Minevikust olevikku - Jaan Mikweldt

Скачать книгу

Paar nädalat tagasi oli ta võtnud luba küsimata isa auto ja sellega vastu puud sõitnud, kuu aega enne seda jäänud vahele täiskasvanutele mõeldud ööklubis, lõhnad juures. Huvitav, millega ta siis nüüd hakkama sai?

      Thalia ei lasknud tal kaua teadmatuses piinelda.

      "Vanaema leidis tal taskust kilekotiga mingit valget pulbrit!" kuulutas ta surmamineja ilmel.

      "Issake!" kohkus Kadi. "Kas narkots?"

      "Täpselt ei tea, vanaema viskas selle kohe kempsupotist alla! Aga mis muud see olla saab, mõtle ise!"

      Kadi noogutas masinlikult.

      "Poisiga peab ilmtingimata rääkima! Mina tean muidugi vähe, aga…"

      "Oota nüüd!" katkestas Thalia teda. "See on alles pool häda!"

      "Mis siis veel?"

      "Vanaema ütles, et tema enam poisiga hakkama ei saa ja teda kasvatama ei hakka. Võtku isa poiss enda juurde või pangu lastekodusse, tema peseb asjast igatahes oma käed puhtaks!"

      Lastekodu ei tulnud loomulikult kõne allagi. Tähendab…

      "Tuleb ta nüüd siia elama?"

      "On sul mõni muu variant välja pakkuda? Seepärast tahtsingi enne sinuga rääkida, kui isa jutule lähen. Saad ju aru, temaga tegelemine jääb vähemalt esialgu sinu hooleks! Loomulikult me kõik aitame, aga valimiskampaania…"

      Kadi ohkas väga pikalt ja põhjalikult.

      "Muidugi, ma saan aru, see ei ole just meeldiv ülesanne!" jätkas Thalia. "Kuid tead ju, et praeguses olukorras ei saa me endale vähimatki skandaali lubada! Tal tuleb pidevalt silma peal hoida ning kes sobiks selleks paremini kui sina, sa oled ikkagi pedagoog!"

      "Ma olen filoloog!" täpsustas Kadi mornilt. "Mis minu pedagoogilistesse kogemustesse puutub, siis piirduvad need algklassidega ega hõlma teismelisi narkareid!"

      "Aga Kadi!" Thalia hääl lausa nõretas etteheitest. "Ta on ikkagi su mehe poeg!"

      "Tean-tean! Tean ka seda, et mul pole mingit valikut! Imestan ainult, miks sa minuga enne veel rääkima hakkasid ja mind otsekohe sündinud fakti ette ei pannud!"

      "Ma tahan, et sa mind isa juures toetaksid!"

      Kadi kulmud kerkisid.

      "Ei saa pihta!"

      "Vaata, kui sa vastu oled, võib isa tõesti poisi majjavõtmisest keelduda! Mõtle, milline skandaal sellest tuleks, kui avalikkus teada saaks! Eesti Eest liidri narkomaanist poeg pererüpest välja heidetud! Reiting langeks nulli, aga valimised pole enam kaugel! Ühesõnaga, kui paps su arvamust küsib, ütle, et oled hea meelega nõus temaga tegelema ja… Miks sa mind niiviisi vaatad?"

      "Sain ma ikka õigesti aru?" küsis Kadi aeglaselt. "Räägid sa tõepoolest oma vennast?"

      "Oh, ära hakka moraali lugema!" kehitas Thalia kärsitult õlgu. "Omade vahel ei pea ju silmakirjatsema! Muidugi ma armastan teda, muidugi ei taha ma, et tast narkar saaks, aga praegu on peamine ikkagi teda lõa otsas hoida, et ta rohkem pahandustesse ei satuks ja papsi valimiskampaaniat ära ei rikuks! Saa ometi aru, kui isa võidab, on see kogu perekonna, ka Thori huvides! Me kõik peame ühiselt pingutama…"

      "Jäta juba!" hakkas Kadi kätega vehkima. "Sa ei esine praegu ju valijatele! Enda arust ma juba ütlesin, et mul pole valikut, ma võtan poisi! Aga pea meeles, seda teen ma sellepärast, et Ets on Tõnise, mitte aga parteiliidri poeg!"

      3

      Õhtu eel hakkas tibutama vastikut peent uduvihma, kuid Mardo Kaldveed see ei häirinud, ta ei vaevunud tagikraedki tõstma. Vangla oli teinud ta vastupidavaks. Vanglas ehk tsoonis, nagu mõned veel siiamaani ütlesid, oli tal tulnud taluda asju, mille kõrval ka jääkülm paduvaling olnuks vaid naljamäng. Tsoon oli õpetanud ta vihkama ja ka oma vihkamist vaka all hoidma, mitte kohe raevukalt ründama, vaid tegutsema läbimõeldult, külmalt, ettevaatlikult.

      Tõsi, täna ta ettevaatlikkusega just silma ei paistnud: see väike litsike oli teda märganud. Ning veel mispärast – et ta lihtsalt liiga kauaks selle tšiki säärejooksu jõllitama jäi! Mis seal salata, Tombrel on tõepoolest maitset, see mees oskab oma raha eest parima välja valida! Pikad tumedad juuksed, suured malbed hirvesilmad, vormikas nõtke keha – niisugune komplekt paneb tõusma kellel iganes… Okei, lõpeta! Sa ei tulnud siia eitesid jahtima, mäng käib hoopis kõrgemate panuste peale!

      Juba hommikust peale oli ta jälginud Tombre maja, püüdnud end kurssi viia sealsete asukate ja nende harjumustega. Kuskil üheksa paiku oli ta näinud oma võtmega majja sisenemas umbes viiekümneaastast naist, tõenäoliselt majapidajannat. Siis käisid postiljon ja mingi suure kotiga tüüp, tõenäoliselt müügiagent. Huvitav, millal siis Tombre ise oma tagumiku välja vedada kavatseb? Või lahkus ta juba varem, enne seitset? Pole ka ime, valimiskampaania ajal on tal kindlasti rabamist mitme mehe eest.

      Võimaluse piires oli Mardo Kaljuvee end väljaspool müüre toimuvaga kursis hoidnud ja Tõnis Tombre tegemistel alati silma peal pidanud. Tolle edu ei tulnud kergelt: nii äris kui ka poliitikavallas oli olnud tagasilööke, kuid siis, neli-viis aastat tagasi, õnn pöördus. Tombre firma sõlmis mitmed kasulikud metsaostulepingud ja hakkas edukalt tegelema kinnisvaraga. Samal ajal valiti ta linnavolikokku, seal, tõsi küll, opositsiooni liikmena, oskas ta hankida populaarsust ja koguda enda ümber nimekaid tegelasi, kes paari aasta eest moodustasid oma erakonna. Praeguseks on Eesti Eest üks suuremaid favoriite eelseisvatel valimistel, järelikult võib Tombre hellitada lootusi peaministri tooli osas… ainult et see jääb tal saamata, selle eest kannab tema, Kaldvee, juba hoolt!

      Ajalehest oli ta lugenud ka Tombre abiellumisest, näinud pildilt ka värsket noorikut. Kuid tuima trükipilti ei saanud võrreldagi elava naisega, juba üksi ta kõnnak…

      Kurat! Lõpeta! Sa ei tulnud siia Tombre naist jõllitama! Pealegi on tegu tavalise litsikesega, kes vanamehe selja taga värsket võtab! Oma silmaga sai nähtud, kuidas austaja lillede ja kingiga ümber maja hiilis ja lõpuks aknast sisse ronis. Paras Tombrele! Ainult ajastus oli neil halb, noorproua oli just välja läinud. Kuid tänu sellele võis ta näha, et turvameetmetele siin majas eriti rõhku ei panda, aknad jäävad rahulikult lahti ka siis, kui kõik kodunt ära on.

      Sadu tugevnes ja Mardo heitis pilgu kellale. Juba seitse läbi ja vanameest pole ikka veel! Ometigi peab ta täna õhtul veel püüdma endale mingi pinna leida, võõrastemaja ja muu sellise jaoks kipuvad finantsid napiks jääma, pealegi, mida vähem jälgi ta enesest jätab, seda parem. Seepärast pole mõttekas üles otsida ka vanu tuttavaid – muidugi, kui palju neid selle aja jooksul veel üldse siia jäänud on ning kas nad teda veel üldse tundagi tahavad.

      Mees, ära nostalgitse! Need ajad on ammu möödas! Ning justkui tarbetuid mõtteid eemale peletades raputas ta pead, nii et veepiisad märgadest juustest kõrges kaares laiali lendasid.

      Peavari võib oodata, kui tarvis, võib ta ööbida ka mõnes mahajäetud majas või mõnel poolikul ehitusel. Enne ta kohalt ei liigu, kui Tombre ise ära nähtud!

      Kannatlikus sai tasutud umbes kella kaheksa paiku, kui kummide sahinal veeres maja ette kirsipunane mersu. Autojuhti Tombre ei kasutanud, vähemalt täna õhtul mitte. Kui ta pidurdas, et puldiga garaažiuks avada, libises Kaldvee käsi otsekui iseenesest jakitaskusse ja sõrmed klammerdusid püstolipära ümber. Vanamees on praegu lausa ideaalne märklaud, sellelt vahemaalt piisaks ühest, noh, kõige rohkem kahest lasust…

      Ei! Selline kerge, ootamatu surm on Tombre jaoks liiga hea! Tema on ära teeninud rohkemat, palju rohkemat!

      "Kuulsin, et sul oli Thaliaga täna väike karvakitkumine?" sõnas Tõnis Tombre, kui oli oma noore naise põsele tervitusmusi mopsanud.

      "Ta helistas, jah?" Thalia oli lubanud, et räägib oma isale Thorist. Aga et ta nüüd ka selle õnnetu intervjuu üles võttis…

      "Nojah! Kadi, kullake, Kahro ei kuulu tõepoolest nende isikute hulka, keda ma oma lähikonnas, seda enam oma majas näha tahaksin! Ma ei soovi küll piirata sinu iseseisvust, kuid sinu poliitiline kogenematus võib sulle kergelt karuteene teha!"

      Jälle epistel! Jah,

Скачать книгу