LITMIR.BIZ

      Teadsin, et Tiina teeb reisisaateid. Kord tegi ta mulle ettepaneku tulla juhtima saadet Tahitil. Jäin mõttesse. Tahiti asub ju keset Vaikset ookeani, päris maakera kuklapoolel! Enam ei saanud ära öelda, sättisin end reisiks valmis. Samas taipasin, et Tiinaga tuleb olla ettevaatlik: kui talle midagi lubad või kui tema midagi lubab, siis tähendab see, et tulebki nii teha. Tiina on üllatavalt konkreetne ja pikka hoovõttu temaga reisile minekul ei ole.

      Juba lennukis sain tunda Tiina mängureegleid. Prantsuse Polüneesias, kuhu teel olime, on Hiva Oa saar tihedalt seotud Paul Gauguini nimega. Lennukis oli üks Gauguini repro ja Tiina soovis, et ma selle juures kohe midagi räägiksin. Mina ütlesin, et aega ju veel küll, teeme hiljem, ma enne söön ja… Aga Tiina vaatas mulle pika pilguga otsa ja ütles: „Mina olen produtsent, sina saatejuht.”

      Tegelikult mulle väga meeldib, et Tiina võtab reisidel vastutuse ja otsustamise enda peale. Ärimehena pean mina iga päev ise otsustama ja vastutama ning on tõeline puhkus, minu jaoks lausa harukordne, kui reisil teeb seda keegi teine. Kuni selleni välja, et sulle pannakse isegi äratuskell õigeks ajaks helisema, rääkimata muust täpsest korraldusest. See on mulle nagu taeva kingitus!

      Tiinaga reisides sujub kõik nagu kellavärk. Ainult piloodi kabiinis ei saanud me filmida, see oli lennul üle ookeani rangelt keelatud, ja Gauguini lapselapselt ei saanud intervjuud, sest ta polnud seda varemgi mitte kunagi andnud mitte ühelegi ajakirjanikule. Nägin, et Tiina oli pisut pettunud. Tal oleks olnud hea meel, kui meie oleksime olnud esimesed, kellega kuulsa kunstniku sugulane oleks nõustunud kohtuma.