LITMIR.BIZ

Leonid Mletšinit (snd 1957) tunneb eesti lugeja kui kirjastuses Varrak ilmunud raamatute „KGB”, „Välisministrid”, „Brežnev” ja „Andropov” autorit. 2013. aastal Tartus Prima Vista festivalil vastas Mletšin küsimusele, millist oma raamatut ta soovitaks järgmisena tõlkida: „See võiks olla „Lenin. Venemaa võrgutamine”, mis ilmus 2011. aastal. Seda kirjutama hakates avastasin teatud üllatusena, et raamatuid Leninist on küll palju, aga korralikku käsitlust vene autoritelt ei olegi. Leninist kirjutades on keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina, teda on nähtud partei vaatevinklist. Kellelgi aga pole olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond tegelikult muutusid.” Mletšini „Leninis” näeme Leninit ennast suhteliselt vähe. Pildi juhist loob „õukond” – Lenini võitluskaaslased ja kaasajooksikud. 304 lk

Подробнее

Kui mitu korda jaksab üks mees oma elus kannapöörde teha ja uuesti alustada? Nüüdsel ajal esineb ta Lawrence Alexanderi nime all ristluslaevadel, lahutades kergete klaveripaladega reisijate meelt. Ühel päeval aga toob ootamatu teade meelde varasemad eluetapid: lapsepõlve ja nooruse Laurits Simonsenina Stockholmis, suurkodanlikus peres, lootuse saada kuulsaks pianistiks, selle purunemise, abiellumise Siljaga, kelle vanemad on kunagised sõjapõgenikud Eestist. Kümnendal pulma-aastapäeval aga selgub üks tõsiasi, mille peale Laurits katkestab suhted oma vanematega ning otsustab koos naise ja kooliminekueas tütar Liisiga kolida Tallinnasse. Uus elu hiljuti taasiseseisvunud Eestis hakkab kenasti sujuma, kuni saabub saatuslik septembriöö 1994… Anne von Canal (snd 1973) on õppinud skandinavistikat ja germanistikat, tõlkinud norra ja rootsi keelest ja tegutses kümme aastat kirjastusalal, enne kui pühendus kirjutamisele. „Ei meri ega maa” on tema debüütromaan, mis on pühendatud parvlaev Estonia hukkumise 20. aastapäevale. 192 lk

Подробнее

Cronini “Teekonnast” ja “Kaheteistkümne” I osast tuntud kangelaste seiklused jätkuvad ning välja ilmuvad mitmed esimestes osades esinenud tegelaskujud. Me satume uutesse ümbruskondadesse ja saame teada, et sugugi mitte kõik inimesed ei võitle inimeste poolel. Kangelased teevad läbi mitmesuguseid muutusi, kusjuures mitte üksnes sisemisi – “igavene tütarlaps” Amy asub näiteks naiseks saamise teele. Raamatu kulminatsiooniosas kohtuvad peaaegu kõik varasemast tuntud tegelased, et halastamatus lõpuheitluses arveid klaarida. Tõelised inimesed on kõhklematult valmis ennast ohverdama, et teistele saaks osaks vabadus ja väärikus, viiruskite abimehed aga näitavad üles kirjeldamatut alatust ja julmust. Justin Cronin demonstreerib, et tema leidlikkus üha uute keskkondade, arengute ja suhete mängutoomisel on sisuliselt ammendamatu. Ja ehkki suurem osa tekkinud küsimusi saab raamatu lõpuks vastuse ja enamik otsi tõmmatakse kokku, jäävad nii mõnedki neist lahtiseks ja me ei tea kindlalt öelda, mida tulevik toob … 408 lk

Подробнее

Sügis on käes. Ühes Oslo kesklinna pangakontoris on juhatajal aega kakskümmend viis sekundit, et tühjendada sularahaautomaat. Tal kulub kolmkümmend üks sekundit. Röövel näitab turvakaamerasse kuut sõrme ja laseb maha naise, kelle on pantvangina sihikule võtnud. Vaneminspektor Harry Hole ärkab oma korteris, täielikus teadmatuses viimase öö sündmuste kohta, meeles vaid see, et oli kutsutud õhtust sööma oma kunagise armukese juurde, kes pakkus tšillirooga ja näitas valmimisjärgus kunstiteost, mille naine oli ristinud „Nemesiseks“. Oma kodust leitakse surnult naisterahvas, kes näib olevat teinud enesetapu. Surnukehal puuduvad vägivalla tunnused ja relval on vaid ühed sõrmejäljed. Juhtum näib olevat lahendatud. Ent kohale satub ka Harry Hole. Ta on eelmisel õhtul samas toas õhtust söönud, ja nüüd on Anna, mustlasverd kunstnik, surnud… Jo Nesbø (snd 1960) on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani “Nahkhiir” suurt menu. Inspektor Harry Holest jutustava krimisarja eest on Nesbø võitnud mitmeid auhindu, raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 9 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud 40 keelde. Viimati on eesti keeles ilmunud Harry Holest jutustavad romaanid “Lumememm” ja „Soomussüda“. 432 lk

Подробнее

Kes sa oled? Mis me oleme teineteisele teinud? Need on küsimused, mida Nick Dunne endale esitab viienda pulma-aastapäeva hommikul, kui tema naine Amy ootamatult kaob. Politsei kahtlustab Nicki. Amy sõbrad teavad rääkida, et naine kartis oma meest, et tal oli tema eest saladusi. Nick vannub, et see pole tõsi. Politsei leiab tema arvutist kahtlasi otsinguid. Nick väidab, et tema pole neid teinud. Ja siis veel need pidevad helistamised mehe mobiilile… Mis siis ikkagi juhtus Nicki kauni naisega? Gillian Flynni sünge ja salapärane psühholoogiline romaan „Kadunud” on üks viimase aja populaarsemaid ja kõmulisemaid ilukirjandusteoseid. Sel sügisel linastub ka romaani põhjal valminud film, mille režissöör on David Fincher („Seitse”, „Lohetätoveeringuga tüdruk”) ja peaosades Ben Affleck, Rosamund Pike ja Neil Patrick Harris.

Подробнее

“Surmava arsenali” viies raamat, “Kadunud hingede linn” võtab neljandalt jutujärje üle seal, kus Jace’i enda võimusesse haaranud ülideemon Lilith on hävitatud. Või ei ole siiski? Noormeest seiravad endiselt ohud, mis kaasnesid surnute seast naasmisega, ning suutmata sellega leppida, seab Clary surmaohtu ka enda. Kas kohutavaid salaplaane sepitsevasse Jonathan Morgensterni ehk Sebastianisse, nagu ta end nüüd nimetab, on jäänud kübetki inimlikkust? Kuidas raiuda läbi eelmise raamatu lõpul Valentine’i lihase ja kasupoja vahel loodud sidet? Millised intriigid põimuvad vampiiriklannis? Kuidas sekkub sündmustesse kurikaval haldjakuninganna? Mida tehakse “Põrgu sõdalaste” sarjas mainitud libahuntide ühingus Praetor Lupus? Ja lõpuks: kas meie armunud paaride kohal on taevas pilvitu? Lugeja viiakse tegelaste kannul Veneetsiasse, Prahasse ja Pariisi ning lastakse tal koos nendega osa saada nende kaunite linnade iseäralikust atmosfäärist. Ent veel sellegi raamatu lõpul ei ole kõik küsimused vastust leidnud. 448 lk

Подробнее

Järg Helen Fieldingu ülimenukale romaanile "Bridget Jonesi päevik". Eelmise raamatu lõpus saabus õnn Mark Darcy kujul Bridgeti õuele. Kas Markiga on aga võimalik koos elada ja kuidas teda kinni hoida – need on küsimused, millega Bridgetil nüüd tegemist tuleb teha. Lisaks annab talle nõu ema, kelle eraelu on läinud üsna tormiliseks, Bridget peetakse kinni narkoäris kahtlustatuna ning ka eneseabiraamatud ei paista enam aitavat. 368 lk

Подробнее

Kokaiinist kirjutamine on nagu selle tarbimine. Sa tahad sellest üha rohkem ja rohkem teada, uut informatsiooni koguda, see aga osutub nii mahlakaks, et sa ei suuda enam ilma selleta elada. Oledki sõltuvuses. Lood sisaldavad üksikasju, mis meid ikka ja jälle hämmastama panevad, kuigi nad järgivad alati sama etteaimatavat skeemi. Mõni lugu tungib sulle sügavale ajusse ja jääb sinna kummitama seniks, kuni üks uus ja veel uskumatum lugu, mis osutub tõeseks, astub eelmise asemele. Just sellepärast kogungi järjest uusi lugusid. Peapöörituseni palju. Rohkem, kui vaja oleks. Ma ei suuda peatuda. Lood, mida ma kuulda saan, on nagu plahvatavad tuleleegid, nagu kurdistavad rusikalöögid kõhtu. Miks ainult mina neid helisid kuulen? Mida kokaiini-valgemaks minu päevad muutuvad, seda rohkem hakkan ma taipama, et teised inimesed ei ole sellest üldsegi teadlikud. Suurlinnade all voolab üks jõgi. See saab alguse Lõuna-Ameerikast, voolab läbi Aafrika ja hargneb sealt edasi üle kogu maailma. Naised ja mehed jalutavad mööda Corso tänavat või Pariisi bulvareid, nad kohtuvad Times Square¬’il ja kõnnivad, pead maas, mööda Londoni alleesid. Kas nemad ei kuule midagi? Kuidas nad suudavad seda müra taluda? Roberto Saviano (snd 1979) teeb kaastööd erinevatele ajalehtedele nii Itaalias kui ka mujal maailmas. Tema esikraamat „Gomorra“ (e.k 2009) on tõlgitud 42 keelde ning selle põhjal valmis 2008. aastal ka samanimeline film. 384 lk

Подробнее

Üks mees saabub Bangkokist Oslosse ja kõnnib läbi Kvadratureni, Norra pealinna narkomüügikeskuse, kus valitseb uut tüüpi uimasti, mida kutsutakse violiiniks. Müüki juhib salapärane Dubai, keda ei ole keegi näinud. Linna saabunu astub odavasse hotelli ja täidab registreerimislehe. Amet: mõrvad. Nimi: Harry Hole. Ta külastab endist ülemust politseiprefektuuris ja palub tollelt asjata luba juhtumit uurida. See-eest saab ta loa külastada eeluurimisvanglas istuvat süüdistatavat. Harry ei tunne noormeest peaaegu äragi. Kuid pole kahtlust, tegu on Olegiga. Kelle ema on naine, keda Harry ikka veel armastab. Jo Nesbø (snd 1960) kriminaalromaane politseiuurija Harry Holest on saatnud nii lugejate kui ka kriitikute hulgas muinasjutuline edu. Raamatud on ilmunud rohkem kui 40 keeles, neist antakse välja üha uusi kordustrükke ning kirjanikku on pärjatud hulga auhindade ja nominatsioonidega. Romaaniga „Muretu” kandideeris autor Ameerika prestiižseimale Edgar Allan Poe nimelisele auhinnale. 2011. aasta jaanuaris jõudis „Soomussüda“ Suurbritannias raamatute müügiedetabeli tippu. Nesbø on kirjutanud ka populaarse „Doktor Proktori” lasteraamatute sarja. 416 lk

Подробнее

Alma Whittaker sünnib uue sajandi alguses, aastal 1800, keset täiuslikku Philadelphia talve. Tema isa Henry on jultunud ja karismaatiline taimetundja, kes on ajanud kokku tohutu varanduse hoolimata tagasihoidlikust algusest, mil ta näppas Sir Joseph Banksi Kew’ botaanikaaiast taimi ning seilas laevapoisina kapten Cooki laeval Resolution. Alma auväärsest hollandi perekonnast pärit range ema teadmised botaanikast ei jää alla ühelegi mehele. Peagi leiab iseseisev ja teadmisjanuline Alma oma koha taimede ja teaduse maailmas. Aga kui põhjalik sammalde uurimine viib Alma aina sügavamale evolutsiooni saladuste juurde, tõmbab mees, keda ta armastama hakkab, teda hoopis teise suunda. „Jumalik puudutus“ on suur romaan suurest sajandist. Raamatus tegutsevad erakordsed inimesed – misjonärid, orjusevastased, seiklejad, astronoomid, laevakaptenid, geeniused ja hullumeelsed – ning nende kõigi kohale kerkib unustamatu Alma Whittaker, valgustussajandi naine, kes seisab trotslikult uue ajastu künnisel. Elizabeth Gilberti tuntuim raamat on 2006. aastal ilmunud „Söö, palveta, armasta“, mida on kogu maailmas müüdud üle kümne miljoni eksemplari ja millest on vändatud film Julia Robertsiga peaoas. 504 lk

Подробнее