LITMIR.BIZ

56

Nossack, lk 67

57

Seals, lk 98

58

Seals, lk 68. Lowe, mitmes kohas

59

Sõjasurmade kohta käiva statistika väljaselgitamine on äärmiselt keeruline ülesanne, mida raskendavad usaldusväärsete andmete puudumine, territoriaalsed muudatused, probleemid seoses sellega, mida pidada sõjasurmaks, tohutud rahvastiku liikumised ja nii edasi. Komplitseerivate tegurite kohta igas riigis vt Frumkin, mitmes kohas

60

Poola sõjaeelse territooriumi põhjal: vt Frumkin, lk 60 ja 117. Võrdluseks vt Maddison lk 38 ja 96

61

Frumkin (lk 168) ja Dupuy (lk 1309) pakuvad äärmiselt erinevad andmed; Briti keskstatistikabüroo andmetel (lk 13, 37 ja 40) hukkus sõjas 63 635 tsiviilisikut ja 234 475 relvajõudude teenistujat – nii olen eeldanud, et need arvud on kõige usaldusväärsemad. Milward pakub 611 596 surma, kaasa arvatud Rahvaste Ühenduse ohvrid – vt tema War, Economy and Society, lk 211

62

Prantsusmaa: Frumkin annab 600 000, nagu ka Rioux, lk 18; kuid Milward annab teoses War, Economy and Society 497 000 sõjasurma ning mainib sarnaselt Rioux’ga veel võimalikku 300 000 kaudset sõjaohvrit (alatoitumisest jne) Holland: Frumkin annab 210 000, lk 168, nagu teeb ka Centraal Bureau voor de Stastistiek, lk 749, ja võib-olla veel 70 000 kaudset sõjaohvrit. Belgia: Frumkin annab 88 000, lk 168, tema hinnangul olid neist 27 000 juudid; Martin Gilbert annab 24 387 Belgia juuti, Atlas of the Holocaust, lk 231. Itaalia: Frumkin annab 410 000, lk 103, kuid Itaalia valitsuse ametliku statistika kohaselt oli sõjasurmade seas 159 957 sõjaväelast ja 149 496 tsiviilisikut, mis teeb kokku 309 453 – vt Istituto Centrale di Statistica, lk 3–11

63

Hinnangud kõiguvad tohutult sõltuvalt Saksamaa piiride ja Saksa rahvuse määratlemisest, sõjasurmade aja ja arvu hinnangust Nõukogude vangilaagrites jne. Frumkin annab ebatäpselt 4,2 miljonit Saksa surma (lk 83); Overmans annab üle kuue miljoni, kellest 4 456 000 on sõjaväelased – vt Deutsche Militärische Verluste, lk 333-6. Ka Milward annab kuus miljonit, War, Economy and Society, lk 211. USSBS lõppraport, lk 95 annab liitlaste pommirünnakute ohvriteks 305 000 Saksa tsiviilisikut, põhjalikum Statistisches Bundesamt andis 1962. aastal arvuks 570 000 – vt nende Wirtschaft und Statistik, 1962, lk 139

64

Frumkin annab 160 000 surma, lisaks 140 000 näljaohvrit, lk 89–91. Tegelik näljasurmade arv oli hoopis kõrgem: Punase Risti uuringu kohaselt 250 000, vt Mazower, Inside Hitler’s Greece, lk 41. Paljud ajaloolased pakuvad näljaohvrite arvuks 350 000, vt Hionidou, lk 2, 158. Maddisoni andmetel (lk 449) oli Kreeka sõjaeelne rahvaarv 7 156 000

65

Frumkini andmetel on 430 000 sõjasurma (lk 94); Glanzi hinnangul 420 000 kuni 450 000, lk 169. Maddisoni andmetel oli Ungari sõjaeelne rahvaarv 9 227 000 (lk 96)

66

Kõige usaldusväärsem arv on 1 027 000, vt arutelud Tomasevich, lk 718–50 ja Horvaatia riiklik komisjon, lk 19–26. Maddisoni andmetel, lk 96, oli Jugoslaavia sõjaeelne rahvaarv 16 305 000

67

Selle protsendi on pakkunud Misiunas ja Taagepera, lk 356

68

Frumkin annab Poola surmade arvuks 5,8 miljonit, sealhulgas 3,2 miljonit juuti (lk 122), kuid Poola ametlik statistika andis 1947. aastal ohvrite arvuks 6 028 000 (nende seas mitteametlikult 2,9 miljonit juuti) – vt Biuro Odszkodowańjennych przy Prezydium Rady Ministrów. Vt ka Davies, God’s Playground, lk 344 ja Jan Szafrański, Poland’s Losses in World War II (Nurowski lk 44). Poola sõjaeelne rahvaarv oli 34,8 miljonit – vt märkus 5

69

Hinnangud erinevad tohutult – vt Krivosheev, lk 83, ning Barber ja Harrison, lk 206. Milwardil on ainult 17 miljonit, War, Wconomy and Society, lk 211. Overy (lk 288) annab 25 miljonit ja märgib, et Hruštšov teatas 1956. aastal ametlikuks arvuks 20 miljonit ja Gorbatšov 1991. aastal 25 miljonit

70

Yekelchyk, lk 151. Vt ka Krawchenko, lk 15, kellel on 6,8 miljonit. Kondufor pakub viis miljonit, lk 222

71

Statiev, lk 64

72

Edith Baneth, tsit Smith, lk 318

73

Moorhouse, lk 183

74

Victor Breitburg, tsit anon, The Day War Ended, lk 200

75

Väiksem sõjaeelne arv vt Friedländer, lk 219, suurem sõjaeelne arv ja sõjajärgne protsent vt Snyder lk 74 ja 86. Vt ka Skolnik ja Berenbaum, XX kd, lk 531

76

Skolnik ja Berenbaum, XX kd, lk 670, 674

77

Skolnik ja Berenbaum, XIV kd, lk 294

78

Spector, lk 357–8

79

Gilbert, Atlas of the Holocaust, lk 232. Nürnbergi tõendite kohaselt oli arv 5,7 miljonit, kuigi hilisematel hinnangutel on see 5 933 900 – vt Dawidowicz, lk 479–80

80

Alicia Adams, tsit Smith, lk 317. Adamsi pakutud arv on liialdus: 17 000 juudist sõja algul oli vabastamise ajaks Nõukogude Liidu poolt alles vaid 400. Vt Skolnik ja Berenbaum, VI kd, lk 24

81

Tsit Beevor ja Vinogradova, lk 251

82

Tsit seals, lk 253

83

Celina Libermani tunnistus, anon., The Day War Ended, lk 184

84

Gilbert, Atlas of the Holocaust, lk 229. Dawidowicz annab ellujäänute arvuks kolm miljonit, selle arvu hulgas on ka 868 000 ellu jäänud Vene juuti, vt lk 480

85

Gilbert, Atlas of the Holocaust, lk 154; Dawidowicz, lk 446

86

Steinberg, mitmel pool

87

Gilbert, Atlas of the Holocaust, lk 140; Dawidowicz, lk 464–5

88

Gilbert, Atlas of the Holocaust, lk 230

89

Hondius, lk 97

90

Sõja ajal tapetud serblaste arvu kohta on ilmunud pööraseid liialdusi. See arv on arvatavasti kõige täpsem, vt Tomasevich, lk 727–8

91

Zbigniew Ogrodinski, autori intervjuu 30. oktoober 2007. Sama toimus Transnistrias, vt Werth lk 814–15

92

Major A. G. Moon, IWM Docs 06/126/1, masinakirjas mälestused, lk 50

93

Milward, War, Economy, Society, lk 215

94

1945. aasta detsembris moodustasid rahvusvähemused Ida-Euroopa elanikkonnast vaid kümme protsenti, vt Pearson, lk 229

95

Farmer, mitmel pool

96

Lidicet puudutavat statistikat vt anon, Komu sluši omluva?, lk 70; ja Sayer, lk 231 ja 369, märkus 45

97

Miloslava Kalibová intervjuu Charles Wheeleri BBC dokumentaalfilmis A Shadow Over Europe, 2002

98

Miloslava Kalibová intervjuu Carmen T. Illichmanni “Lidice: Remembering the Women and Children”, UW-L Journal of Undergraduate Research, 8 (2005)

99

Saint-Exupéry, lk 63

100

Major A. G. Moon, IWM Docs 06/126/1, masinakirjas mälestused. Berliinis oli iga mehe kohta peaaegu kaks naist, vt Naimark, Russans, lk 127

101

Vt Barber ja Harrison, lk 207; ka Mark Harrisoni essee “The Soviet Union: The Defeated Victor”, Harrison lk 286, ja Milward War, Economy, Society, lk 212

102

Vt Macardle, lk 107, 202, 231. Vt ka Brosse, lk 29

103

Byford-Jones, lk 52

104

Seals, lk 55

105

Macardle, lk 80. See on konservatiivne hinnang; UNESCO andmed 1946. aastast pakuvad 1,7 miljonit,

Скачать книгу