LITMIR.BIZ

Трилогия мистического романа о параллельных мирах, людях и дьяволе. «Планета завоёвана?» (продолжение романов Пристегнитесь, громим ад! и Исповедь Сатаны) История о том, что в нашей галактике, где обитает наша родная планета Земля, у неё – Земли есть несколько двойников, которые находятся в параллельных измерениях. По составу население всех измерений одинаковы, т. е. один и тот же человек присутствующий на одной планете, одновременно присутствует и в других измерениях в виде своего инварианта: внешне они похожи, но судьбы и характеры различны. Социально-экономическое развитие планет тоже отличаются. Одни в своём развитии ушли далеко вперёд – стали передовыми цивилизациями, другие отстают, а третьи, вообще, откатываются назад. В галактике идёт война между Создателем и Сатаной за умы человеческие. Одно измерение уже завоевано Сатаной, но в не завоёванных измерениях об этом ещё не ведают. События происходят в параллельном мире – Северной Корее, в Аду, и в Москве. Несмотря на то, что роман написан в жанре мистики, все происходящие в нем события похожи на сегодняшнюю реальность.

Подробнее

Diana Gabaldoni „Võõramaalase“ sarja peategelased Claire ja Jamie on pärast Kariibi merel läbi elatud seiklusi ja ookeanil kogetud vintsutusi jõudnud Inglise kolooniatesse Põhja-Ameerikas. Claire’i ja Jamie elus algab uus vaatus, mis viib nad nii orjanduslikul süsteemil põhinevatesse lõunaosariikidesse, kus nad on tunnistajaks orjade meeletule viletsusele ja orjapidajate luksuslikule elustiilile, kui ka metsikutele äärealadele, kus uusasukatel tuleb toime tulla lume, metsloomade, indiaanlaste ja laastavate taudidega. Ka minevik ega tulevik ei kao kusagile. Jamie elus on jätkuvalt olulisel kohal lord Gray ja tema kasulaps, Jamie lihane poeg William. Veelgi olulisemad sündmused toimuvad aga paralleelajas – 20. sajandil, kus tegutsevad Roger ja Brianna. Roger avastab minevikust ehk Jamie ja Claire’i ajastust kohutava saladuse ja tal tuleb otsustada, mis selle teadmisega peale hakata. Käivitub saatuslik sündmuste ahel ja Claire’i ja Jamie loost saab samavõrd ka Brianna ja Rogeri lugu, mille peategelased on igati oma eelkäijate väärilised.

Подробнее

Romaani peategelane, inimpõlgurist dokumendivõltsija Simone Simonini, kelles tõelist kirge äratab vaid lookas toidulaud, pakub oma teeneid eri riikide valitsusametnikele, salateenistustele ja politseile, liigub topeltagentide, äraandlike ohvitseride ja patuelu elavate vaimulike seltskonnas, käib läbi garibaldiinide, jesuiitide, satanistide, vabamüürlastega. Romaani tegevus hargneb 19. sajandil, Itaalia ühendamisest Dreyfusi afäärini, taustaks Siioni tarkade protokollide tekkelugu. Kus iganes Simonini ka ei viibiks – Torinos, Palermos, Pariisis –, ikka kujundab ta vihkajalik meelelaad käratult ajalugu, jättes endast maha hukatust ja valu. Kui peategelane välja arvata, on romaani tegelaskujud eranditult elust võetud. Ent võib ka juhtuda, et kõige tõetruumaks osutub nimelt loo ainus väljamõeldud tegelane, sarnanedes mõne teisega, kes on endistviisi meie keskel. Umberto Eco (1932–2016) on maailmakuulus Itaalia semiootik, kirjanik ja keskaja uurija. Oma akadeemilise uurimistöö kõrval jõudis Bologna professor ja Tartu ülikooli audoktor kirjutada kokku seitse romaani, suure menu pälvinud „Roosi nimest” (1980) kuni viimaseks jäänud „Olematu numbrini” (2015). Eesti keelde on neist seni tõlgitud viis.

Подробнее

Kui eduka Wheal Leisure’i kaevanduse aktsiad kipuvad üha enam Warlegganite kätte libisema, otsustab Ross oma osaluse maha müüa ja täielikult Wheal Grace’ile pühenduda. Paraku läheb tollel kaevandusel nii viletsasti, et Rossil ei õnnestu isegi pangalt võetud laenu intresside jaoks piisavat summat kokku koguda. Nagu oleks sellest veel vähe, kaotab Wheal Grace’is aset leidnud varingus mitu inimest elu. Suutmata kaevandust kauem käigus hoida, plaanib Ross selle sulgeda. Õnnetuseks on tema laenu vekslid läinud Warlegganite kätte, kel pole mõtteski tema maksetähtaega pikendada. Siis otsustab Rossi ellu naasta Elizabeth ning ka Rossi ja Demelza abielu ähvardab kokku variseda. Kui fortuuna oma palge uuesti nende poole pöörab, näib olevat juba liiga hilja, et midagi päästa.

Подробнее

Üksikul saarel asuv Punane klooster on pelgupaigaks siia erinevatel põhjustel pagenud tüdrukutele ja naistele. Kloostris, kus hoitakse ja õpetatakse Jumalanna ja ürgõdede salateadmisi, saavad nad elada hirmu tundmata. Maresi on 13-aastane uudishimulik tüdruk, kes saabus kloostrisse neli aastat tagasi. Siin leidis ta endale kodu, sõbrad ja eelkõige Teadmiste maja raamatud. Asjaliku ja kaastundliku tüdrukuna aitab Maresi hoolitseda nooremate noviitside eest. Kloostri rahuliku elu pöörab pea peale hirmunud pilguga Jai saabumine. Jai pidi pealt nägema, kuidas isa ja onu matsid elusalt tema õe ning nüüd otsib isa teda taga. Ühel päeval ilmubki silmapiirile tundmatu laev. Maresil ja teistel kloostrielanikel tuleb koondada kogu oma vägi ja õppida kasutama iidseid salateadmisi, et võidelda enda elu ja kloostri püsimajäämise eest. „Maresi“ on lugu sõprusest ja vastupidamisest, hirmu ületamisest ja naiselikust väest. Tegu on kolmeosalise „Punase kloostri kroonikate“ sarja esimene raamatuga. Teose põhjal on valmimas film. Helsingis sündinud soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad tolkienlikku fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad tüdrukud. Turtschaninoff avaldas oma esimese noorteromaani 2007. aastal, ta on võitnud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas 2014. aasta Finlandia Juniori preemia. „Maresi“ on võetud erakordselt soojalt vastu mitmetes riikides, tänaseks on müüdud raamatu õigused 20 riiki. Sünge, võimas ja originaalne… See raamat tõuseb teiste noorteromaanide seast eredalt esile. Põnev, pingeline ja suurejooneliselt feministlik. The Bookseller

Подробнее

1945. aastal võtsid Itaalia partisanid Como järve ääres kinni ning lasid maha Benito Mussolini ja tema armukese. Paraku kutsusid duce surmaga seotud kahtlased asjaolud esile mitmeid vandenõuteooriaid, mis siiani käibel püsivad. 1992. aastal Milanos pakutakse äsja viiekümneaastaseks saanud hädavaresest kirjamehele Colonnale toimetuse juhi ametikohta ja muinasjutulist tasu raamatu kirjutamise eest, mille aineseks on vastloodud ajalehe igapäevatöö kajastamine. Ülesande teeb eriskummaliseks talle usaldatud salajane info, et võimsa meediamagnaadi omanduses ajalehest on tegelikult plaanis koostada vaid kaksteist piiratud levikuga pilootnumbrit ja needki väljapressimise eesmärgil. Colonna võtab pakkumise vastu ning vähehaaval mässib üks kolleeg ta vandenõuteooriate võrku, mille osalisteks on nii Mussolini ja tolle teisik kui ka terve Euroopa ja Ameerika võimuladvik. Umberto Eco (1932–2016) on maailmakuulus Itaalia kirjanik ja semiootik, paljude esseekogumike ja seitsme romaani autor. „Olematu number” jäi tema viimaseks romaaniks. Ta oli mitmete ülikoolide, sealhulgas Tartu ülikooli audoktor.

Подробнее

On aasta 1869.Šoti mägismaa kolkakülas pannakse toime jõhker kolmikmõrv, mille eestvahistatakse Roderick Macrae nimeline noormees. Kohtualuse seletuskiri ei jäta tema süüs kahtlust, kuid läheb vaja Šotimaa helgeimaid seadusetundjaid japsühhiaatreid, et selgitada, mis sundis teda nii halastamatult ja julmalt tegutsema. Kas ta oli hull? Või külmalt kaalutlev? Roderick Macrae ja ootevalmis võlla vahel on üksnes tema advokaadi veenmisjõud. Graeme Macrae Burnet jutustab ülimalt kaasahaaravalt sellest, kuidas tõde võib olla tinglik, isegi kui tõsiasjad näivad klaarid. Romaani „Tema verine sepitsus” tegevus toimub armutus keskkonnas, kus võimu kasutatakse meelevaldselt. Graeme Macrae Burnet on üks šoti kirjanduse eredamaid tähti. Tema esimene romaan „Adèle Bedeau kadumine” pälvis Šoti raamatuühingu debüüdiauhinna ja kujunes väiksemat sorti kultusteoseks. „Tema verine sepitsus” oli 2016. aasta Man Bookeri auhinna kandidaat.

Подробнее

Tempokas ja osavalt komponeeritud põnevik, milles segunevad Põhjamaade ja Briti krimikirjanduse parimad traditsioonid. Inspireeritud tõestisündinud juhtumist. Aastal 1985 kaovad ühelt Inglise laevalt jäljetult kaks taani tüdrukut. Aastaid hiljem ilmub vanast Inglise rannakülast leitud kohvrist välja tüdrukutest tehtud foto. Taani ajalehe Globalt Londoni korrespondent Nora Sand otsustab asja põhjalikumalt uurida ja sõidab Taani tüdrukute kireva taustaga tutvuma. Peagi puutub ta kokku koletu sarimõrvariga, kes kannab eluaegset vanglakaristust kurikuulsas Wolfhalli vanglas. Sündmused arenevad peadpööritava kiirusega ja peatselt tuleb Noral ka enda elu pärast karta. Taani kirjanik Lone Theils töötas 20 aastat ajakirjanikuna, põhiaja sellest Londonis Taani ajalehe Politiken korrespondendina. 2016. aastal kolis ta Taani, et pühenduda raamatute kirjutamisele. Päriselt toimunud sündmustest inspireeritud „Saatuslik merereis“ on Theilsi debüütromaan.

Подробнее

Väikese Prantsuse küla Giverny taevasse tõuseb päike. Kõrges veskitornis istub vanaproua, kes jälgib ja valvab. Vaatleb küla argielu, suuri busse turistidega, kes tulevad külastama Claude Monet’ omaaegset kodu. Iseäranis jäävad talle silma kaks inimest. Naisel on vesiroosivärvides silmad, tema unistab armastusest ja põgenemisest; teine on alles üheteistaastane tütarlaps, aga juba on tema elus kõige tähtsamal kohal maalimine. Kõik kolm jagavad ühtsama saladust, mis on kuidagi seotud Monet’ müstiliste „Vesirooside” maaliga. Õieti on selles külas igaüks omaette mõistatus ja igal hingel on oma varjukülg. Illusioonid on aga määratud purunema … Michel Bussi (snd 1965) on politoloog ja Roueni ülikooli geograafiaprofessor. Tema läbilöögiromaaniks kujunes „Leidlaps lumetormist”, mis ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.

Подробнее

Noor mees saab autoavariis surma. Kas tegu oli õnnetuse või enesetapuga? Nimetu kirjanik otsustab välja selgitada, mis täpselt Samueli viimastel elupäevadel juhtus. Samueli naabrite, sõprade ja sugulastega tehtud intervjuudest koorub välja portree hoolivast lapselapsest ja truust sõbrast, kelle elus mängisid keskset rolli tema tüdruk Laide ja parim sõber Vandad. Äsja abielu lahutanud Laide soovis rajada varjupaika illegaalselt Rootsis viibivatele perevägivalla ohvriks langenud naistele. Mida enam Samuel teda selles ettevõtmises aitas, seda kaugemaks jäi ta Vandadist, kes sõbra kaotust valusalt üle elas. Seda päevani, mil Samuel ootamatult nii Laide kui ka Vandadi elust kadus. „Kõik, mida ma ei mäleta” on painav jutustus armastusest ja mäletamisest, mis oma täpse stiili ja mängulise ülesehitusega mõjub kui pingeline põnevik. Ema poolt Rootsi, isa poolt Tuneesia päritolu Jonas Hassen Khemirit (snd 1978) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks Rootsi kirjanikuks. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh 2015. aasta parima Rootsi romaani Augustipreemia „Kõik, mida ma ei mäleta” eest.

Подробнее