ТОП просматриваемых книг сайта:
Infoteadused teoorias ja praktikas. Sirje Virkus
Читать онлайн.Название Infoteadused teoorias ja praktikas
Год выпуска 0
isbn 9789985588376
Автор произведения Sirje Virkus
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Uverskaja, E.; Papp, Ü. – M. 2012. Organisatsiooni alusuuring infoauditi läbiviimiseks: Õpiobjekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. https://www.tlu.ee/opmat/in/Organisatsiooni alusuuring/.
Wagner-Döbler, R. 2004. Tacit Knowledge, Knowledge Management, Library Science – No Bridge Between? – H. – C. Hobohm (ed.), Knowledge Management: Libraries and Librarians Taking Up The Challenge. München: Saur, 39–46.
Webber, S.; Johnston, B. 2000. Conceptions of information literacy: new perspectives and implications. – Journal of Information Science 26, 6, 381–397.
Webster, F. 2006. Theories of the Information Society. 3rd ed. Oxford: Routledge.
Vedral, V. 2010. Decoding Reality: The Universe as Quantum Information. Oxford: Oxford University Press.
Wellisch, H. 1972. From information science to informatics: a terminological investigation. – Journal of Librarianship 4, 3, 157–187.
Wersig, G.; Neveling, U. 1975. The phenomena of interest to information science. – Information Scientist 9, 4, 127–40. http://sigir.org/files/museum/pub-13/18.pdf.
Wilson, T. D. 1981. On user studies and information needs. – Journal of Documentation 37, 1, 3–15.
Wilson, T. D. 1999. Models of information behavior research. – Journal of Documentation 55, 3, 249–270.
Wilson, T. D. 2000. Human information behavior. – Informing Science 3, 2, 49–55. http://inform.nu/Articles/Vol3/v3n2p49-56.pdf.
Wilson, T. D. 2003. Information Management. – J. Feather, P. Sturges (eds.), International Encyclopedia of Information and Library Science. 2nd ed. London: Routledge, 263–278.
Virkus, S. 2003a. Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis I. – Infofoorum 7, 1. http://www.tlu.ee/i-foorum/ifoorum7/Artiklid/sirje.htm.
Virkus, S. 2003b. Information literacy in Europe: a literature review. – Information Research 8, 4, paper 159. http://informationr.net/ir/8-4/paper159.html.
Virkus, S. 2007. Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis. – S. Metsar, T. Loogväli (koost.), Ülikooliraamatukogu – väärtused, võimalused, väljakutsed. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu 60. aastapäeva teaduskonverents 4. aprillil 2006. Artiklite kogumik. Tallinn: TLÜ Akadeemiline Raamatukogu, 24–35. http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=2485.
Virkus, S. 2010a. Development of Information and Knowledge Management: Learning Object. Tallinn: Tallinn University. http://www.tlu.ee/~sirvir/IKM/Development_of_IKM/index.html.
Virkus, S. 2010b. Framework for Information and Knowledge Management. Learning Object. Tallinn: Tallinn University. http://www.tlu.ee/~sirvir/Information and Knowledge Management/Framework for IKM/.
Virkus, S. 2010c. Infoteaduse põhimõisted: Õpiobjekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/~sirvir/Sissejuhatus infoteadusesse/Infoteaduse pohimoisted/index.html.
Virkus, S. 2010d. Info hankimise ja – otsingu põhikomponendid: Õpiobjekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu teooria/Info hankimise ja otsingu pohikomponendid/.
Väike entsüklopeedia 2006. Peatoim. Rein Aro. 2. tr. [Tallinn]: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Wynn, E.; Katz, J. E. 1997. Hyperbole over cyberspace: self-presentation and social boundaries in Internet home pages and discourse. – The Information Society 13, 4, 297–329.
Yuexiao, Z. 1988. Definitions and sciences of information. – Information Processing and Management 24, 4, 479–91.
II OSA
TEOREETILISED KÄSITLUSED
2.1. INFOTEADUSE OLEMUS JA KUJUNEMINE3
Infoteadus on noor teadusala, mis kerkis esile pärast II maailmasõda koos mitme uue valdkonnaga ja mille üheks näiteks on arvutiteadus. Teaduse ja tehnika areng 20. sajandi alguses tõi kaasa teaduspublikatsioonide arvu kiire kasvu ehk infoplahvatuse, mis kutsus omakorda esile vajaduse teadusinformatsiooni kogumise, töötlemise ja edastamise problemaatikaga tegelevate spetsialistide järele.
Nüüdseks on infoteadusest kujunenud oluline professionaalse tegevuse, õppe- ja uurimisvaldkond, millel on tihedad seosed paljude teadusharudega. Seetõttu tavatsetakse rääkida infoteadusest kui mitmetahulisest ja interdistsiplinaarsest teadusest.
Käesolevas peatükis selgitame infoteaduse olemust ja kujunemist järgmiste küsimuste kaudu:
● Mis on infoteadus ja kuidas see on kujunenud?
● Millised on infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused?
● Millised on infoteaduse põhiküsimused ja peamised uurimisvaldkonnad?
● Milline on infoteaduse intellektuaalne struktuur?
● Kuidas on infoteadus seotud teiste teadusvaldkondadega?
2.1.1. Infoteaduse mõiste. Informatsiooni uurivad teadused
Selles alapeatükis antakse ülevaade infoteaduse ja infoteadlase mõiste tekkest. Kirjeldame infoteaduse olemust, toome näiteid katsetest defineerida infoteadust ja kirjeldame informatsiooni uurivaid teadusvaldkondi.
INFOTEADUSE TEKE
Termineid „infoteadus“ (information science) ja „infoteadlane“ (information scientist) hakati kõigepealt kasutama Ühendkuningriigis, kuid nende esmakasutuse kohta on erialakirjanduses erinevaid daatumeid. Näiteks märgib briti uurija Robert T. Bottle (2003) „Rahvusvahelises info- ja raamatukoguteaduse entsüklopeedias“ („International Encyclopedia of Information and Library Science“), et 1940. aastatel hakati terminit „infoteadlane“ kasutama tähistamaks spetsialisti, kes aitab teisi teadlasi info hankimisel, ning sellist tegevust nimetas briti infotegevuse aktivist Christopher W. Hanson 1956. aastal esmakordselt infoteaduseks.
Ameerika raamatukoguhoidja ja õppejõu Fred R. Shapiro (1995) andmetel kasutas esmakordselt terminit „infoteadlane“ briti teadlane Jason Farradane 1953. aastal avaldatud artiklis „Infotalitus tööstuses“ („Information Service in Industry“), mis ilmus ajakirjas Research (Teadusuuringud). Farradane soovitas tööstusettevõtetel luua infoosakondi, milles töötaksid infospetsialistid (information officer), kes erineksid traditsioonilistest raamatukoguhoidjatest. Ta märkis, et infospetsialistid on teadustöötajad, kes on spetsialiseerunud teadmiste kogumisele ja levitamisele ning neid oleks sobilik nimetada infoteadlasteks (information scientist). Terminit „infoteadus“ kasutas Farradane 1955. aastal avaldatud artiklis „Infoteadlase