LITMIR.BIZ

Скачать книгу

aga elujõuline eestlaste kogukond, mis oli saanud märkimisväärset täiendust 1906. aasta vägivalla eest Soomes turvapaika otsinud eestlaste näol. Nende hulka kuulusid näiteks sotsialistide juhid Mihkel Martna ning vennad Karl ja Gottlieb Ast, samuti Eduard Vilde, Konstantin Päts ja Jaan Teemant, kes viibisid Soomes lühemat või pikemat aega. Seal oli rühm Noor-Eesti kirjanikke, nagu Gustav Suits, Villem Grünthal ja Friedebert Tuglas, kelle hulka kuuluvaks võib lugeda ka Noor-Eesti albumites mõned tekstid avaldanud Hella Wuolijoe.

      Soomes oli Ella Murrik juba 1904. aastal astunud Helsingi Eesti Heategevuse Seltsi liikmeks ja osales aktiivselt kaks aastat hiljem asutatud avalikumalt poliitilises Soome-Eesti Liidus, mille esimees oli Gustav Suits. Ella Murriku kiiresti arenenud soomestumine sai punkti, kui ta 1908. aastal abiellus noore sotsiaaldemokraadist rahvasaadiku Sulo Wuolijoega. Hella Wuolijoki hellitas veel pärast sedagi lootusi nii kirjandusliku karjääri kui ka teadustöö suhtes, aga 1911. aastal sündinud tütar ja vajadus osaleda perekonna ülalpidamises sundisid teda esialgu neist unistustest loobuma ja alustama maailmasõja puhkedes täiesti uut karjääri, seekord ärimaailmas. Esmalt asus ta tööle kontoriametnikuna kaubandusettevõttes Kontro ja Kuosmanen, kus näitas end kiiresti võimeka kauplejana, sõeludes Helsingi, Stockholmi ja Peterburi vahel ning alustades lõpuks iseseisvat äri. Enne Soome kodusõja algust, mida tema ja Sulo Wuolijoki pidasid õnnetuseks ja millest nad eemale hoidsid, õnnestus tal lühikese ajaga koguda miljoniline varandus.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Jaan Tõnisson oli 1938–1940 riigikogu riigivolikogu liige. Siin ja edaspidi on tärniga tähistatud Toomas Hiio märkused.

      2

      Tuomioja 1979, lk. 151; Graf 1992, lk 106

      3

      Roos 1938, lk 21–29; Raud 1953, lk 24–25; Tõnissoni juubelikogumik 1958, lk 22–26

      4

      Roos 1938, lk 29

      5

      Autor eksib. EÜS tegi esimese katse asutada korporatsioon „Vironia” aastail 1881–1882.

      6

      Roos 1938, lk 32–24

      7

      Laaman 1949, lk 13; Turtola 2002, lk 40–43

      8

      JT kiri O. Kallasele 15.1. ja 15.2.1893

      9

      Aru 2008, lk 100. Ta viitab „Postimehes” nr 112/1907 ilmunud üleskutsele, mida selles numbris siiski ei olnud.

      10

      Kallase kiri JTle 30.9.1993; Aru 1997, lk 231–233; Aru 2008, lk 82–83; Palm 2004, lk 136–137

      11

      Aru 1997, lk 232–238; Aru 1998, lk 19–198

      12

      1998, lk 197; Roos 1938, lk 41–42. Kirjanduses ei leidu täpset teavet selle kohta, kuidas ja millal Tõnissoni osalus lehes kasvas.

      13

      Palm 2004, lk 140, 141

      14

      Postimees 2.12.1896

      15

      Tuglas 1926; Karjahärm ja Sirk, 1997, lk 285

      16

      Kruus 1921 lk 48–60 ja seal esitatud arvukad viited „Postimehe” artiklitele aastatel 1896–1906

      17

      Wuolijoki 1945 B, lk 80

      18

      Ast 2007, lk 61

      19

      Veitman 1994, lk 6–9

      20

      Reijonen 1953, lk 306

      21

      Roos 1938, lk 51

      22

      Rütli 1964, lk 384

      23

      Tuglas 1986, lk 114

      24

      JT isikufond, ERA; Kallas 1978 A, lk 306–307

      25

      Roos 1938, lk 42–43. Väljendit „jumala vits” kasutas Tõnisson ise, aga Savonarolaga ta ennast ei võrrelnud.

      26

      Sel ajal Venemaal naisi riiklikku ülikooli ei lubatud. Hilda Lõhmus õppis Peterburis Bestuževi kõrgematel naiskursustel.

      27

      Kallas 1987 A, lk 522, 525

      28

      Eduard Laamani päevik 13.5.1925. Sissekanne sisaldab ohtralt muudki kuulujuttudel põhinevat Tõnissoni suguvõsa ja vendade eluolu ja jõukuse kohta; Kures 2006 A, lk 161–162, sissekande kuupäev 23.9.1945.

      29

      Linde 2005, lk 75–76

      30

      Port Arturi reidil uputatud Vene Vaikse ookeani laevastiku laevade asemele saadeti Balti laevastiku alusel moodustatud laevastik.

      31

      Postimees 30.1.1905

      32

      Postimees 16.11.1905

      33

      Tuglas 1986, lk 170–172: Postimees 30.11.1905. Tuglas kirjutas, et kandi-daatideks olid veel Heinrich Koppel ja Oskar Kallas, neist Koppel olevat saanud napilt rohkem hääli kui Tõnisson.

      34

      Rütli 1964, lk 198–199; Tuglas 1986, lk 173–174. Aastaid hiljem kirjutatud mälestuste erinevused üksikasjades räägivad samuti valitsenud meeleolu kaootilisusest.

      35

      Postimees

Скачать книгу