Аннотация

320 lk
Põhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus, mis kustutab mineviku ning paiskab oma ohvrid äärmuslikku kannatuste jadasse, hullusesse, aga ka kaastundesse. Neutraalseks jääda sooviv katkukroonika kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. See on lugu raugematust õudusest, ellujäämisest ja vastupanust, eelkõige aga sellest, kuidas inimkond on läbi aegade surmale vastu astunud. Nobeli auhinna laureaat Albert Camus (1913–1960) sündis ja kasvas Alžeerias. Ta oli ajakirjanik, toimetaja, näite- ja romaanikirjanik, arvukate lühijuttude ja poliitiliste esseede autor, aktivist ning – kuigi ta seda ise eitas – filosoof. 25aastaselt kolis Camus Prantsusmaale ja osales aktiivselt vastupanuliikumises. Tema kirjatööde peamisteks mõjutajateks on peetud nii 1930. aastatel läbielatut kui ka Alžeerias veedetud lapsepõlve- ja noorusaastaid.

Аннотация

Goodreadsi kasutajate hinnangul 2020. aasta parim põnevik!
Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.
Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.
Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?
Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).

Аннотация

Teine raamat naudingut pakkuvast ja rahvusvahelist tunnustust kogunud sarjast, mille peategelane on politseiülem Bruno.
Kui Saint-Denis’s maandub seltskond veinimeistreid, kes võistlevad maatükkide pärast ja keerutavad kohalike seas pahameelt üles, satub idülliline linnake –, kus Benoit „Bruno“ Courreges on ainuke politseinik – palavikulise draama keskmesse, samal ajal kui põllumajanduslikus uurimisjaamas, kus tegeletakse geneetiliselt muundatud kultuuridega, hakkavad kahtlastel asjaoludel tulekahjud puhkema.
Kaks noormeest – keskkonnakaitseaktivist Max, kes loodab maheveini toota, ja Fernando, ühe Ameerika veinimoguli pärija – saavad rivaalideks, kui Quebecist saabub linnakesse koketeeriv veinimeistri õpilane Jacqueline. Sündmused kisuvad süngeks, kulmineerudes kahe kahtlase surmaga, ja Bruno avastab, et praegusaja probleemid pole endisaegsetest kuigi erinevad.
2020. aasta parima krimiautori järgmine raamat.

Аннотация

Politseiuurija Ira Teveri kaheksas juhtum
Pärast võistlusi leitakse rannast kõrkjate vahelt teisele kohale jäänud lohesurfari rüvetatud surnukeha. Juhtumis on midagi, mis Irat päris korralikult ärritab – tippsportlase surmast on tehtud lavastus! Mehe kulmud on vildikaga üle joonistatud ja suunurgad naerule seatud, rinnaesine punase värviga kaetud ja parem käsi asetatud südame kohale. Kõike seda on tehtud oskamatu räpakusega, aga sõnum on siiski olemas, kuigi mitte üheselt mõistetav. Kuna tegu on noore ja heas füüsilises vormis noormehega, võib oletada, et see lavastus on seotud mõne konkurendi kättemaksu või rituaalse meeldetuletusega.
Ira Teveri lugude kaheksandas raamatus toimub tegevus uues keskkonnas. Ira on vahetanud elu- ja töökohta ning asunud vanemuurijana ametisse oma endise kolleegi Anti Saami alluvuses, kellest on vahepeal saanud Lääne prefektuuri jaoskonnaboss. Uurimistöö käigus tuleb Iral kohaneda uute oludega, selles endale koht leida ja vastsetele kolleegidele oma võimekust tõestada.

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Elu ja surma vahel on raamatukogu. Sellest kesköö raamatukogust leiabki end Nora Seed: talle on antud võimalus teha oma elus muudatusi. Seni on see olnud õnnetu ja tulvil kahetsust. Nora arvab, et on kõiki alt vedanud, sealhulgas iseennast. Siinsetel riiulitel olevad raamatud võimaldavad Noral elada nii, nagu oleks ta teinud teistsugused valikud. Ühe vana sõbra abiga asub Nora tühistama kõike, mida on kunagi kahetsenud, ja otsima täiuslikku elu. Paraku ei lähe asjad alati nõnda, nagu ta ette kujutab, ning õige pea seavad tema valikud nii raamatu­kogu kui tema enda suurde ohtu.

Аннотация

1982. aastal toimub Lääne-Austraalia kõrvalisel maanteel avarii. Keegi ei saa tõsiselt viga, kuid õnnetuse mõju on tunda aastakümneid. Nicole ja Samantha Cooper mäletavad mõlemad suvepäeva, kui nende ema Tina kaotas auto üle kontrolli – kuid mitte päris ühtmoodi. Pärast Tina surma, peaaegu neli aastakümmet hiljem, on õed sunnitud õnnetuse tagajärgedega tegelema. Aastaid elus sihitult triivinud Nicole on lõpuks leidnud armastuse, kuid ei saa sellele pühenduda. Ja Samantha varjab midagi, mis võib segi lüüa elu, mille ta on enda jaoks suure vaeva loonud.
„Kokkupõrked“ on lugu õdedest, kes peavad õppima toime tulema oma ema alkoholisõltuvusega ja isa läbikukkumisega nii abikaasa kui ka lapsevanemana. See on ka lugu põlvkondadevaheliste kokkupõrgete põhjustest ja tagajärgedest ning sellest, miks me teeme haiget just nendele, keda kõige enam kaitsta tahame. Viies lugeja korduvalt olevikust minevikku, paljastab autor armastuse keerukuse ja vastuolud ning tasapisi hakkame mõistma raskete muutuste kulgu. Õed ja nende probleemne ema on ebatäiuslikud, pettumust valmistavad ja kohati vihale ajavad, kuid siiski kaastunnet äratavad. Nad on inimesed, kes püüavad enda tekitatud segadusest hoolimata eluga edasi minna.
Imbi Neeme on blogija, lootustandev romaanikirjanik ja kaasahaaravate novellide autor. Tema käsikiri „The Spill“ („Kokkupõrked“) tunnistati 2019. aastal Penguini kirjandusauhinna vääriliseks. Autori vanaisa oli Eesti-Austraalia kunstnik Gunnar Neeme (1918–2005) ja tema isa on Austraalia lavastaja Aarne Neeme. Kirjanik elab koos elukaaslase, laste ja lemmikloomadega Melbourne’is.