Скачать книгу

aastatel maalib Raffael hulgaliselt madonnasid ja altarimaale. Nüüd kasutab ta siingi sageli enda koolkonna meistrite ja õpilaste abi. Ometi on ka töid, mille ta on loonud üksi või kus tema osa on domineeriv. Märkimisväärsemad on “Alba madonna” (National Gallery, Washington), tondoformaadis “Madonna della Sedia” (1516, Pitti Galerii, Firenze), “Madonna di Foligno” (1511, Vatikani muuseum).

      Kusagil 1515. aasta paiku käisid Raffaeli juures benedektiini mungad San Sisto kirikust Piacezna linnakesest ja tellisid maali “Sixtuse madonna”. Esimest korda pingutas Raffael suure lõuendi enda kätega raamile – ilma õpilaste vähimagi abita –, et šedöövrit maalima hakata. “Sixtuse madonna” (1515–1519, Dresden, Gemäldegalerie) – see on ületamatu, see on parim ja kuulsaim kõigist Raffaeli tahvelmaalidest.

      “Siin on terve maailm,” kirjutab vaimustunult noor Goethe, “suurepärane ja värvirikas kunsti maailm. Ainuüksi see pilt oleks täiesti piisav, et teha autor, isegi kui ta ei oleks rohkem midagi loonud, üle maailma kuulsaks ja surematuks.

      Kergelt ja hõljuval kõnnakul liigub lapsega madonna pilve peal edasi. Vasakul põlvitab märterlik paavst Sixtus III, paremal püha Barbara. Armsa ja intiimse miljöö loovad sellesse pühalikku hetke pildi alumisele servale nõjatuvad inglikesed. Kompositsioon on täiuslik, figuurid hingestatud ja koloriit ilmekas. See on renessansi kunstiideaali klassikaline väljendus.

      Ei ole päris täpselt teada, kes on kujutatud portreel “La Donna Velata”, kuid kindlasti on sama naine “Sixtuse madonna” prototüübiks. Arvatakse, et ainsale naiseportreele on Raffael jäädvustanud enda eluarmastuse, imekauni Fornarina. Räägitakse, et selle naise pärast olevat Raffael loobunud ülisoodsast abielust. Ta oli armunud sellesse lihtsasse naisesse ning oli kogu elu sunnitud suhet varjama. On alust arvata, et see kaunis roomlanna on inspireerinud Raffaeli mitmelgi korral: peale Sixtuse madonna on sarnased näojooned äratuntavad ka Maria Magdaleenas maalil “Püha Cicilia” ja maalil “Madonna tooliga”.

      Sixtuse madonna, 1515–1519

      Raffaeli viimaseks tööks on suur kompositsioon Kristuse taevassemineku teemal Vatikanis, mille lõpetas pärast kunstniku surma Giulio Romano. Raffaeli maalitud on pildi ülemine osa. Raffael suri ootamatult, pärast lühiajalist haigust 6. aprillil 1520. aastal. Paljud suhtusid tema surma kui kunsti surma – niivõrd kuulus ja lugupeetud oli ta. Raffael on maetud Panteoni, teiste Itaalia suurkujude kõrvale.

      TIZIAN

      (u 1490–1576)

       TIZIANI TEOSEID

      Mees kindaga, 1510–1520

      Taevane ja maine armastus, 1512–1516

      Keisri teenar, 1514

      Flora, u 1515

      Maarja taevasseminek (Assunta), 1516–1518

      Venuse pidu, 1518

      Madonna Pesaro perekonnaga, 1519–1526

      Bakhos ja Ariadne, 1523

      Urbino Venus, 1538

      Kroonimine okaskrooniga, 1542

      Paavst Paulus III portree, 1543

      Ennäe inimest, 1543

      Keiser Karl V portree, 1548

      Püha Laurentiuse kannatused, 1548–1549

      Venus ja Adonis, 1554

      Danae, u 1554

      Neiu puuviljavaagnaga, 1555

      Europe röövimine, 1562

      Püha Sebastian, 1570

      Kroonimine okaskrooniga, 1570–1576

Suurimaid renessansiajastu meistreid, omaaegne Veneetsia esikunstnik

      “Kogu ilu on koondunud Veneetsiasse. Esikohale asetan sealse maalikunsti, mille lipukandjaks on Tizian,” on andnud selle suurkuju loomingule hinnangu hispaania maalikunstnik Diego Velasquez.

      Tiziani tööd paistavad silma rikkaliku värvigamma ja leidliku kompositsiooni poolest. Värv saab tema käes ka kõigi vaimsete sügavuste väljendamise vahendiks. Peale usu- ja antiikmütoloogiateemaliste teoste maalis kunstnik arvukalt portreesid ning teda peetakse 16. sajandi parimaks portretistiks.

      Tiziano Vecellio sündis Pieve di Cadore külakeses Alpides. Tema sünniaasta ei ole täpselt teada. Uue sajandi alguses tuleb Tizian lapsena Veneetsiasse, kus temast saab Giovanni Bellini, Veneetsia kõige populaarsema kunstniku õpilane.

      Tiziani esimesed tööd kannavad Bellini käekirja pitserit. Osaliselt on näha ka Düreri mõju, kelle gravüüre õpetaja talle tutvustas. 1507. aastal läheb Tizian üle Giorgione ateljeesse, kuhu jääb kuni meistri surmani 1510. aastal. See etapp oli tema kunstnikuks kujunemisel otsustava tähtsusega.

      Tiziani loometee esimese perioodi (kestis umbes 1515. aastani) kuulsaim töö on pealkirja “Taevane ja maine armastus” (1512–1516), Rooma, Galleria Borghese) kandev allegooriline maal, mis on teostatud veel Giorgione vaimus. Pildil on kujutatud kaht naist, kes muinasjutulise õhtumaastiku taustal nõjatuvad purskkaevu rinnatisele. Üks neist kannab valget siidkleiti, teine on alasti. Alasti naisfiguur on ülimeisterlik inimkeha kujutis – suurepärase efekti saavutas kunstnik sellega, et valgele ihule on kontrastiks kirsipunane mantel.

      Tiziani eesmärgiks on olnud erilise hingeseisundi edasiandmine. Maastiku pehmed ja rahulikud toonid, alasti keha värskus, riietuse ilusate ja veidi jahedate toonide harmoonia (kuldkollane koloriit on tekkinud aegade jooksul) loovad rahuliku ja rõõmsa meeleolu. Mõlema figuuri liigutused on imekspandavalt kaunid ja täis elavat veetlust. Taamal avaneva maastiku rahulik rütm rõhutab omakorda inimkehade dünaamika suursugusust ja loomulikkust.

      1513. aastal kutsub Raffaeli sõber ja tuntud humanist, kardinal Pietro Bembo Tiziani paavst Leo X teenistusse, kuid Tizian keeldub. Ta alustab suure kompositsiooni “Lahing” maalimist Doodžide Palee jaoks. Selleks ajaks on tal juba sisustatud isiklik ateljee ja palgatud kaks abilist.

      1516. aastal saab Tizian Frari kiriku altarimaali “Assunta” tellimuse. Ta maalib suurt seitsmemeetrist altarikompositsiooni, mille teemaks on Maarja taevasseminek, kaks aastat. See osutus ta esimeseks tööks, mis on kantud kõrgrenessansi põhimõtetest.

      Pildil kujutatakse madonna taevasseminekut. Haaravad on nii toonide harmoonia kui ka figuuride dramaatiline hoog ja teose üldine paatos. Jõuliselt tõuseb Jumalaema talle allutatud universumi kohale… Tundub, et terves ilmas ei ole jõudu, mis ta vaba taevasseminekut takistada suudaks. Inglid naise ümber ei toeta madonnat, vaid pigem ülistavad võitu maiste jäänuste üle ning nende juubeldav rõõm mõjub just samamoodi nagu võimsad orkestrihelid sümfoonia finaalis.

      Pärast Bellini surma nimetatakse Tizian 1516. aastal Veneetsia Vabariigi ametlikuks maalijaks. See annab talle privileegi maalida valitsevat doodži ning toob kaasa regulaarse aastase sissetuleku saja tukati suuruses summas.

      Tiziani töödest perioodil 1515.–1520. aastani on tuntumad madonnapildid. Patrooni, Ferrara hertsogi Alfonso d’Este tellimusel maalib Tizian ka seeria mütoloogilisi kompsitsioone ning alustab teise altarimaali “Madonna Pesaro perekonnaga” maalimist Frari kirikule. See valmib 1526. aastal ning on uudse ja huvitava kompositsiooniga, kus Tizian on juba selgelt lahti öelnud sümmeetrianõuetest. Ta loob asümmeetrilise, kuid tasakaalustatud kompositsiooni, mis on tulvil elu. Maarja ees seisev seltskond, maali tellinud Pesarode perekond, on täpselt ja karakteerselt portreteeritud.

      1520. aastatel kogub Tizian kuulsust portretistina. Tema loodud portreede seerias on esimesteks töödeks “Mees kindaga” (1510–1520, Louvre, Pariis) ja “Tommaso Mosti” (u 1520, Palazzo Pitti, Firenze). Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega.

      Tizian elas ajastul, mil Euroopa oli killustatud

Скачать книгу