eesti keeleski ilmunud romaanide „Saar“ (Varrak 2013) ja „Elulõng“ (Varrak 2015) autor. Ta on töötanud varem turunduse- ja kommunikatsioonialal ning ajakirjanikuna. 392 lk

Подробнее

Oskar ja Emma võiksid olla tõeliselt head sõbrad, kui poleks üht tillukest probleemi. Nimelt on Emma nähtamatu. Süüdi on selles veider miss Edison. Miss Edison pole üksnes Oskari ja Emma inglise keele õpetaja, vaid ka geniaalselt pöörane leiutaja. Tema uusimaks leiutiseks on nähtamatuks tegev skanner. Kahjuks on aga selle kõige tähtsam osa – kahekümne seitsme pooliga ventiil – katki. Oskar peab sellele võimalikult kiiresti asenduse leidma, sest muidu võib Emma igaveseks nähtamatuks jääda. Jama on aga selles, et samal ajal tuleb tal jageleda ka klassivendade Gnacki-gängiga ja ega koduski kõik korras pole … 208 lk

Подробнее

Saabub häire ja turvamehel tuleb sõita Värmdö saarel kõrvalises kohas asuvasse majja. Ent see, mis teda ees ootab, ei ole sissemurdmine, vaid mõrv, mille ohver on sellises seisus, et tema isikut pole võimalik tuvastada. Kuriteopaiga lähistelt leitakse noor, raskelt vigastatud mees. Ta vahistatakse mõrvas kahtlustatuna ja ta nõuab kaitsjaks Emelie Janssonit, kuigi too on ärijurist. Kes on Värmdöl tapetu? Ja miks viivad nii paljud jäljed Mats Emanuelssonini, meheni, kelle endine vang Teddy omal ajal röövis? Emelie asub juhtumit uurima ja Teddy on sunnitud vastu astuma oma minevikule, samal ajal kui tema halvale teele sattunud õepoeg Nikola teeb neidsamu vigu, mida temagi omal ajal. Raamatus „Sthlm delete“ kohtume „Vipiruumist“ tuttava vastuolulise paariga, Emelie ja Teddyga, kes tõmmatakse taas kriminaalsete sündmuste keerisesse. Emelie on noor advokaat peenes büroos, Teddy aga endine kriminaal, kes proovib elada seaduse järgi. Üheskoos satuvad nad Stockholmis peituvatesse salajastesse maailmadesse, kus minevik on vägagi elus ja ohustab kõiki asjaosalisi. „Sthlm delete“ räägib inimestest, kes mängivad suurte panuste peale, ja eludest, mis võivad iga kell olematuks muutuda.

Подробнее