LITMIR.BIZ

1

Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987. Dokumentide kogumik. Koostanud Arvo Pesti. Tallinn, 2009.

2

http://ru.wikipedia.org/wiki/Международная_амнистия.

3

Nikolai Tšaikovski poolt Peterburis 1871. aastal moodustatud narodnikute ring.

4

http://ru.wikipedia.org/wiki/Комитет_ помощи_ политзаключенным.

5

Алексеева Л. М. История инакомыслия в СССР: Новейший период. РИЦ Зацепа. Москва, 2001, lk 8–9.

6

Алексеева Л. М. История… lk 132.

7

http://ru.wikipedia.org/wiki/Русский_общественный Фонд_помощи_преследуемым_и_иx_семьям.

8

Nõukogude Liidu riigisisene välisvaluutat asendav väärtpaber, mis on tuntud ka booni nimetuse all. Välisvaluuta sertifikaadiga sai teha sisseoste Berjožka süsteemi valuutakauplustest. Osaliselt maksti sertifikaatides töötasu välisriikides töötavatele Nõukogude esindajatele, aga ka kaugsõidu meremeestele ja – autojuhtidele.

9

JSK nr 44, 17.03.1977.

10

Алексеева Л. М. История… lk 172.

11

Vt Hjalmar Mäe. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. – Kirjastus Välis-Eesti & EMP. Stockholm, 1993, lk 243–266; Abistamise juhend /Eesti Rahva Ühisabi. Koostanud Otto Leesment. – Eesti Rahva Ühisabi. Tallinn, 1943.

12

Eesti Päevaleht, Stockholm, 08.05.1976.

13

Eesti Punase Risti Sihtasutuse Ühisabi põhikiri. – Autori valduses.

14

Eesti Päevaleht, Stockholm, 22.02.1985.

15

Deported person – kodumaalt sunniviisiliselt välja saadetud või vägivalla eest põgenenud isik.

16

Vaba Eesti Sõna 04.11.1982.

17

Peep Kärp. Piletita külmale maale. – Kirjastus Olion. Tallinn, 1991, lk 134–135.

18

J. Isotamme teade 27.04.2013.

19

Juskevitši kohta avaldatud materjalides on eesnimena kasutatud venepärast nimekuju Artjom. Juskevitš ise rõhutas alati oma ukraina päritolu ja soovis, et teda kutsutaks ukrainapäraselt Artemiks.

20

Sergei Soldatov. Loojuva päikese kiirtes: meenutusi tegevusest Läänes ja mõtteid tulevikule. − Ajaloo ja Filosoofia Uurimiskeskus Katharsis. Tallinn-Stockholm-Frankfurt/Main: West-Ost Renaissance, 2000, lk 25.

21

Sergei Soldatov. Eesti saatuse keerdsõlmes: tunnistusi elust, võitlusest ja tegevusest. − Ajaloo ja Filosoofia Uurimiskeskus Katharsis. Tallinn-Stockholm-Frankfurt/Main: West-Ost Renaissance, 2000, lk 83–

22

Intervjuu L. Parekiga 29.01.2013.

23

Selliselt nimetab Parek hellitavalt endisi poliitvange ning vastupanuliikumise järjepidevuse kandjaid Enn Tartot, Erik Udamit, Mart Niklust ja Endel Ratast. Antud juhul peab Parek silmas Tartot, kellega ta oli sõbrunenud ühiste tuttavate kaudu.

24

Intervjuu L. Parekiga 29.01.2013.

25

Intervjuu L. Parekiga 29.01.2013.

26

Intervjuu H. Ahoneniga 24.03.2013.

27

Dr Virge Loskit (1926–2012) oli Tartu tuntud arst; tema abikaasa Rene Loskit (1924–2006) Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud; dr Eva Loskit (1959) oli kirjeldatud sündmuse toimumise ajal Tartu Maarjamõisa kliiniku kardioloog.

28

L. Parek, Ma ei tea, kust ma selle rõõmu võtan. – Kirjastus Kunst. Tallinn, 2010, lk 133–134.

29

Intervjuu H. Ahoneniga 24.03.2013.

30

Vt Enn Tarto. „Kogu elu Eesti eest“. – Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist. Koostanud Jaan Isotamm, Jüri Pertmann ja Enn Tarto. – Kirjastus Ilmamaa. Tartu 2001, lk 77.

31

L. Parek, Ma ei tea… lk 152.

32

K. Mätiku teade 03.03.2013.

33

Arvo Pesti/Olavi Pesti. Kirjad vennale 15.04.1983–29.09.1986. – Kirjastus Ilmamaa. Tartu, 2011.

34

Vt Saatusekaaslased. Eesti noored vabadusvõitluses 1944–1954. Koostanud Udo Josia. – Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit. Tartu-Tallinn, 2004; Eesti koolinoored vabadusvõitluses materjalid: Eesti koolinoored vabadusvõitluses. 20. veebruaril 1993. a Tartu Ülikooli aulas peetud, Eesti Vabariigi 75. aastapäevale pühendatud konverentsi materjalid. Tartu, 1993.

35

A Case Study of a Soviet Republic. The Estonian SSR. Edited by Tönu Parming and Elmar Järvesoo. − Boulder, Colorado, 1978.

36

Rein Taagepera, Romuald J. Misiunas. The Baltic States, years of dependence, 1940–1980. − University of California Press. Los Angeles (California), 1983.

37

Andres Küng. Dream of Freedom. Four decades of national survival versus Russian imperialism in Estonia, Latvia and Lithuania 1940–1980. − Cardiff, New York, Stockholm, Sydney, Toronto, 1980.

38

Ilmselt vangilaagrist suusõnal edastatud info tõttu on Enn Tarto eesnimi toodud ekslikult. Sama viga kordub ka mõnes järgnevas JSK numbris.

39

JSK nr 2, 30.06.1968.

40

Sergei Soldatov. Taassünni põuavälgud. Poliitilise võitluse ja kõlbelise valgustuse kogemus. − Kirjastus Ortwill. Tallinn, 2012, lk 136.

41

Jaak Pihlau. Eesti demokraatlik põrandaalune ja kontaktid Läänega 1970–1985. – Tuna nr 2/2004, lk 75.

42

Samizdat (vn omakirjastus) – võimude poolt tsenseerimata loomingu kirjastamine peamiselt masinkirjas eksemplarides, paljundatuna kas õhukesele maisipaberile trükituna, fotografeerimise või harvemini kserokopeerimise teel. Tiraažid oli väga väikesed kõikudes mõnekümnest kuni mõnesaja eksemplarina. Samizdat’ina käsitletakse ka võimude poolt keelatud autorite teoste paljundamist.

43

Vt А. Д. Сахаров. Размышления о прогрессе, мирном сосуществовании и интеллектуальной свободе. – New York 1976; А. Д. Сахаров. О стране и мире. – New York, 1976.

44

JSK nr 5, 31.12.1968

45

Soldatov. Taassünni … lk 140.

46

Balti sõjalaevastiklaste süüasja kohta vt lähemalt Гаврилов Г. В. Спаси себя сам: Автобиогр. повесть. – Союз фотохудожников. Тверь,1993; V. Niitsoo. Vastupanu

Скачать книгу