LITMIR.BIZ

Uimastitest Kolmandas Reichis teatakse seni üsna vähe. Norman Ohler poeb toonastele kurjategijatele sõna otseses mõttes naha alla ning uurib, mis voolas nende soontes. Aarjalasele kohasest puhtusest jääb asi kaugele, pigem võib öelda, et tegemist oli keemiliselt sakslastega – ja see keemia oli üsna toksiline. Kus ideoloogiast enam ei piisanud, aidati ohjeldamatute farmakoloogiliste vahenditega kaasa, samal ajal kui ametlikult aeti ranget „uimastivastase võitluse“ poliitikat. Kui Saksamaa 1940. aastal Prantsusmaa vallutas, oli Saksa Wehrmacht 35 miljoni annuse pervitiini mõju all. See preparaat – mille toimeainest on saadud praegune crystal meth – oli toona igas apteegis vabalt kättesaadav ning sellest sai Natsi-Saksamaa rahvadroog. Ka nn karske kantsler Hitler sirutas meelsasti käe farmakoloogilise stimulandi järele: kui ta 1944. aasta talvel viimaseks pealetungiks käsu andis, oli ta ammu sõltuvuses opioidist nimega Eukodal, mis on tugevama toimega kui heroiin. Vahetpidamata sai ta oma ihuarstilt mitmesuguseid dopingaineid, kahtlaseid hormoonpreparaate ja ka karme narkootikume. Ainult sel moel suutis diktaator säilitada oma sõgedust kuni lõpuni välja. Ohler uuris seni ligipääsuta materjale ning vestles selle aja kaasaegsete, sõjaajaloolaste ja meditsiiniteadlastega. Tulemuseks on raputav ja faktitruu raamat. „Patsient A“ koostamist toetas tunnustatud Saksa ajaloolane Hans Mommsen, kes kirjutas raamatule järelsõna. Tema lõpphinnang: „See raamat siin muudab kogupilti sõjast.“

Подробнее

Heli Künnapase kolmas noorsooromaan on esimene pool kaheosalisest teosest, mille peategelane Rebecca tegi õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu otsuse minna aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Suhted, võõras riigis hakkamasaamine, sõprus, reetmine- need on teemad, millega tal tuleb hakkama saada ning omad õppetunnid õppida. Kodumaale maha jäänud suhtekolmnurk ei tee elu kuidagi lihtsamaks.

Подробнее

Õpiku peamine ülesanne on Sisekaitseakadeemia õppuritele karistusõiguse üldosa põhimõistete tutvustamine ja nende sisu selgitamine. Eeskätt on õpik mõeldud kasutamiseks politseieriala kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele nendes teemaosades, mis ühtivad kutseõppe teemakäsitlustega. Õpik on abiks kõigile õppuritele, kes peavad oma tulevases ametis tööülesannete täitmiseks olema teadlikud ja saama aru asjaoludest, mis mõjutavad inimeste käitumisele karistusõiguslike hinnangute andmist, väärtegusid toime pannud isikute jaoks sobivaima karistuse valikut või mõne muu mõjutusvahendi kohaldamist. Vene keelt emakeelena kõnelevatele õppuritele on abiks põhjalikud mõistete seletused ja sõnaraamat. Urmas Krüger on hariduselt jurist, töötanud uurijana prokuratuuris ja siseministeeriumi erinevates struktuuriüksustes. Aastatel 2005–2017 oli ta Sisekaitseakadeemia politsei-eriala õigusainete ja mitme teise õiguse rakendamisega seotud õppeaine lektor. Õppurid on korduvalt tunnustanud Urmas Krügerit aasta parima õppejõu tiitliga.

Подробнее

Esimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik on valminud eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpik loob üldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus, esitatud mõisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele. „Infoteadused teoorias ja praktikas“ koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia. Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi. Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele. „Infoteadused teoorias ja praktikas“ on mõeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala üliõpilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutöötajatele, infotehnoloogidele ja kõigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast.

Подробнее

10 ebaharilikku last põgenevad ohtlike koletiste väe eest. Ainult üks isik võib neid aidata – kuid too on lõksus linnukehas. Erakordne seiklus, mis algas raamatus „Miss Peregrine’i kodu ebatavalistele lastele” jätkub Jacob Portmani ja tema uute sõprade teekonnaga Londonisse, maailma ühte omapäraseimasse pealinna. Sealt loodavad nad leida arstirohtu lastekodu juhatajale miss Peregrine’ile. Selles sõtta kistud linnas luuravad iga nurga taga õudustäratavad üllatused ja Jacob peab ebaharilikud lapsed väljapoole ohtu toimetama. „Tontide linn” viib lugejad fantaasia¬maailma, kus toimib telepaatia ning tuleb ette ajasilmuseid, kus kohtab ebaharilikke ja peletislikke elukaid. Nii nagu esimene, ühendab ka teine raamat põneva fantaasia varem avaldamata vanade fotodega, et luua ainulaadne lugemiselamus. Pinev, liigutav, imeväärselt kummaline lugu, kus suurepärases kooskõlas fotod ja tekst annavad unustamatu lugemiselamuse. Ransom Riggs kasvas üles Floridas, kuid nüüd elab ebatavaliste laste kodukandis Los Angeleses. Ta lapsepõlv möödus tondilugude ja briti komöödiate vaimutoidul, mis arvatavasti seletab tema raamatute temaatikat. Ransom Riggsi võid alati leida twitter@ransomriggs. Raamatu esimesest osast „Miss Peregrine’i kodu ebatavalistele lastele“ on Tim Burtonil („Charlie ja šokolaadivabrik“, „Alice Imedemaal“, „Frankenweenie“ jpt), valmimas mängufilm.

Подробнее

Salapärane saar. Mahajäetud lastekodu. Kummaline kollektsioon väga ebaharilikke fotosid. See kõik ootab avastamist raamatus „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“. Loo alguses sunnib perekonda tabanud tragöödia kuueteistkümneaastase Jacobi minema Walesi ranniku lähedal asuvale üksikule saarele. Seal avastab poiss miss Peregrine’i lastekodu varemed. Jacobi uurimisretkel kunagistes magamistubades ja koridorides saab selgeks, et miss Peregrine’i hoolealused polnud lihtsalt ebaharilikud, vaid võisid olla ka ohtlikud. Ehk oli nende hõreda inimasustusega saarele vangistamine täiesti mõistlik otsus… Ning igasuguse loogika vastaselt hakkab Jacobile tunduma, et need lapsed võivad veel elus olla. Meeldejäävate vanade fotodega illustreeritud närvekõditavalt põnev fantaasiaromaan „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ peaks pakkuma lugemisrõõmu ühtviisi nii täiskasvanutele kui teismelistele – kõigile, kes armastavad salapäraseid seiklusi Ransom Riggs kasvas üles Floridas, kuid nüüd elab ebatavaliste laste kodukandis Los Angeleses. Ta õppis inglise kirjandust Kenyoni kolledžis ja filmindust Lõuna-California Ülikoolis, on teinud mõned auhindu saanud lühifilmid. Ta on tuntud blogipidaja ja reisikirjanik, kelle reisikirjade sarja Strange Geographies saab näha veebilehtedel mentalfloss.com või ransomriggs.com. Käesolev raamat on Ransom Riggs’i esimene romaan ja Miss Pregrine’I kodu ebaharilikele lastele on tänaseks saanud ka järje – Hollow City.

Подробнее

Ta on tüdruk, kellest räägivad kõik. Ivy Pocket adopteeritakse – adopteeritakse! – ja ta on oma saatusega äärmiselt rahul. Tema võluvad uued vanemad on Londonis kirstumeistrid ja Ivy on täiesti kindel, et ta on täiusliku tütre võrdkuju, isegi kui ema Snagsby püüab panna teda matusebürood koristama – justkui oleks ta mingisugune teenijatüdruk! Lisaks sellele peab Ivy paljastama saladusi, tooma päevavalgele tumedaid tõdesid, päästma sõpru, matma surnukehi, vastama kummalistele küsimustele. Sa saad ju ikka aru, mida see kõik tähendab, eks? Sa ju mõistad, et KEEGI peab peatama selle pahategijast tüdruku, selle lausa kehastunud katastroofi, enne kui on hilja? Oh häda, vaat seda siin raamatus lihtsalt ei juhtu. „Peatage Ivy Pocket“ on Ivy Pocketi sarja teine raamat. Samas sarjas on varem ilmunud „Ainult mitte Ivy Pocket“ (Varrak 2017, tlk Tiina Viil).

Подробнее

On 1815. aasta 15. juuni õhtu ja Inglismaa koorekiht on kogunenud Brüsselisse Richmondi hertsoginna ballile, millest saab ajaloo üks traagilisemaid piduõhtuid. Sest tegemist on ühtlasi Waterloo lahingu eelõhtuga ning järgmine päev jääb paljudele tantsupõrandal keerlevatele vapratele ja nägusatele kavaleridele viimaseks. Wellingtoni hertsogi peavarustaja härra Trenchardi noore ja ilusa tütre Sophia elu muutub sel õhtul jäädavalt. Kuid alles kakskümmend viis aastat hiljem, kui sotsiaalselt edukad Trenchardid on asunud elama Londoni moodsasse ja nooblisse Belgravia linnajakku, hakkavad tolle õhtu järelkajad end tõeliselt tunda andma. Sest uuenevas maailmas, kus vana aristokraatia peab kohanema esiletõusvate rikaste kodanlastega, leidub küllaga neid, kes eelistaksid minevikusaladused igaveseks saladuskatte alla jätta.

Подробнее

Kas saabuv suvi lubab tärgata uutel lootustel? Kui Mattie oma vana sõbra Timi mõneks ajaks Dartmoori veerel asuvasse perekonna maamajja kutsub, tundub talle, et mees varjab tema eest midagi. Nõmmeäärse paiga toredaid asukaid lähemalt tundma õppides hakkab Tim end aga nende seltsis vabamalt tundma ning avastab, et saladusi on seal igaühel. Endine baleriin Kat igatseb tagasi lavale, noor Charlotte kasvatab mereväelasest abikaasa äraolekul jõudumööda pisipoega, William peab hoidma oma keerulist minevikku teiste eest varjul ja Mattie ise on Timi aastaid salamisi südames kandnud. Mida enam Tim end avab, seda sügavamalt Mattie temasse armub. Ja kui suvepäike Dartmoori metsikut maastikku soojendab, paisuvad lootusedki järjest suuremaks.

Подробнее

„Hundirada” on lugu sellest, kuivõrd juhib meie elukulgu päritolu ja kui vaba on inimene ise oma elu üle otsustama. Paari aasta eest leseks jäänud Teppo on saanud talviseks ajaks tööotsa järve saarel. Ühel päeval haagib end Teppole sappa bravuurikas naine koos väikese lapsega. Üle öö muutunud ilmaolud on järgmiseks hommikuks tagasitee külla ära lõiganud ja Teppo on saanud endale vastu tahtmist uue perekonna. Kui naine ühel ööl kaob, jääb võõras veidralt tõsiste silmadega Sasha Teppo hooleks. Mida vanemaks Sasha saab, seda enam kerkivad üles küsimused tema päritolu kohta: kes ta on, kus on ta juured ja kes oli ta ema, see kummaline naine, kelles pulbitses ühteaegu nii meeletu elutahe kui ka raevukas enesehävituslikkus. Kui välja ilmub Gregor, ema kunagine kallim ja sõber, hakkab Sasha üha enam aimama, kuivõrd eriskummalist päritolu ta tegelikult on. Katrin Johanson (snd 1972) on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži näitekunsti erialal, töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna ning illustreerinud raamatuid, praegu töötab ta inglise keele õpetajana. „Hundi¬rada” on Kat¬rin Johansoni kolmas romaan. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud tema romaanid „Läbikäidavad toad” (2015) ja „Atlantis abajas” (2016).

Подробнее