Аннотация

Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu „Välisministrid. Romantikud ja küünikud“ ning „KGB. Riiklike julgeolekuorganite esimehed. Paljastatud saladused“ tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud. Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hrutovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused. Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.

Аннотация

KGB : riiklike julgeolekuorganite esimehed. Paljastatud saladused

Аннотация

Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimusi Venemaa lähiajaloost. Varrakus on varem ilmunud tema raamat KGB esimeestest. Mletšini uus raamat "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed, valgustab riigi poliitika paljusid seni maha vaikitud tahkusid. Kõigi nende meeste elus on loendamatuid mõistatusi. Miks Andrei Gromõko suutis olla minister tervelt kakskümmend kaheksa aastat, Boriss Pankin aga vaid alla kolme kuu? Mis haigus murdis Lev Trotski maha just poliitilise võimuvõitluse kõige otsustavamatel hetkedel? Kas väited Georgi Tšitšerini ebatraditsioonilisest seksuaalsest suundumusest olid vaid kuulujutt? Jevgeni Primakovi saatus kujunes juba praeguse põlvkonna silme all. Kuid miks ta ei saanud Venemaa presidendiks? Kõik need mehed avaldasid märgatavat mõju nii Venemaa välispoliitikale kui ka sisepoliitikale. Mletšini raamat pole mitte ainult huvitav ülevaade kõrgemate poliitikategelaste tegemistest, millest enamik lugejaid teab üsna vähe. See on omamoodi põnev Venemaa ajaloo ülevaade 1917. aastast kuni 21. sajandi alguseni, mis näitab, et riigi poliitikat pole mitte alati määranud vaid riigijuht üksinda.

Аннотация

Tuntud teleajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini raamat annab võib-olla et tänapäeva Venemaa ajaloo ühe kõige mõistatuslikuma tegelase, Juri Vladimirovitš Andropovi täieliku eluloo. Viisteist aastat juhtis ta KGBd ja viisteist kuud kogu riiki. Vaidlused Andropovi üle pole vaibunud tänini. Kes ta oli? Kas reformaator, kes ei jõudnud Venemaa saatust muuta, või julm diktaator, kelle ravimatu haigus päästis riigi tema võimu alt? Raamatus, mis tugineb dokumentidele ja Andropovit hästi tundnud inimeste ütlustele, jutustatakse sellest, mis oli teada väga vähestele, ja mida ehk ka Andropov ise oleks soovinud unustada…

Аннотация

Leonid Mletšinit (snd 1957) tunneb eesti lugeja kui kirjastuses Varrak ilmunud raamatute „KGB”, „Välisministrid”, „Brežnev” ja „Andropov” autorit. 2013. aastal Tartus Prima Vista festivalil vastas Mletšin küsimusele, millist oma raamatut ta soovitaks järgmisena tõlkida: „See võiks olla „Lenin. Venemaa võrgutamine”, mis ilmus 2011. aastal. Seda kirjutama hakates avastasin teatud üllatusena, et raamatuid Leninist on küll palju, aga korralikku käsitlust vene autoritelt ei olegi. Leninist kirjutades on keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina, teda on nähtud partei vaatevinklist. Kellelgi aga pole olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond tegelikult muutusid.” Mletšini „Leninis” näeme Leninit ennast suhteliselt vähe. Pildi juhist loob „õukond” – Lenini võitluskaaslased ja kaasajooksikud. 304 lk