ТОП просматриваемых книг сайта:
Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU
Аннотация
Ajakiri Vikerkaar, oktoober 2021
Аннотация
Soome ajakirjaniku Johanna Vehkoo „Valede paljastamise käsiraamat“ käsitleb tõejärgse maailma libauudiste, valekontode ja vandenõuteooriate toimimismehhanisme.
Kuidas valeuudist ära tunda? Kes meiega manipuleerivad? Miks vandenõuteooriad kulutulena levivad ja kas kõiges on süüdi sotsiaalmeedia? Kuidas mõjutab suhtumist teabesse meie enda mõtlemise kalduvus uskuda seda, mis meie arvamust toetab, ja lükata eemale teave, mis sellele vastu räägib? Raamat õpetab, kuidas eristada tõde väljamõeldisest ning kaitsta end veebirobotite ja libakontode levitatava eksiteabe eest.
Raamatu teabekastidest leiab „veebisalapolitseiniku“ käepärased tööriistad, mis annavad konkreetseid näpunäiteid teabeallikate leidmiseks, loetavasse kriitiliselt suhtumiseks, faktide kontrolliks ning veebiotsingu täpsustamise abil soovitud teabe leidmiseks. Raamatut ilmestavad kõhedust tekitavad näited tahtlikult levitatud võltsteabe ohtlikest tagajärgedest.
Raamat on vajalik kommunikatiivsete riskide maandamiseks nii poliitikutele, riigiametnikele kui ka huvilistele. Eelkõige sotsiaalmeedia ohtude tajumiseks saavad häid vihjeid nii lapsevanemad kui ka gümnaasiumite vanemate klasside õpilased.
Kuidas valeuudist ära tunda? Kes meiega manipuleerivad? Miks vandenõuteooriad kulutulena levivad ja kas kõiges on süüdi sotsiaalmeedia? Kuidas mõjutab suhtumist teabesse meie enda mõtlemise kalduvus uskuda seda, mis meie arvamust toetab, ja lükata eemale teave, mis sellele vastu räägib? Raamat õpetab, kuidas eristada tõde väljamõeldisest ning kaitsta end veebirobotite ja libakontode levitatava eksiteabe eest.
Raamatu teabekastidest leiab „veebisalapolitseiniku“ käepärased tööriistad, mis annavad konkreetseid näpunäiteid teabeallikate leidmiseks, loetavasse kriitiliselt suhtumiseks, faktide kontrolliks ning veebiotsingu täpsustamise abil soovitud teabe leidmiseks. Raamatut ilmestavad kõhedust tekitavad näited tahtlikult levitatud võltsteabe ohtlikest tagajärgedest.
Raamat on vajalik kommunikatiivsete riskide maandamiseks nii poliitikutele, riigiametnikele kui ka huvilistele. Eelkõige sotsiaalmeedia ohtude tajumiseks saavad häid vihjeid nii lapsevanemad kui ka gümnaasiumite vanemate klasside õpilased.
Аннотация
Printsess Rasmus on esimese klassi poiss, kelle kohta õpetaja arvab, et ta on erivajadusega. Rasmuse vanemad süüdistavad inimesi Rasmuse ümber, et Rasmusel pole nende tõttu hea. Humoorikas jutustus koolielust.
Аннотация
Eesti kuuhoroskoop. November 2021
Аннотация
Ajakiri Värske Rõhk 5 2021
Аннотация
Jēkabs on täiesti tavaline poiss, kes tahab kassipoega, lahedat jopet, sõpradega ujumas käia, tüdrukule telefonist sõnumeid saata. Samas üldse mitte tavaline, sest tema mõlemad vanemad on pimedad, aga ta ise näeb väga hästi. Ta tuli ilmale, sest tema ema elu eesmärk on saada hakkama kõigega, millega nägijadki – sealhulgas lapse sünnitamise ja üles kasvatamisega. Lugeja saab kaasa elada kümnele aastale Jēkabsi lapsepõlvest – kuidas on peaaegu sünnist saadik hoolitseda oma vanemate (ja vahel ka terve ühiselamutäie pimedate inimeste) eest, ja kuidas ta on aeg-ajalt sunnitud seda eelist kavalalt ära kasutama.
Rasa Bugavičute-Pēce (1988) on Liepāja teatri koosseisuline dramaturg, kirjutanud kümneid näidendeid ja stsenaariume, filmist „Svingerid“ on Eesti näitlejatega ka eesti variant vändatud ja näidendit „Mul oli nõbu“ ongi seni lavastatud vaid Eestis.
„Poiss, kes nägi pimeduses” ilmus Lätis omapärase duublina – raamatu esitlus toimus Läti rahvusteatri fuajees vahetult enne samanimelise näidendi esietendust. Lugu on inspireeritud tõsielusündmustest, mis juhtunud autorile väga lähedase inimesega.
Rasa Bugavičute-Pēce (1988) on Liepāja teatri koosseisuline dramaturg, kirjutanud kümneid näidendeid ja stsenaariume, filmist „Svingerid“ on Eesti näitlejatega ka eesti variant vändatud ja näidendit „Mul oli nõbu“ ongi seni lavastatud vaid Eestis.
„Poiss, kes nägi pimeduses” ilmus Lätis omapärase duublina – raamatu esitlus toimus Läti rahvusteatri fuajees vahetult enne samanimelise näidendi esietendust. Lugu on inspireeritud tõsielusündmustest, mis juhtunud autorile väga lähedase inimesega.
Аннотация
Charlaine Harris on seni eesti lugejale tuntud Lõuna-Louisiana vampiiridest kõnelevate raamatute ja HBO telesarja „True Blood” põhjal. Ta on aga kirjutanud palju muudki ja kirjutab üha edasi. Osa tema raamatuid on jõudnud televisiooni, osa jõuab lähemal ajal. Telesari on tehtud ka Charlaine Harrise kümnest raamatust koosneva Aurora Teagardeni sarja põhjal. Nende raamatute olustik on pisut teine kui Inglise külakestes, kuid väga palju on neil ka ühist. Üsna unine paik, kus kõik tunnevad kõiki ja puutuvad peaaegu iga päev üksteisega kokku. Ja ometi selgub, et needsamad inimesed, keda kõik enda meelest tunnevad ja usaldavad, on valmis oma saladuste varjamiseks tapma.
Sarja esimeses raamatus „Tõelised mõrvad” tutvustatakse lugejale Georgia osariigis asuvat Lawrencetoni, väikest linnakest, kus ei juhtu tavaliselt midagi erilist. Elu põnevamaks tegemiseks on selle elanikud organiseerinud Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on ka raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Siis aga tapetakse klubi üks liige just samamoodi, nagu on sooritatud kuritegu, mida nad järgmiseks arutama pidid hakkama. Üsna ootamatult leiab Aurora end olukorrast, kus tal tuleb asuda mõrva lahendama.
Sarja esimeses raamatus „Tõelised mõrvad” tutvustatakse lugejale Georgia osariigis asuvat Lawrencetoni, väikest linnakest, kus ei juhtu tavaliselt midagi erilist. Elu põnevamaks tegemiseks on selle elanikud organiseerinud Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on ka raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Siis aga tapetakse klubi üks liige just samamoodi, nagu on sooritatud kuritegu, mida nad järgmiseks arutama pidid hakkama. Üsna ootamatult leiab Aurora end olukorrast, kus tal tuleb asuda mõrva lahendama.
Аннотация
Meie aju ei ole meie ajaga kooskõlas!
Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav digitaalne elustiil mõjutavad meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, suhtleme üksteisega päris elus üha vähem, kadestame teiste inimeste sotsiaalmeedias esitatud elamusi – ja meie empaatiavõime väheneb pidevalt. Psüühilistest häiretest ja vaevustest ähvardab kujuneda suur oht meie tervisele.
Teoses räägib Rootsi psühhiaater Anders Hansen, populaarse raamatu „Tugev aju” autor, kuidas aju toimib ja mis juhtub, kui me vaatame igal võimalikul ja võimatul ajal oma arvutisse või nutitelefoni. Teemat lähemalt uurides saad peagi aru, et võib-olla peaksid oma aju eest rohkem hoolt kandma.
Sest ükskõik, kui palju sulle ka meeldib vaadata ekraanilt Instagrami ja Facebooki uudisvoogu või pilte ja filme, on sinu aju kujunenud hoopis teisel ajal ega ole kohastunud tänapäeva digitaalse ühiskonnaga. Raamat aitab meil saavutada kontrolli oma nutiseadmete kasutamise harjumuste üle, andes uusi teadmisi ja täiesti uue arusaamise sellest, mis inimese peas toimub.
ANDERS HANSEN töötab Stockholmis Karolinska instituudi psühhiaatriaosakonna peaarstina. Peale mitme raamatu on tema sulest ilmunud üle kahe tuhande artikli meditsiinist ja ravimitest, ta on pidanud sadu loenguid, muu hulgas ka ühe TEDi ettekande, ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Tema raamat „Tugev aju” (ek Varrak, 2018) leidis palju positiivset vastukaja, seda on saatnud rahvusvaheline müügiedu ja see on aidanud muuta paljude inimeste elu.
Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav digitaalne elustiil mõjutavad meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, suhtleme üksteisega päris elus üha vähem, kadestame teiste inimeste sotsiaalmeedias esitatud elamusi – ja meie empaatiavõime väheneb pidevalt. Psüühilistest häiretest ja vaevustest ähvardab kujuneda suur oht meie tervisele.
Teoses räägib Rootsi psühhiaater Anders Hansen, populaarse raamatu „Tugev aju” autor, kuidas aju toimib ja mis juhtub, kui me vaatame igal võimalikul ja võimatul ajal oma arvutisse või nutitelefoni. Teemat lähemalt uurides saad peagi aru, et võib-olla peaksid oma aju eest rohkem hoolt kandma.
Sest ükskõik, kui palju sulle ka meeldib vaadata ekraanilt Instagrami ja Facebooki uudisvoogu või pilte ja filme, on sinu aju kujunenud hoopis teisel ajal ega ole kohastunud tänapäeva digitaalse ühiskonnaga. Raamat aitab meil saavutada kontrolli oma nutiseadmete kasutamise harjumuste üle, andes uusi teadmisi ja täiesti uue arusaamise sellest, mis inimese peas toimub.
ANDERS HANSEN töötab Stockholmis Karolinska instituudi psühhiaatriaosakonna peaarstina. Peale mitme raamatu on tema sulest ilmunud üle kahe tuhande artikli meditsiinist ja ravimitest, ta on pidanud sadu loenguid, muu hulgas ka ühe TEDi ettekande, ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Tema raamat „Tugev aju” (ek Varrak, 2018) leidis palju positiivset vastukaja, seda on saatnud rahvusvaheline müügiedu ja see on aidanud muuta paljude inimeste elu.
Аннотация
Nende kaante vahele on koondatud viie endise Kesk-Aasia liiduvabariigi külastustel kogutud muljed staažika giid-reisisaatja, Vaike Silmato poolt, kes on ka mitme varasema selle sarja raamatu autor.
Аннотация
Nii sooja suve ei mäleta Eldsala väikelinnas keegi. Rahulikult alanud suvi võtab aga hirmu tekitava pöörde, kui linnaelanikud hakkavad haigestuma. Nii Herbertit kui ka tema sõpra Sallyt haarab kuri eelaimus, et peagi juhtub midagi kohutavat. Üheskoos otsivad nad varjupaika mahajäetud veskis, kus nad on kõigi eest kaitstud, ka herilaste eest, kes on vallutanud väikelinna. Kristina Ohlsson on sündinud ja üles kasvanud Kristianstadis ning elab praegu Stockholmis. Ta on muu hulgas töötanud Rootsi Kaitsepolitseis ja Välisministeeriumis, kuid alates 2012. aastast peab ta täiskohaga kirjanikuametit. Ta kuulub Rootsi krimikirjanike eliiti ja on oma raamatutega Åhusi sõpradest – „Klaaslapsed“, „Hõbedapoiss“ ning „Kiviinglid“ – ja seiklusjutuga „Hester Hilli mõistatus“ saanud Rootsis ka väga hinnatud lastekirjanikuks. „Zombipalavik“ on tema uue triloogia esimene osa.