Аннотация

Ally D’Aplièse’i ootab ees võistlus maailma ühel ohtlikumal purjeregatil, kui ta kuuleb oma kasuisa ootamatust ja eriskummalisest surmast. Ta sõidab viivitamatult lapsepõlvekoju, kus tema ja ta viis õde saavad teada, et isa – saladuslik miljardär, keda tütred hellitavalt Pa Saltiks kutsusid – on igaühele neist jätnud salapärase vihje tema tõelise päritolu kohta. Ally on äsja alustanud uut kirglikku suhet, ja kuna kogu ta elu on äkitselt pea peale pööratud, otsustab naine avamere maismaa vastu vahetada ja järgneda vihjele, mille ta isalt sai. Nii satub ta Norra jäise ilu keskele, kus ta avastab oma juured ja saab teada, et ta elu on tihedalt seotud tundmatu lauljanna Anna Landvikiga, kes üle saja aasta tagasi laulis Griegi hiljem maailmakuulsaks saanud „Peer Gynt” esimeses lavastuses. „Tormiõde“ on teine osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast. Sarja esimene raamat „Seitse õde“ ilmus kirjastuselt Varrak 2015. aastal.

Аннотация

Kätte on jõudnud käputäie inimolendite ja viiruskite määratute hordide pikaajalise heitluse viimane ja otsustav lahing. Kas inimsugu pääseb või hävib pöördumatult, kas peale jääb Amy headus või Nulli ülim künism, kas inimeste vankumatu vaprus ja leidlikkus osutuvad tugevamaks kui viiruskite pealtnäha pidurdamatu rünnak ja mis saab lugejale nii omaseks saanud Aliciast, Peterist, Michaelist ja paljudest teistest? Nendele küsimustele vastab J. Cronini suurejoonelise triloogia „Teekond” viimane raamat, mis on kirjutatud sama hoogsalt ja kaasakiskuvalt kui eelmisedki. Raamatu tegevus väljub senistest geograafilistest ja ajalistest piiridest. Lugeja viiakse koos tegelastega merele ja teistele mandritele ning tuhande aasta kaugusesse tulevikku.

Аннотация

Pikkmaal on jõudnud kätte 2070. aasta. Astumispäevast on möödas juba kuuskümmend aastat ning inimkond jätkab uue maailmaga kohanemist. Joshua Valente on otsustanud minna veel ühele retkele Kõrg-Megeritesse ning seal juhtunud õnnetus avab talle uued Pikkmaa tahud. Lobsang on otsustanud tegutsemise asemel mõtisklustesse ja õpingutesse tõmbuda, kuid nii tema kui ka teised Pikkmaa arengus otsustavat rolli mänginud inimesed peavad oma plaanid kõrvale jätma, sest kosmosest tuleb kutse: ÜHINEGE MEIEGA. Seda tajuvad või kuulevad eri moel kõik Pikkmaa mõistuslikud eluvormid ning ainult koostöös on neil võimalik sellele vastata. Vähehaaval hakatakse kokku seadma mandrisuurust kompuutrit, mille abil asuda oma kohale Pikk-Kosmoses, mille saladused ja imed alles hakkavad ennast pikkmaalastele ilmutama.

Аннотация

Ühel hallil sügishommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba kriminulli meenutava jantliku mõrvaloo keskmesse. Politseiuurija Lotte Skeisvoll peab tapja peatama, enne kui too jõuab oma ennustused täide viia, aga aega on napilt. Iga kaotatud sekund võib kellelegi elu maksma minna. Tagaplaanil seisab taktikeppi vibutav dirigent, kes juhatab oma isiklikku reekviemi. Klassikalist surmasümfooniat, kus orkestri liikmed peavad mängima nii, nagu tema tahab. Partituur on tema käes. Tema on Maestro. Geir Tangen (snd 1970) on õppinud politoloogiat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, töötanud ajakirjaniku, vabakutselise toimetaja ning põhikooli õpetajana. Ta elab Norra läänerannikul Haugesundis ja on Norras tuntud oma populaarse blogiga, kus ta arvustab kriminaalromaane. „Maestro“ on Geir Tangeni debüüt kirjanikuna. „Maestrot“ võib pidada sümboolseks Nordic Noir’i kvintessentsiks.

Аннотация

2014. aastal Man Bookeri auhinna võitnud romaan „Kitsas tee sisemaale“ räägib sõja julmusest, elu haprusest ja armastuse võimatusest. Lugu Austraalia kirurgist Dorrigo Evansist, keda painab armulugu oma onu naisega, viib meid 20. sajandi alguse Tasmaania trapperite koobastest lagunevasse sõjaeelsesse rannahotelli, Tai džunglivanglast Jaapani lumefestivalile ja mujalegi. Kesksel kohal on selles 17. sajandi haikuluuletaja Bashō reisipäevikult pealkirja saanud raamatus üks augustipäev Jaapani orjatöölaagris 1943. aastal. Dorrigo Evans püüab asjatult kaitsta oma alluvaid nälja, koolera ja peksmise eest, ent päeva õudne lõpp aina läheneb See on lugu paljudest vormidest, mille võivad võtta surm ja armastus, sõda ja rahu sel ajal, kui mees saab täiskasvanuks, et viimaks avastada, mille ta oma elus kaotanud on. Richard Flanagan (snd 1961) on Tasmaaniast pärit Austraalia kirjanik, ajaloolane ja filmitegija. Kõik tema kuus romaani on pälvinud ohtralt tunnustustust, romaani „Kitsas tee sisemaale“ eest ta Man Bookeri auhinna. „Mõnel aastal võidavad Man Bookeri auhinna väga head raamatud, sel aastal võitis selle meistriteos,“ ütles 2014. a auhinnažürii esimees A. C. Crayling.

Аннотация

„Mingit tõeliselt globaalset maailmakorda ei ole kunagi olemas olnud,“ ütleb Kissinger. Üldiselt on inimkonna ajaloos eri tsivilisatsioonid määratlenud omaenda korrakontseptsiooni. Igaüks on näinud ennast maailma keskpunktina ja pidanud oma eraldiseisvaid põhimõtteid universaalselt kehtivaiks. Kuid tänapäeval toimuvad rahvusvahelised suhted globaalsel alusel ja erinevad ajaloolised maailmakorra mõisted kohtuvad. Küsimus, mis tuleb lahendada, on kõigile rahvastele ühine – kuidas kujundada erinevad ajaloolised kogemused ja väärtused ühtseks korraks? Uus maailmakord – nagu iga varasemgi – sünnib vastusena teatud küsimustele. Kissinger sõnastab need küsimused nii: mis on uue rahvusvahelise korra põhiüksused? Milliseid ühiseid eesmärke järgitakse? Millised on võimalused nende koostööks ja mis on need eesmärgid, mille nimel nad ühiselt tegutsema hakkavad? Kellest saavad selle korra põhimängijad – ja millises omavahelises ühenduses? Provokatiivselt ja veenvalt ühendab Kissinger ajaloolise ülevaate geopoliitiliste arengute prognoosidega. „Maailmakord“ on unikaalne teos, mille autor saakski olla vaid eluaegne poliitikakujundaja ja diplomaat nagu Kissinger. Henry Kissinger (snd 1923) on üks 20. sajandi mõjukamaid välispoliitika teoreetikuid ja praktikuid, kes mängis aastatel 1969–1977 USA välispoliitikas domineerivat rolli, töötades president Nixoni julgeolekunõuniku ja seejärel USA välisministrina. Välispoliitikas kaldus ta reaalpoliitikasse ning oli jõudude tasakaalu teooria pooldaja. 1973. aasta pälvis ta Nobeli rahupreemia.

Аннотация

Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli aga Berliini müür langenud ja perestroika oli toonud nn sotsialismileeris kaasa sellised muutused, mis peagi päädisid NSV Liidu lagunemisega. Arhiivimaterjalidele toetuva põhjaliku uurimistöö tulemusena on Briti akadeemia liige ja Oxfordi St Antony’s College’i professor Robert Service maalinud haarava pildi, kuidas president Ronald Reaganil ja Mihhail Gorbatšovil ning USA riigisekretär George Shultzil ja NSV Liidu toonasel välisministril Eduard Ševardnadzel kujunesid ootamatult lähedased suhted, millest arenes hea koostöö ja mis omakorda tõi kaasa põhjalikud muutused kogu maailmas.

Аннотация

Prantsusmaa, 1939. Vaikses Carriveau linnakeses jätab Vianne hüvasti abikaasa Antoine´iga, kes läheb rindele. Vianne ei usu, et natsid võiksid Prantsusmaale tungida, ent peatselt näeb ta oma silmaga sõdurite kolonne, tankide ja veoautode karavane ja lennukeid, mis täidavad taeva ja heidavad pomme kuhu juhtub. Kui Saksa kõrge sõjaväelane nõuab enda majutamist Vianne´i koju, peavad naine ja ta tütar valima, kas elada koos vaenlasega või kaotada kõik. Oma pere elushoidmiseks on Vianne sunnitud tegema ühe esialgu võimatuna tunduva otsuse teise järel. Vianne´i õde Isabelle on mässumeelne 18-aastane tütarlaps, kes elab oma elu hulljulge kirega. Sellal kui tuhanded pariislased marsivad sõtta, kohtab Isabelle partisan Gaëtani ja armub nii, nagu vaid noored seda suudavad – kogu ihu ja hingega. Kui mees Isabelle´i ootamatult reedab, ühineb tüdruk vastupanuliikumisega ning riskib teisi aidates ikka ja jälle oma eluga. Populaarsete menukite autor Kristin Hannah kujutab julgelt ja meelihaaravalt Teise maailmasõja keeristes lahti rulluvat suurejoonelist lugu ja valgustab sõja vähe kajastatud külge – naiste osa ja saatust selles. Südantliigutav romaan ülistab inimvaimu paindlikkust ning naiste vastupidavust.

Аннотация

„Peeglite linn” jätkub sealt, kus viiruskite triloogia teine osa „Kaksteist” pooleli jäi. Kuivõrd viiruskite juhid on tapetud ja nende järeltulija hävinud, võivad inimesed hakata eeldama, et Maa on nüüd sellest nuhtlusest vabanenud ja nad võivad taas endistviisi elama hakata. Kahjuks need lootused nurjuvad. Esimene ja eriline viirusk, kõikvõimas Null ei saa üle inimesena elatud ajal kogetud vimmadest ja kibestumistest ning on otsustanud uimarditest reservväe abil nüüd kogu maailma hävitada. Tema plaanid on ääretult salakavalad ja võimalused tohutud. Ta püüab kaasata oma ettevõtmistesse ka Aliciat. Inimeste maailmas aimavad Michael ja Lucius Greer, et kõik ei ole nii rahulik nagu pealtnäha paistab. Nad taipavad, et viimane ja kõige rängem heitlus seisab alles ees. Seetõttu hakkavad nad valmistuma laevatäie inimeste toimetamiseks kaugete merede taha, kohta, kus inimsugu saaks end lõpuks turvaliselt tunda. Kuidas see kõik välja kukub? Ees ootavad rasked ajad ning kõikide tegelaste ees seisavad keerulised valikud. Justin Cronini (snd 1962) ülipõneva viiruskite triloogiast on kaks esimest osa „Teekond” ja „Kaksteist” varasemalt juba eesti keeles ilmunud.

Аннотация

Louis-Ferdinand Céline (1894–1961) on 20. sajandi silmapaistvamaid prantsuse kirjanikke. Tema romaanid tõid esimest korda prantsuse kirjandusse suulise kõnekeele ja sootuks uue vaatenurga maailmale. “Reis öö lõppu” on 1932. aastal ilmunud Céline’i esikromaan, mis on tänaseni üks tema loomingu loetumaid näiteid. Vaimukas kõnekeelne romaan jutustab peategelase, meditsiiniüliõpilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmasõja keeristes, Aafrikas, Ameerikas ja viimaks ühes prantsuse provintsilinnas. Ühtaegu teravalt ühiskonnakriitiline ja ülimalt stiilne meistriteos, kujutab “Reis öö lõppu” endast läinud sajandi prantsuse kirjanduse üht kõige eredamat saavutust.