Аннотация

Elas kord kuningas, keda tema rahvas väga armastas ja naabrid väga austasid. Ta valis omale naiseks printsessi, kes oli sama vooruslik kui ilus ja nad elasid täiuslikus õnnes ja üksmeeles. Nende abielust sündis tütar, keda oli õnnistatud nii paljude annetega, et vanemad ei osanud rohkem lapsi igatsedagi.
Palees valitses hiilgus, hea maitse ja küllus. Seal olid targad ja nutikad ministrid, vooruslikud ja pühendunud õukondlased ning ustavad ja usinad teenrid. Ruumikad tallid olid täidetud maailma kõige ilusamate hobustega, kes olid kaetud uhkete tekkidega.
Kuid võõraid, kes kuninga ratsusid imetlemas käisid, üllatas enim see, et kõige peenemas tallis ei olnud mitte hobune, vaid pikkade kõrvadega eesel!
Prantsuse muinasjutt

Аннотация

Pingestatud õhustikuga lühiromaan viib meid maailma, mis on läbi imbunud nähtamatust mürgist: see tapab loomi, võtab võimust inimeste kehade üle ja halvab nende meeled. Puhkusest maal kujuneb painaja ning hämaras, elu ja surma vahetsoonis viibivad tegelased püüavad sündmusi mõttes taastades toimunut mõista.

Аннотация

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses „Fanny ja Alexander“ avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare’i „Hamleti“ lavastamine pereisa juhitavas teatris. Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Аннотация

Tšehhi ühe armastatuima klassiku lõbus-kurblik jutustus oma päevi vanapaberipressi taga mööda saatvast vanamehest, kes on makulatuuri saadetud raamatute najal «vastu tahtmist targaks saanud». Ta pajatab lugusid Praha põrandaaluses maailmas toimuvast ja sellest, kuidas pressida kauneid tähendustihkeid paberipakke. Tulemuseks on üks värvikaimaid oode raamatuarmastusele ja pidurdamatu kujutlus- ja mõttevooluga täidetud üksindusele.

Аннотация

Kiirete, täpsete ja halastamatute lõigetega lahkab autor kõige igapäevasemaid elusituatsioone ja suhtepõimikuid. Tema tegelased, kes igaüks oma ainulaadse häälega oma loo jutustavad, on enamasti tavalised inimesed, mõnikord meeldivad ja liigutavad, kuid sageli ka elult haavata saanud ja kannavad endaga mõnd sünget saladust.

Аннотация

„Mefisto valss ja teisi jutte” sisaldab valimiku novelle tema lühijuttude paremikust. Neis lugudes põimuvad ülima loomulikkusega unenäod ja tegelikkus, kujutlused ja tõsielu, lood hargnevad mitmes suunas ja kutsuvad lugeja kaasa igati hämmastavatele geograafilistele, kirjanduslikele ja mõttelistele rännakutele. Kogumiku lõpus on tõlkija Ruth Sepa põhjalik saatesõna autori elust ja loomingust.

Аннотация

„Puumaaling“ on draamavisand teatriõpilastele 1954. aastast. Hiljem kujunes sellest Bergmani maailmakuulsaks saanud film „Seitsmes pitser“ (1957). Filmijutustus „Pärast proovi“ oli aluseks Bergmani 1984. aastal valminud telefilmile.

Аннотация

Ida-Virumaal sündinud baltisaksa aadlimees (1789‒1861), Vene sõjaväelane ja maailmarändur, suundus 1817. aastal üle Kaukasuse koos Vene keiserliku saatkonnaga Pärsiasse, kinnitama Venemaa ja Pärsia vahelist igavest rahu

Аннотация

Romaan kuulub Läti ajaloost inspireeritud sarja „Meie. Läti, XX sajand” ja selle aineseks on 1930. aastad. Erinevate minajutustajate silmade läbi joonistub pilt omaaegsest vaimsest ja poliitilisest õhustikust, kuid samal ajal jutustatakse siin lugu armastusest, õnne ja hingerahu otsimisest, loobumistest ja leidmistest, mis käib inimeseks olemisega kaasas igal ajastul.

Аннотация

Vene uuema luule klassiku ja nobelisti esimene eestikeelne kogumik, millesse on valitud 36 antiigiteemalist luuletust ja luuletsüklit kirjaniku kõigist loomeperioodidest.