LITMIR.BIZ

      Enne kui asute talikülvi jaoks seemneid ostma või tellima, peaksite teadma, millele seemnepaki peal või tootekirjelduses tähelepanu tasuks pöörata. Head talikülvi kandidaadid on seemned, mille kirjelduses esineb väljend: vajab eelnevat külmtöötlust (inglise keeles nt pre-chilling, refrigerate seeds, needs stratification).

      Millist infot veel seemnepaki pealt vaadata? Talikülviks eriti sobivate taimede ladina-, eesti- või ingliskeelsed nimetused sisaldavad tihti vihjeid kohanimedele: näiteks siberi või amuuri (Dianthus amurensis ’Siberian Blues’– amuuri nelk), kaukaasia (Scabiosa caucasica – kaukaasia tähtpea), hiina (Callistephus chinensis – hiina aedaster; Pulsatilla chinensis – hiina karukell), ida- (Papaver orientale – idamagun; Helleborus orientalis – kaukaasia lumeroos), alpi (Aster alpinus – alpi aster), kanada (Sanguisorba canadensis – kanada punanupp) jne.

      Nimetused võivad sisaldada ka vihjeid looduslikule keskkonnale: mets- (Malva sylvestris – mets-kassinaeris), preeria- (Helianthus maximiliani – preeria-päevalill), mägi- (Centaurea montana – mägijumikas), põld- (Centaurea scabiosa – põldjumikas) jne, jne.

      Samuti sobivad talikülviks ideaalselt taimed, mille seemneid võib külvata avamaale varakevadel või sügisel (nende pakil on märge sow outdoors in early Autumn või early Spring; can be direct sown early), mis end ise külvavad (self-sows), või mida iseloomustatakse kui külmakartmatuid (hardy).

      Idanemise hõlbustamiseks soovitatakse külvamisjuhendites sageli seemneid kõikvõimalikel viisidel eeltöödelda. Näiteks vajavad paljude taimede seemned tärkamiseks pikka külma puhkeperioodi, mille tulemusena seemnekest õheneb ning seeme idanema hakkab. Sellist protsessi nimetatakse seemnete ettekülvis külmtöötluseks ehk stratifikatsiooniks. Kodustes tingimustes soovitatakse seemneid külmtöötluseks külmkapis hoida. Talikülvates viime aga oma konteinerid looduslikku külmkappi – õue pakase kätte.

      Talikülvi meetodit rakendades ei ole tarvis seemneid eelnevalt leotada ega ka seemnekesta kahjustada – rakendada skarifikatsiooni ehk nende eelnevat kraapimist, viilimist või täkkimist; rääkimata judinaid tekitavast keemilisest töötlemisest (jah, ka selliseid meetodeid soovitatakse seemnete idandamiseks!) kaaliumnitraatide, väävelhappe ja vesinikperoksiidiga. Kõiki neid koledusi tehakse seemnetega vaid ühel eesmärgil – et seemnekesta kahjustamise või pehmendamise teel esile kutsuda ja kiirendada idanemisprotsessi.

      Kuna talikülvi meetod jäljendab loodust ning seemnekest pehmeneb iseeneslikult pika külmaperioodi ning sellele eelnevate ja järgnevate tugevate temperatuurikõikumiste tõttu, siis osutuvad kõik seemnete eeltöötluse viisid täiesti ebavajalikuks ning kergendavad märgatavalt aedniku külviprotsessi.

      Mõni sõna tsoonidest

      Väljastpoolt Eestit seemneid tellides peaks teadlik olema ka kliimatsoonidest ja taimede külmataluvusest.

      Taimede külmakindluse (ingl hardiness) all peetakse silmas kõige madalamat temperatuuri, mida taim talub. Sagedamini esilekerkivad kliimatsoonide kategooriad (zone või hardiness zone), mida seemnesaitidel kohata võib, on Ameerika Ühendriikidest pärit numbriline tsoonijaotus ja Inglismaal käibel olev RHS (Royal Horticultural Society) tsoonijaotus.

      Soetades seemneid välismaalt, eriti Ameerika Ühendriikidest, tasub tähelepanu pöörata ka kliimatsoonidele (ingl zone), mille võttis kasutusele Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA – US Department of Agriculture) ning mis on tänaseks leidnud laialdast kasutamist aednike seas üle kogu maailma. Selle jaotuse kohaselt on kogu maailm jaotatud kaheteistkümneks aiandus- ja kliimatsooniks. Põhja-Euroopa jääb tsoonidesse 3–8. Enamik Eestist paikneb viiendas tsoonis, Lääne-Eesti, saared ja Tallinn aga kuuendas. Viienda tsooni taim elab avamaal üle kuni –29º külma. Seega, kui seemnete kirjelduses leidub märge Z3–9, siis võib olla kindel, et taim peaks Eesti kasvutingimustes hästi hakkama saama.

      Inglise allikatest tellides leiate sellise jaotuse: H (fully hardy – külmakindel), FH (frost hardy – öökülmakindel), HH (half-hardy – külmaõrn) ja FT (frost-tender – soojalembene).

      Muidugi tasub teadmiseks võtta, et Inglise kataloogis tähisega HP (hardy perennial) märgistatud taime korral on tegemist Inglismaa mõistes külmakindla püsikuga, mis Eesti oludes võib käituda hoopis üheaastase taimena, nagu näiteks õhuline lilla argentiina raudürt (Verbena bonariensis), mis USDA tsoonikirjelduse kohaselt on aga 7–10 tsooni taim ega pruugi meie külma talve üle elada.

      Alati tuleb silmas pidada ka seda, et iga aed on erinev. Väga palju oleneb krundi paiknemisest, valguse ja varju astmest, valitsevast tuulest ning ka aiarajatistest. Näiteks inglaste kivimüüridega piiratud köögiviljaaiad tekitavad palju soojema keskkonna tänu tuult blokeerivatele ja soojust salvestavatele kivimüüridele. Tean ka ühte säärast aeda Meriväljal, kuhu tänu kivimüüridele ja päikeselisele lõunapoolsele asetusele on tekitatud lausa seitsmenda tsooni mikrokliima. Paljud aednikud soovivad oma taimevalikut laiendada ning otsivad võimalusi oma aeda samalaadsete võtetega soojemaks muuta – seda tegevust kutsutakse vahel ka tabavalt „tsooninügimiseks” (zone pushing). Olen isegi tsooninügimisega väikest viisi katsetanud ning minu Nõmme aiakeses kasvab ka mitmeid seitsmenda tsooni taimi, mis edukalt kõrgpeenardes talvituvad. Seega – eksperimenteerida tasub alati, kas või juba 21. detsembril seitsmenda tsooni Lootuse Seemneid külvates.

      USDA (United States Department of Agriculture) ja RHS (Royal Horticultural Society) taimede külmakindlustsoonide võrdlustabel

      Seemnete vanus

      Mida värskemad on seemned, seda suurem on ka nende idanemisprotsent. Kuid see ei tähenda veel, et

Скачать книгу