ТОП просматриваемых книг сайта:
21 maailmakuulsat kunstnikku. Annus Raud
Читать онлайн.Название 21 maailmakuulsat kunstnikku
Год выпуска 2012
isbn 9789949496327
Автор произведения Annus Raud
Жанр Биографии и Мемуары
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Selle teose puhul hämmastab juba ainuüksi maht – lakke, umbes 500 m2 pinnale on maalitud 350 inimfiguuri. Michelangelo plaaniks oli laemaali temaatika abil illustreerida platoonilist õpetust inimese hinge saatusest ja vaimse hierarhia astmetest. See aga, mis Michelangelo kunstnikuna tegi, väljub kaugele nende plaanide raamidest. Piiblitemaatika andis võimaluse ülistada inimese loovat jõudu, luua hümn kangelaste raugematule teotahtele, inimese keha ilule ning vaimurikkusele nii võidus kui kaotuses. Kõigi maiste olendite loojat, hallihabemelist Jumal-isa kujutas Michelangelo neoplatoonikute vaadete järgi kui kunstnikku, kui inimliku loomejõu kõrgeimat kehastust. Siingi pühendub Michelangelo ainult inimesele, mitte loodusele tervikuna.
Töö oli kolossaalne. Kunstnik pidi ise ehitama tellinguid ja maalima selili lamades. Ta harjus ülesvaatamisega sedavõrd, et hiljem, kui töö oli lõpetatud ja ta hoidis pead normaalses asendis, ei näinud ta enese ette. Kirja lugemiseks pidi ta selle kõrgele pea kohale tõstma. Normaalse nägemisnurga taastumine võttis hulga aega.
Järgneb rida töid skulptuuri alal. Michelangelo püüab veelkord Julius II hauamonumendiga jõudu katsuda, kuid selgi korral edutult.
1516. aastal saab ta ülesande luua Firenzes San Lorenzo kiriku fassaad. Michelangelo tegi väga suurejoonelise kavandi – sellest oleks pidanud kujunema terve Itaalia kujutus skulptuuris ja arhitektuuris. Ta alustas töid Medicite hauakabeli juures, kuid vahepeal toimunud võimuvahetus tõmbab kavatsustele kriipsu peale – paavst Leo X tühistab lepingu. Kunstniku neli aastat kestnud töö muutub põrmuks.
1534. aastal lahkus Michelangelo lõplikult Firenzest. Tema valmis ja poolikud tööd püstitasid Medicite hauakambrisse teised meistrid. Sealt on pärit tuntud allegoorilised skulptuurid “Hommik” ja “Õhtu” ning “Öö” ja “Päev”.
1536. aastal on ta jälle Vatikanis, et maalida Sixtuse kabeli altarimaali. Sünnib Michelangelo loomingu tippteos “Viimne kohtupäev”, mille kallal töötas ta kuus aastat. Ta lõi maali täiesti üksi, ilma ühtegi abilist kasutamata.
Püüdes luua ilmekat, grandioosset vormi, astub Michelangelo maaliga üle renessansi kunstiideaalide piiri. Teosest õhkub vägivaldsust, ilmnevad esimesed barokile iseloomulikud jooned: Kristus ei ole pildil mitte majesteetlikus rahus troonil istuv Lunastaja, vaid vägilase kehaehitusega gigant, kes patuseid leegitsevas vihas viimse hukatuse poole läkitab. Viimsepäeva kohtupidamise teema oli eakale Michelangelole südamelähedane: ta nägi maailmas valitsevat ülekohust ja ebaõiglust ning mõistab selle teosega kohut inimkonna üle.
Kompositsiooni keskmes ümbritsevad pühamehed noort ja ähvardavat Kristust. Nad rüselevad Kristuse trooni ees, püüdes tõestada endale osaks langenud kannatuste suurust. Nad nõuavad – just nõuavad, mitte ei palu – õiglast kohtumõistmist. Hirmununa surub Maarja end poja vastu, aga Kristus tõuseb troonilt, nagu püüaks tema poole trügivaid inimesi peatada. See ei ole kõikeandestav Jumal, see on – kasutades Michelangelo enda sõnu – karm ja raevutsev kohtumõistja. Alludes Kristuse käeviipele, tõusevad surnud maasügavusest, et kohtu ette astuda. Osa neist tõuseb taevasse, teised saadetakse põrgupiinadesse.
Paavst Paulus III astus aeg-ajalt kabelist läbi ja vaatas Michelangelo valmivat altarimaali. Kord tuli ta sinna koos tseremooniameister Biagio da Chezeniga. “Kuidas sa neisse figuuridesse suhtud?” oli paavst tseremooniameistrilt küsinud. “Palun Teie Hiilguselt andestust, kuid need alasti kehad tunduvad mulle lihtsalt pühaduseteotusena ega sobi mingil juhul jumalakotta,” vastas tseremooniameister.
Paavst ei vastanud. Kui külalised lahkusid, võttis hingepõhjani solvunud kunstnik pintsli ja maalis saatan Milosele tseremooniameistri näo. Seda kuulnud, jooksis tseremooniameister paavstile Michelangelo peale kaebama. Paavst vastas: “Mu armas Biagio, kui Michelangelo oleks saatnud su puhastustulle, oleksin ma teinud kõik võimaliku, et sind sealt välja aidata. Kuid et ta su otse põrgusse pistis, siis ei ole minu vahelesegamisel mingit mõtet, sest minu võim sinna ei ulatu.” Ja nii kannabki Minos tänini tseremooniameistri vihast nägu.
Lõpetanud “Viimse kohtupäeva”, saavutas Michelangelo suurima populaarsuse kaasaegsete silmis. Kuid katoliikliku reaktsiooni perioodil tundusid Michelangelo loodud ilusad, tugevad, alasti inimfiguurid kuidagi pühadust teotavatena, eriti kui arvestada, et maal asus altari taga. Paavst Paulus IV annab käsu katta mõne figuuri alastus drapeeringutega. Need maalib kunstniku sõber Daniele da Volterra. Võimalik, et see päästis “Viimse kohtupäeva” reaktsionääride viha ja vägivalla käest.
Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo peamiselt arhitektuuriga. Tema viimane suurem skulptuur on “Pietà” (u 1550) Firenze toomkirikus, mille kunstnik on loonud enda hauamonumendi jaoks. Üks Michelangelo kuulsamaid skulptuure on aga Moosese figuur San Pietro in Vincoli kirikus Roomas, mille loomise täpset aega ei teata. Oletatakse, et see võis valmida isegi juba 1512.–1516. aasta paiku.
Mooses on kujutatud momendil, mil ta, tulnud tagasi Siinai mäelt, näeb Iisraeli rahvast kuldvasika ümber tantsu löömas. Raevunud Mooses on püsti kargamas. Kõik see, mis oli algelisel kujul olemas juba “Taaveti” kujus, on leidnud siin absoluutse täiuslikkuseni viidud teostuse. Muljetavaldavad on nii monumentaalne vormikäsitlus kui ka Moosesest vastu hoovav traagiline paatos.
Michelangelo elus nappis armastust ja hellust. See avaldus ka tema iseloomus. “Kunst on armukade, ta nõuab inimeselt jäägitut andumist. Mul on abikaasa, kellele ma kuulun täielikult, ja minu lasteks on mu looming,” on kunstnik iseloomustanud oma eraelu. Teda mõistev naine pidanuks olema äärmiselt tark ning suure taktitundega. Ja siiski leidis just selline naine – olgugi et hilja (kunstnik oli siis juba 60aastane) – tee Michelangelo ellu.
Kunstnik tutvus Vittoria Colonnaga, Urbani hertsogi lapselapse ja tuntud väejuhi markii Pescaro lesega. Naine huvitus teadusest, filosoofiast ning religioonist, ta oli renessansiajastu tuntud poetess. Paar suhtles tihedalt kümme aastat, kuni naise surmani, mis mõjus Michelangelole rängalt. Sõprus Vittoria Colonnaga aitas pehmendada kunstnikule osaks saanud kaotusi – esmalt kaotas ta isa, seejärel vennad. Sugulastest jäi talle vaid vend Lionard, kellega säilisid südamlikud suhted elu lõpuni. Kiindumusest Vittoriasse on jäänud mälestuseks terve rida petrarkalikke sonette ja madrigale, mis avaldati esimest korda alles 1863. aastal.
Surres jättis Michelangelo maha lühikese testamendi ning ega ta eladeski jutukas olnud. “Ma annan oma hinge Jumala, keha maamulla ja vara sugulaste hoolde,” dikteeris ta testamendi teksti. Michelangelo suri 18. veebruaril 1564. aastal. Ta on maetud Firenze toomkirikusse.
Michelangelo kunst on kõrgrenessansis kõige täpsemini ja selgemini piiritletud, kuid selles ilmneb juba uue, tulevase barokkstiili sugemeid, sest ilmekuse taotlemisel pidi Michelangelo vahel maksma lõivu nii välisele ilule kui ka harmooniale.
RAFFAEL
(1483–1520)
RAFFAELI TEOSEID
Püha Jüri võitlus, u 1504
Maarja kroonimine, u 1504
Maarja laulatus, u 1504
Madonna roheluses, 1505
Madonna ohakalinnuga, 1506
Ilus aednikunaine, 1507
Kristuse haudapanek, 1507
Stanza della Segnatura freskod Vatikanis, 1509–1511
Madonna di Foligno, 1511
Alba madonna, u 1511
Paavst