ТОП просматриваемых книг сайта:
Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUАннотация
Scott Westerfeld on Ameerika ulmekirjanik, üks tänapäeva populaarsemaid noorteraamatute autoreid. Tema noortesarja esimene raamat “Inetud” (Varrak 2011) jutustas maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks. Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal. Raamat „Ilusad“ algabki sellega, et Tally on nüüd ilus ning jälle koos oma sõprade Shay ja Perisega. Nende elu koosneb üksnes lõbutsemisest, kuid ka ilusate seas on oma sõpruskonnad, millesse kuulumiseks tuleb vaeva näha. Tally ihkab saada Krimmide liikmeks ja grupi otsus lubatakse teatavaks teha kostüümipeol. Ootamatult aga ilmub peole Eriliseks maskeerunud Croy, kes tuletab Tallyle meelde tema endist elu londonlaste seas. Tally leiab lõpuks koos oma uue sõbra Zaneiga kirja, mille ta on ise endale kirjutanud. Kirjaga koos on kaks tabletti, mis peaksid ravima ilusaks muutmisega kaasnevad ajukahjustused. Tally ei suuda küllalt kiiresti otsustada ning et Erilised on neid tabamas, neelavad tema ja Zane viimasel hetkel kumbki ühe tableti. Arvates, et nad on mõlemad nüüd terveks ravitud, hakkavad nad kavandama põgenemist Uus-Londonisse ja kutsuvad endaga kaasa veel rea Krimmisid. Kõik ei lähe aga jällegi nagu planeeritud.
Аннотация
Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub ärimees Eeriku käendusel kirjutama järjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte’i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded välja ajalehesabas, luues Charlotte’ile kirjandusliku teisiku Carlotta. Sündmuste käigus aga tõstab järjeloo kangelane Teodor autori vastu mässu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused päevavalgele tuua. Katrina Kalda (s. 1980) on eestlannast prantsuse kirjanik, kelle poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüütteos „Eesti romaan“ ilmus esmalt prantsusekeelsena mainekas kirjastuses Gallimard (“Un roman estonien”, 2010). Kuna kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Kalda romaan kirjeldab Eesti lähiajalugu, on meedia jõudnud nimetada Kaldat juba Sofi Oksase “vaimseks õeks”, “mantlipärijaks” jne, mis paistab pidavat paika vaid osaliselt. Kuigi Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti õhkkond, Nõukogude Liidu lagunemine ning selle tagajärjed – “Eesti romaani” tegevus toimub 90ndate keskpaiga Tallinnas ja mujal Eestis –, paistab tema debüütromaan silma ka oma stiilivõtetega.
Аннотация
Alguses… … lõi Arnold Co (as. 1905) Kaubamaja. Vähemalt uskusid nii tuhanded noomid, kes olid paljude põlvkondade kestel elanud Kaubamajas, millest oli saanud nende maailm. Maailm, millel on katus ja seinad. Kuid ühel päeval tulid Kaubamajja veoautoga viimased noomid, kes olid välja elama jäänud. Nemad teadsid väga hästi, mis on tuul ja vihm. Just sellepärast üritasidki nad nende eest pääseda. Uustulnukatel oli kaasas Asi. Keegi ei mõistnud täpselt, mis asi Asi on. Ta ise ütles, et on mõtlev masin ja et ta kuuleb, kuidas elekter räägib, ja muuhulgas rääkis elekter seda, et kolme nädala pärast lõhutakse Kaubamaja maha. Pärast mitmeid katsumusi õnnestus noomidel viimaks lahkuda. Nad leidsid künka varju peidetud mahajäetud karjääri ja kolisid sealsetesse lagunenud hoonetesse sisse. Seejärel, nagu nad teadsid, pidi kõik hästi minema. Neid ootas, nagu nad kuulnud olid, uus ja helge koidik. Muidugi polnud suurem osa noomidest koidikut näinud, olgu see siis helge või mitte, aga kui nad oleksid olnud seda näinud, siis oleksid nad teadnud, et uutele ja helgetele koidikutele järgnevad pahatihti pilvised päevad. Kohatiste paduvihmadega… Ilmunud oktoobris 2008
Аннотация
Kogumik sisaldab 49 novelli, miniatuuri ja muud proosateksti Lääne-Siberis elavalt metsaneenetsi kirjanikult Juri Vellalt. Tegu on tekstipõimikuga, kuhu koondatud tekstid haaravad Juri Vella kogu senist 40-aastast loomeaega. Arv 49 seostub metsaneenetsite uskumusega, mille kohaselt tohib üks inimene elu jooksul läbi viia 49 ohverdusrituaali. Armastuse, argipäeva, poliitika, nafta ja valu teemasid käsitleb Juri Vella läbi Lääne-Siberi põliselanike maailmapildi prisma, millega põimub ka maailmakultuuri mitmekesisuse tunnetamise kogemus. Juri Vella paneb lugeja tundma metsaneenetsi armastustavade ja igapäevaste elumeeleolude eripära. Teisalt jälgib ta ka väikeste Siberi rahvaste tasapisi nõrkevat dialoogi naftatööstuse kaudu kohalesaabunud võõra ühiskonnaga, mille võimsusele ja hoolimatusele pole põliselanikel palju vastu panna. Juri Vella varasemad jutud kajastavad nafta ja poliitika ilmumisest tingitud muutusi peaaegu dokumentaalselt. Nõukogude ajal kirjutas Juri Vella neid jutte ilma lootuseta avaldamisele. Tema eesmärgiks oli esimese (ja senini ainsa) metsaneenetsi kirjanikuna jätta oma rahvast kirjandusse jälg. Hilisemates juttudes annab Juri Vella lugejale katkendlikke, humoorikaid ja iroonilisi sissevaateid metsaneenetsite ellu.
Аннотация
Maailma loomine; Kuidas taevas üles tõsteti; Baiame ja loomine; Kuidas tekkis Päike I; KUNST; KEELED; Kuidas tekkis Päike II; Kuidas tekkis Kuu; Mis on Kuu?; Langevad tähed; Esimene lõkketuli; MUUSIKA; TANTS; Esimene känguru I; Esimene känguru II; Esimene Waratah; Miks vares must on; Miks lehed langevad; PÜHAD, TAVAD JA KOMBED; USK JA EBAUSK; Legend suurest üleujutusest I; Legend suurest üleujutusest II Ei sobi alla 12-aastastele.
Аннотация
Kuidas öelda oma lapsele „ei“ viisil, mis oleks ühelt poolt kindel ja selge, teiselt poolt aga armastav?
Аннотация
„Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal ära kirjutada.“ Vahur Kersna
Аннотация
“Inglite ilm” on konfutsiuslikult esitatud filosoofiline mõttepalmik, mis arutleb humoorikal viisil elu oluliste küsimuste üle. Raamatus esitatu on küll sisult sügav aga esitluslaad aitab vältida loetu rusuvalt tõsiseks muutumist. Lugedes saab kaasa mõtelda näiteks seesugustele arutlustele: mis on jumalik või inimlik, kes on üldse Jumal, miks on elu nagu ta on ja mis on kõige selle mõte ning palju muudki. Nende kaante vahelt võime leida vastuseid või ka vajalikke algeid mõtluse innustuseks. Selleks võib raamatu avada ükskõik milliselt lehelt. Siiski alustades algusest, võime osa saada omapärase dünaamikaga tervikust, mis jõuab lõpuni just õiges kohas, et jätkata oma lõputut ringkäiku. Kokkuvõtvalt võiks osundada üht raamatus leiduvat mõtet: Kord küsis Aadam Jumalalt: "Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus." "See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti," naeratas Jumal. Sissejuhatuseks võite oma meeli ergutada jägmiste raamatust leiduvate mõtete tuules: Kord ütles Aadam Eevale: „Jumalat vaadelda on huvitav.“ „Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,“ vastas Eeva. * Kord ütles üks dinosaurus teisele: „Süüa tähendab elada.“ „Kas me sööme igavesti?“ küsis teine. * Kord väljendas esimene ingel mõtet: "Kes Jumalale vastu hakkab, sellele meeldib temaenda tühisus, mis avaldub oma suuruse tajus." * Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: "Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp." "Selgita seda meile!" palusid teised inglid. "Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast." Teoloog ja hingehoidja Naatan Haamer
Аннотация
See on lühike ja sõbralik õpetuste kogum neile, keda huvitab vaimne arenemine. Siin on kirjas olulised ja ammendavad loetelud. Näiteks saab siin teada, et on vaid kümme asja, millest tuleb hoiduda. Tasub meeles pidada. Ei ole ju liiga palju. Aga on ka kümme asja, millest ei tule hoiduda. Ei tule hoiduda näiteks sellest, mis tuleb iseenesest. Seda on eriti hea teada. Need juhised pärinevad tiibeti budistlikust traditsioonist, aga nad sobivad ka üldisemalt teada võtmiseks ja järgimiseks.
Информация о книге
Автор произведения Tiibeti Õpetajate Juhised
Аннотация
Raamat räägib neli vahvat lugu, kus peategelaseks hunt. Muinasjutus „Rebane ja hunt” lähevad hunt ja rebane kontvõõrastena pulma peotoitudega maiustama. „Hundi ja jänese talvekorteris” ehitavad hunt ja jänes endale majad. Kui hundi jäämaja ära sulab, hakkab ta jänese majas peremehetsema ning appi on vaja kutsuda kukk, kass ja koer. Muinasjutt „Miks hunt muutus kurjaks” pajatab sellest, kuidas vanasti inimestega koos elanud ja sõbralik hunt kurjaks muutus ja loomi murdma hakkas. Muinasjutus „Hunt ja põder” päästab põder langenud puu alla jäänud hundi. Kuidas hunt heategijale tasub, selgub aga juba raamatust.