Аннотация

Armastus on eepiline katastroof Henry Page ei uskunud, et ta võiks kunagi armuda. Ta võib küll pidada end romantikuks, aga see aegluubis kulgev ei-saa-süüa-ei-saa-magada-armastus, mida ta on otsinud, pole end siiani ilmutanud – vähemalt veel mitte. Henry on niikuinii liiga hõivatud; ta on abiturient, kes üritab enam-vähem korralikku ülikooli sisse saada, ja temast on viimaks ometi saanud koolilehe toimetaja – selle unistuse täitumine on nõudnud kolme aasta pikkust ränka vaeva. Ülejäänud vaba aja veedab ta oma parimate sõprade Lola ja Murray seltsis, mängib nendega videomänge ning nõustab neid nende endi valgustkartvate armuafääride asjus. Siis aga kohtab ta Grace Towni, salapärast uut õpilast, kes kannab lohvakaid poisteriideid, kõnnib kepiga, ei tundu end eriti tihti pesevat ja varjab südantlõhestavaid saladusi. Ta pole üldse selline, nagu Henry oma unistuste tüdrukult oodanud oleks, aga kui neid valitakse koos koolilehte toimetama, hakkavad sädemed lendama. Pärast nii pikka ootamist saab Henry lõpuks teada, kui katastroofiline võib olla esimese armastuse teekond ja et mõnikord on just kõrvalepõiked need, mis osutuvad pikas perspektiivis palju olulisemaks. „Meie keemilised südamed“ on Krystal Sutherlandi suurepärane debüütromaan, mis sisaldab võrdses koguses huumorit ja südamevalu, toob meelde esimese armastuse mõrkjasmagusa õndsuse. Krystal Sutherland on sündinud ja kasvanud Townsville’is Austraalias, paigas, mis pole kunagi kogenud talve. Pärast seda on ta elanud Sydneys, kus toimetas oma ülikooli üliõpilasajakirja; Amsterdamis, kus töötas väliskorrespondendina; ning Hong Kongis. Tal ei ole lemmikloomi ega lapsi, aga Hollandis oli tal jalgratas Kim Kardashian, kellega oli küll veidi raske läbi saada, kuid kes meeldis talle ikkagi. Emotsionaalselt keeruline, naljakas, täis usutavaid ja mitmekülgseid tegelaskujusid. – Booklist See palju kõlapinda saanud debüütromaan võtab kenasti kokku selle segaduse, kohmakuse ja kõike endasse haarava tunnete keerise, mis käib kaasas teismeliste esimese armastusega. – Entertainment Weekly Sutherland annab oma esimeses romaanis liigutavalt edasi armastuse ja leina keerulise olemuse ja toob meieni loo, mis on täis intrigeerivaid ja meeldejäävaid tegelasi. – Publishers Weekly Selle aasta kõige romantilisemat lugemist võiks tegelikult nimetada anti-noorteromaaniks… Henry ja Grace’i vaheline keeruline keemia puudutab lugeja südant ega lase seda enam lahti. – USA Today See on kõike muud kui etteaimatav armastuslugu. – B&N Teen

Аннотация

Poja imetleva pilgu all tantsivad nad Nina Simone’i lauldava „Härra Bojangles’i” saatel. Nende armastus on maagiline, pöörane, lakkamatu pidupäev. Nende elus pole ruumi muule kui ainult naudingutele, fantaasiatele ja sõpradele. Ootamatusi täis ekstravagantne ema annab tooni ja hoiab ohje enda käes. Tema on see, kes võttis perekonda ka neljanda liikme – korteris ringi uitava suure eksootilise linnu Preili Superkasutu. Ja just ema tõmbab neid pidevalt poeesia ja meeletuste keerisesse. Ent ühel päeval läheb ta üle piiri. Isa ja poeg teevad kõik, et paratamatut ära hoida, et pidu, maksku mis maksab, jätkuda saaks. See on meeletu armastus kõige ehedamal kujul. Olivier Bourdeaut sündis 1980. aastal Nantes’is. Ta töötas kodulinnas kinnisvaramaaklerina, kuid edutult ja 30-aastasena jäi töökohast ilma. Siis otsustas ta järgida oma unistust saada kirjanikuks. Esimene romaan ei õnnestunud ja ei leidnud kirjastajat. Järgmise, „Oodates Bojangles’it”, kirjutas Bourdeaut valmis paari kuuga ja see on tema esimene avaldatud romaan. Ilmunud Prantsusmaal raamatuna 2016. aasta jaanuaris, sai täiesti tundmatu autori teosele osaks erakordne menu, seda on ka pärjatud mitmete mainekate kirjandusauhindadega. Praegu elab Olivier Bourdeaut koos vanematega Hispaanias. Romaani pealkiri „Oodates Bojangles’it“ on parafraas Samuel Becketti näidendile „Oodates Godot’d“.

Аннотация

Pealinnas elav tõlkija Sven saab päranduseks Lõuna-Eestis asuva talu, kus ta on vaid korra elus käinud. Esialgu näib see talle ning ta abikaasalegi igati sobivat nii suvekoduks kui ka rahulikuks kirjanduslikuks tööks. Kuid varsti selgub, et koos pärandusega on Sven saanud enda kanda ühe talu minevikuga seotud mõistatuse, mille pärandaja on talle justkui edasiseks lahendamiseks ja kirjapanekuks usaldanud. Ent see pole veel kõik – talul on ka kaasajal üllatusi varuks. Ja need tulenevad tõsiasjast, et Savimäe talu asub otse järve ääres, kust kulgeb riigipiir Venemaaga.

Аннотация

Reet Kudu üheteistkümnes romaan annab läbilõike Eesti elust pärast taasiseseisvumist ning keskendub mitmele teravale päevaprobleemile. Eelkõige kiirustades läbiviidud omandireformile, mille käigus muudeti tuhanded inimesed sundüürnikeks, kes pidid oma kodud loovutama õigusjärgsetele omanikele ja otsima uut elupaika ning tööd võõrsil. Romaani lehekülgedel hargneb lugu Karlist ja Ellest, aga ka Kirlist ja tema tütrest Janest ning endistest pedagoogidest Annest ja Innast, kelle edaspidist elu tumestab ülekohtu vari. Romaani tegevus toimub lisaks Eestile ka mitmel pool Euroopas ning tegelaste galerii on põnevalt eripalgeline. Tublide tööinimeste kõrval kohtab siin ahneid ja moraalituid sahkerdajaid, kellest said ühtäkki uusrikkad – muidumiljonärid.

Аннотация

Kõik saab alguse ühest valest. Niisugusest, mida kõigil on ette tulnud – öeldud mõnele ammusele tuttavale, keda sa ei suuda täpselt meenutada, ent kellele ometi tahad muljet avaldada. Sinu ülespuhutud elulugu rõõmustab edukat, kauni kodu ja kolme lapsega lesestunud juristiprouat. Enne kui arugi saad, istud sa õhtusöögilauas ning võtad vastu kutse veeta koos nendega suvepuhkus – lummatuna sellest täiuslikust elust, millest oled alati unistanud … See osutub kõike muud kui täiuslikuks. Ent selleks ajaks, kui sa oled lõksu aetud ning nõretad armutu Kreeka päikese käes higist, ihates koomale tõmbuvast ringist välja pääseda, ajaks, kui hakkad aru saama, et ükskõik kui valus tõde ka on, kõige hirmsamat kahju toovad sulle valed … … selleks ajaks võib olla kaugelt liiga hilja. Samalt autorilt on sarjas „Mirabilia” ilmunud romaanid „Kripeldus” (2014) ja „Mäleta mind sellisena” (2015). „Valetaja” on ootamatute pööretega, pingeline ja kaasakiskuv psühholoogiline põnevik neile, kelle lemmikute seas on raamatud „Ma lasen sul minna” ja „Pimedas, pimedas metsas”. The Guardiani arvustust tsiteerides on see „Ruth Rendelli või Patricia Highsmithi mõõtu psühholoogiline põnevik.“

Аннотация

Kõhedusttekitav ja tempokas põnevik, milles kaks uurijat peavad leidma kättemaksuhimulise tapja ja paljastama saladuse, mis seob ka neid kuriteoga. Norras leitakse metsast kuueaastane kummalistesse nukurõivastesse riietatud tüdruk, kes on elutult puu otsa riputatud. Tema kaelas ripub silt „Ma reisin üksinda”. Politsei eriuurimisrühm kutsutakse taas ellu ja seda asub juhtima kogenud politseiuurija Holger Munch. Tema esimene ülesanne on saada enda meeskonda tagasi geniaalne, kuid vaimselt kurnatud uurija Mia Krüger. Viimati nimetatu on tõmbunud elust tagasi üksikule saarele, et saada üle mineviku painavatest mälestustest. Tegelikult on ta valmis elust lahkuma. Kui Mia näeb mõrvafotol numbrit „1”, mis on kraabitud surnud tüdruku küünele, mõistab ta, et see on alles algus. Mia naaseb teenistusse eesmärgiga tabada kättemaksusoovist ajendatuna halastamatult tegutsev intelligentne tapja. Kuriteo lahendamiseks peab ta mõistma mõrvari motiive ja tulema samal ajal toime oma isiklike painavate mälestustega. Kas mõrvar on kuidagi seotud kuus aastat varem röövitud lapsega, keda Munch tollal ei suutnud leida, või on tapmise taga eraklik kogukond, kes elab lähedal metsas? Peagi kaob ka teine, seejärel kolmas ja neljaski tüdruk. Kõik nad leitakse tapetuna. Kui kaob Munchi enda kuueaastane lapselaps, saab Mia aru, et tapja võikal mängul on isiklik tagapõhi. SAMUEL BJØRK on Norra romaani- ja näitekirjaniku ning muusiku ja helilooja Frode Sander Øieni pseudonüüm. „Ma reisin üksinda” on esimene raamat Mia ja Munchi seeriast. Rahvusvaheline bestseller on ilmunud juba 30 tõlkes.

Аннотация

Romaani „Rosa“ minategelase, noore tudengi Pareliuse päeviku lehekülgedel kirjeldab Knut Hamsun värvikalt elu Põhja-Norra linnakeses 19. sajandil, inimestevahelisi suhteid, ajendeid, mis tõukavad inimest tegutsema üht- ja teistmoodi, tolleaegseid kombeid ja elukorraldust, suhtestumist mere ja karmi loodusega. Ent ennekõike on see armastuse lugu. Romaani tõeline peategelane ongi armastus – see mitmenäoline tunne, mille äraleierdatud ja ettearvamatuid külgi Hamsun inimhingede suurepärase tundjana haaravalt avab.

Аннотация

Juba ammu oli raamatukoguhoidja Karla unistanud pensionäri elust: heita pikali ja lõpuks ometi rahulikult lugeda, elada ainult endale. Nii ta siis 60-aastaselt oma töö linnaraamatukogus lõpetabki. Vaid mõne kolleegiga säilib tal nõrk side ̶̶ kuni ühe saatusliku küllakutseni. Keskpäevaeinel teeb surmahaige ja lastetu lesk Hunter talle ettepaneku: juhul kui Karla hoolitseb pärast tema surma matuste korraldamise ja kirja eest hauakivil, pärib ta veerandi mehe varandusest. Kui hoolitseb surija eest ka enne surma, siis pärib poole varandusest ja kui saadab ta, surija enda soovi kohaselt, teise ilma, siis pärib kogu varanduse koos villaga Weinheimis … Karla rahu on nagu peoga pühitud. „Ingrid Nollil on silmapaistev omadus tabada ka näiliselt täiesti süütus argielus peituvat jubedust. Seejuures on ka negatiivsed tegelased, kelle hirmud ja igatsused on sageli tavalised, tema romaanides väliselt igati usaldusväärsed.“ Sonntags Zeitung Ingrid Noll, sündinud 1935. aastal Šanghais, õppis Bonnis germanistikat ja kunstiajalugu. Ta on kolme täiskasvanud lapse ema ja paljukordne vanaema. Pärast laste kodust lahkumist hakkas ta kirjutama kriminaallugusid, mis kõik said bestselleriteks. Die Häupter meiner Lieben on saanud Glauseri auhinna ja on ka filmitud, nii nagu paljud teisedki romaanid.

Аннотация

Kui midagi teed, siis tee täie pühendumusega. See on olnud Jaak Salumetsa kreedo, mida ta on järginud korvpallurina, treenerina ja igas muus ametis, mis talle leiva lauale on toonud. Muhe ja ehe. Otsekohene, aus ja karismaatiline. Nõudlik, õiglane, hooliv. Nii korvpallurina kui ka treenerina tahtis Jaak alati võita, ja sageli võitiski. Treeneritöö haripunktis juhtis ta Kalevi meeskonna 1991. aastal NSV Liidu meistriks ja Eesti koondise kaks aasta hiljem Euroopa meistrivõistlustel kuuendaks. Nii palli- kui ka elumängu väljakutelt on ta lahkunud sirge seljaga, jäänud iseenda vastu ausaks ja oma põhimõtetele truuks. Ta räägib selles raamatus õppetundidest, mida 66 aasta jooksul on kogenud.

Аннотация

Täheaeg 16 keskendub täies mahus Päikesesüsteemi ühele müstilisemale planeedile Veenus. Number sisaldab Eesti autorite algupäraseid jutte Veenusest, Ehatähel toimuva tegevusega tõlkejutte nii kaugemast minevikust kui meie kaasajast, aga ka Raul Sulbi pikema ülevaateartikli Veenuse teemast ulmekirjanduses. SISUKORD: Keith Bennett. Raketlastel on karvased kõrvad (The Rocketeers Have Shaggy Ears; 1950). Inglise keelest tõlkinud Priit Kenkmannn. Jaagup Mahkra. Veenuse kuninganna. Lavie Tidhar. Uppunud jumalus (The Drowned Celestial; 2015). Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar. Veiko Belials. Surnud mehe käsi. Miikael Jekimov. Terra Nova kuningas. Paul McAuley. Hirmu planeet (Planet of Fear; 2015). Inglise keelest tõlkinud Hannes Talja. Eleanor Arnason. Varemed (Ruins; 2015). Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana. Uppunud vaakumisse. Heinrich Weinberg. Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab. Raul Sulbi. Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses.