Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus - Erkki Tuomioja

Скачать книгу

1953, lk 72

      37

      Roos 1939; Raud 1953, lk 75–76; Jürgenstein 1927, lk 11–18

      38

      Ascher 1988, lk 301

      39

      Miliukov 1976, lk 210

      40

      Ascher 1992, lk 202–206; Postimees 13.7.1906

      41

      Raud 1953, lk 93; Rütli 1964, lk 210–211

      42

      Raud 1953, lk 97; Roos 1938, lk 66–67; Aru 2008, lk 364; Raag 1971, lk 13–14

      43

      Aru 2008, lk 163–1

1

Jaan Tõnisson oli 1938–1940 riigikogu riigivolikogu liige. Siin ja edaspidi on tärniga tähistatud Toomas Hiio märkused.

2

Tuomioja 1979, lk. 151; Graf 1992, lk 106

3

Roos 1938, lk 21–29; Raud 1953, lk 24–25; Tõnissoni juubelikogumik 1958, lk 22–26

4

Roos 1938, lk 29

5

Autor eksib. EÜS tegi esimese katse asutada korporatsioon „Vironia” aastail 1881–1882.

6

Roos 1938, lk 32–24

7

Laaman 1949, lk 13; Turtola 2002, lk 40–43

8

JT kiri O. Kallasele 15.1. ja 15.2.1893

9

Aru 2008, lk 100. Ta viitab „Postimehes” nr 112/1907 ilmunud üleskutsele, mida selles numbris siiski ei olnud.

10

Kallase kiri JTle 30.9.1993; Aru 1997, lk 231–233; Aru 2008, lk 82–83; Palm 2004, lk 136–137

11

Aru 1997, lk 232–238; Aru 1998, lk 19–198

12

1998, lk 197; Roos 1938, lk 41–42. Kirjanduses ei leidu täpset teavet selle kohta, kuidas ja millal Tõnissoni osalus lehes kasvas.

13

Palm 2004, lk 140, 141

14

Postimees 2.12.1896

15

Tuglas 1926; Karjahärm ja Sirk, 1997, lk 285

16

Kruus 1921 lk 48–60 ja seal esitatud arvukad viited „Postimehe” artiklitele aastatel 1896–1906

17

Wuolijoki 1945 B, lk 80

18

Ast 2007, lk 61

19

Veitman 1994, lk 6–9

20

Reijonen 1953, lk 306

21

Roos 1938, lk 51

22

Rütli 1964, lk 384

23

Tuglas 1986, lk 114

24

JT isikufond, ERA; Kallas 1978 A, lk 306–307

25

Roos 1938, lk 42–43. Väljendit „jumala vits” kasutas Tõnisson ise, aga Savonarolaga ta ennast ei võrrelnud.

26

Sel ajal Venemaal naisi riiklikku ülikooli ei lubatud. Hilda Lõhmus õppis Peterburis Bestuževi kõrgematel naiskursustel.

27

Kallas 1987 A, lk 522, 525

28

Eduard Laamani päevik 13.5.1925. Sissekanne sisaldab ohtralt muudki kuulujuttudel põhinevat Tõnissoni suguvõsa ja vendade eluolu ja jõukuse kohta; Kures 2006 A, lk 161–162, sissekande kuupäev 23.9.1945.

29

Linde 2005, lk 75–76

30

Port Arturi reidil uputatud Vene Vaikse ookeani laevastiku laevade asemele saadeti Balti laevastiku alusel moodustatud laevastik.

31

Postimees 30.1.1905

32

Postimees 16.11.1905

33

Tuglas 1986, lk 170–172: Postimees 30.11.1905. Tuglas kirjutas, et kandi-daatideks olid veel Heinrich Koppel ja Oskar Kallas, neist Koppel olevat saanud napilt rohkem hääli kui Tõnisson.

34

Rütli 1964, lk 198–199; Tuglas 1986, lk 173–174. Aastaid hiljem kirjutatud mälestuste erinevused üksikasjades räägivad samuti valitsenud meeleolu kaootilisusest.

35

Postimees 30.11.1905

36

Raud 1953, lk 72

37

Roos 1939; Raud 1953, lk 75–76; Jürgenstein 1927, lk 11–18

38

Ascher 1988, lk 301

39

Miliukov 1976, lk 210

40

Ascher 1992, lk 202–206; Postimees 13.7.1906

41

Raud 1953, lk 93; Rütli 1964, lk 210–211

42

Raud 1953, lk 97; Roos 1938, lk 66–67; Aru 2008, lk 364; Raag 1971, lk 13–14

43

Aru 2008, lk 163–164

44

Aru 2008, lk 172–176

45

Palm 1932, lk 6–14

46

Linde 2005, lk 19–20

47

Suits 1906, lk 28–34

48

Postimees 8.4. ja 9.4.1913; Haug 1995, kes on oma artiklis ulatuslikult käsitlenud Suitsu kõnet ja sellest tekkinud arutelu. Ettekanne ei ole säilinud ning seda ei ole ka tervenisti avaldatud.

49

Postimees 20.4.1913

50

Haug 1995

51

Autor peab silmas Vanemuise seltsi maja Jaama Tänavas.

52

Hallas-Murula 2006, lk 26–32; Rütli 1964, lk 224–230

53

Karjahärm 1995, lk 1679

54

Karjahärm 1999, lk 251–252; Aru 2008, lk 212–213

55

Riigikogu protokoll 7.12.1938

56

Stockdale 1996, lk 144–145

57

Kolme naista, 1988, lk 234

58

Tuomioja 2006, lk 35–36

59

Postimees 23–24, 28–31, 33–35 1905. Artiklisarja ja selle tagamaid on käsitlenud Karin Hallas (Hallas 1995).

60

Postimees 3.3. 4.3., 5.3. ja 7.3.1905; Uudised 8.3, 11.3., 15.3. ja 18.3.1905

61

Hallas 1995

62

Hallas 1995, Postimees 28.1.1906

63

Eduard Laamani päevik 18.5.1925; Seemen 1999; Postimees 5.2.1937

64

Suomalainen puolue – sotsiaalreformistlik konservatiivne partei, praeguse Rahvusliku Koonderakonna eelkäija.

65

Kangro-Pool 1938, lk 167

66

Tanner 1966, lk 51

67

Wuolijoki 1945 B, lk 77–81 (Linda Viidingu tõlge)

68

Wuolijoki 1945 B, lk 22–265

69

Salme Murriku kirjavahetus Hella Wuolijoe ja vanematega aastatel 1906–7, Hella Wuolijoe kogu, Soome Rahvusarhiiv

Скачать книгу