LITMIR.BIZ

      Keri tuletorn

      koordinaadid: 59º 41,92’ N

      25º 01,36’ E

      ehitus- ja rekonstrueerimisaeg: 1623, 1719, 1803, 1858, 1937, 1996

      tule nähtavuskaugus: 11 M

      tuletorni kõrgus alusest: 31 m

      tule kõrgus merepinnast: 31 m

      „Väike paljas leetseljak, keskel meremärk.“ Nii saab kirjalikult dokumenteeritud alguse ühe Eesti majakasaare lugu aastast 1623.157 Igaüks meist peaks tundma siirast aukartust põliste meremärkide ees, vaatamata asjaolule, et neist paljude tõeline sünniaeg jääb aegade hämarusse või ajalooürikute hävingu tõttu meile lihtsalt kättesaamatuks. Ennekõike kehtib see Keri kohta, mis on äärmiselt mõjukal igiaegsel meretrassil paiknev 0,031 km² suurune saarekene. Väheldane ja madal, Pranglist kuus kilomeetrit põhja pool avameres, pelgalt 486 meetrit pikk ja 145 meetrit lai, kui nüüd ikka tõemeeli üht kunagist lootsiraamatut uskuda.158 „Eesti meresaarte nimestik“ pakub Keri pikkuseks 0,9 km.159

      „Teel Malusitele on üle mere näha pisike pulk üle mere (kui on ilma, mis lubab näha). See on Keri. Keri tuletorn. Tohutult kivimürakaid, lainetes laulev kiviklibusäär, üle kõige trooniv tuletorn. Alt võimsuses võistlev Tallinna müüride tüüakamate tornidega, üleval peal kõrguv veel „tavatuletorn“. All kõrval tuletornivahtide elamud. Mis sest, et varem piltidel nähtud, ega pilti ei usu. Õigemini ei saa aru, enne kui oma silmaga näinud. Enne mägedes käimist ei ole ka mägede pildid nii majesteetlikud, kui korra neid elusana näinud olles.“160

      Esmamainingust „paarkümmend aastat hiljem on meremärki nimetatud paagiks, st tornitaoliseks rajatiseks. Kas mainitud paagi otsas juba siis tuli oli, pole dokumentaalselt tõestatav. Küll aga on seda väitnud vanad randlased, kelleni on kandunud esiisade jutud.“161

      Keri (rootsi Kokskär, vene Кокшхер) on tuntud enam kui kahe sajandi vältel. „Keri saare (1645 Kougskär, 1694 Kogskär, 1796 Kärimaa) nime taga peitub rootsi skär ’skäär, kari, rahu, kaljusaar’,“ kinnitab kohanimede eriteadlane Jaak Simm.162 Teisal täpsustavad muud uurijad: „Mida meile ütleb Keri nimi? Esiteks on tegemist lühenenud mugandiga rootsikeelsest Kokskärist. Seejuures tähendab -skär kari. Mis aga on kok? Avaldatakse arvamust, nagu oleks see tulenenud sõnast kogg, s.o koge, vanaaegne kaubalaev. Kuid 17. sajandil esinesid nimevormid Kougschär ja Kaugschär. Kas pole hoopis tegemist kaugel asuva skääriga, kaugekariga? Keri pole ju üldse kogetaoline. Huvitav on 18. sajandi lõpul kirja pandud nimekuju Kärimaa. Kuid eks ole ka tillukest Pandju saart Tallinna lahes kutsutud Pandjumaaks jne. Pisikesel Eestimaal on ju iga oja jõgi ning iga kühm mägi, olgu siis ka paras põllutäis kivist või kruusast karihakatust maa!“163

      Arvatakse, et „Keri nimi võib samuti olla algselt eesti päritolu, viidates kaugele saarele, mille kohta annab tunnistust algne nimekuju Kougschar, mis muundus Kokskäriks, Käärimaaks ja lõpuks lühenes Keriks.“164

Sõjad Läänemere pärast

      Ajast aega on Läänemere idakalda äärsete igipõliste laevateede haldamine pakkunud huvi mitmete riikide kroonitud peadele. 16. sajandi keskpaik oli aeg, „mil venelased puhusid hõõgvele oma vahepeal soikunud idee jõuda Läänemere äärde ning pärast 50-aastast hingetõmbeaega ründasid uuesti Liivimaad. Saksa ülemkiht pöördus toetuse saamiseks Läänemere võimumeeste poole. Taanis jälle polnud kunagi päriselt maha maetud mõtet, et Eestimaa kuulub tegelikult selle riigi valdustesse.“165 Siinsete territooriumide hõlvamise soov tekitas ka Taani ja Rootsi vahel tõsiseid pingeid, mis 1563. aastal lahvatasid Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Uue sajandi esikümnendil äsja Rootsi kuningaks kroonitud Gustav II Adolf aitas osava sõjapealiku ja poliitikuna kaasa oma kuningriigi, Läänemere impeeriumi ülesehitamisele, viies seega ellu manalasse varisenud isa, kuningas Karl IX alustatu.

      Stolbovos 1617. aastal Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud rahu tagajärjel osutus vahetult enne seda Romanovite dünastia kätte läinud tsaaririik ligi terveks sajandiks Läänemerest täielikult äralõigatuks. Seetõttu kujunes Soome lahest lihtsalt Rootsi sisemeri. Brömsebro rahuleping 1645. aastal kohustas Taanit loovutama Saaremaa Rootsi ülemvõimu alla. Kolme aasta pärast, mil Euroopas lõppes Kolmekümneaastane sõda, oli Rootsi ühtlasi tõusnud kogu Läänemere mõjukaimaks riigiks.

      Esmase tagasihoidliku puitmärgi hävimise järel alustati Keri saarele 1800. aastal koguka kivituletorni rajamist.

      1689. aastal hakkas Venemaad valitsema Peeter I. Piiramatu võimuga valitsejana ei saanud uus tsaar mingil moel nõustuda sellise ebaväärika olukorraga. Liiatigi oli tal ambitsioon lähendada tsaaririiki majanduslikult, tehniliselt ja kultuuriliselt Euroopale. Selleks

Скачать книгу