ТОП просматриваемых книг сайта:
Küpsiseparadiis 2 ehk maskid & maskotid. Kerttu Rakke
Читать онлайн.Название Küpsiseparadiis 2 ehk maskid & maskotid
Год выпуска 2016
isbn 978-9949-9840-4-6
Автор произведения Kerttu Rakke
Жанр Современная зарубежная литература
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Maia helistas Annikale õhtul peale kaheksat. Annika jälgis parajasti, kuidas Liis kööki koristab. Tüdruk tegi seda, nagu kõike muudki, ilmse vastumeelsusega. Aga ikkagi tegi! Ja oli oma tegemistega lõpusirgele jõudnud.
„Olgu, aitab küll, tubli oled, võid minna,“ ütles Annika Liisile naeratades, enne kui kõne vastu võttis. Liis kehitas tülpinult õlgu, viskas mikrokiudlapi, millega ta pindasid pühkinud oli, radiaatorile ja läks trepist üles. Annika ei hakanud talle meenutama, et lapi võiks korralikult ära panna. Ilmselgelt sai Liis ju aru, et Annika ootab tema lahkumist, ei taha tema kuuldes telefoniga rääkida.
„Ma kuulen,“ ütles Annika telefoni.
„Ütle palun, et sa ei ole minu peale pahane,“ nõudis Maia.
„Sellepärast, et ma pidin täiesti ette valmistamata hakkama nõu andma inimesele, kes seda tegelikult üldse ei vaja? – Ei, ma ei ole pahane.“
„Oled ju küll,“ sai Maia Annika häälest aru. „Tead, ta ei ole tegelikult üldse halb inimene. Ta on lihtsalt natuke naiivne. Ja tegelikult on seal veel palju, millest ta ei jõudnud sulle praegu rääkida. Näiteks, kuidas mees last tema vastu ässitab ja…“
„Ära räägi mulle, ma ei taha teada. Mina andsin oma soovituse ja nii see jäägu. Sina olid ju see, kes abivajajaid aidata tahab, ära mind sellesse sega.“
„Jajah,“ ütles Maia. „Kuule, kas sa kavatsed kohe varsti magama minna? Ma mõtlesin, et sõidaksin sinu juurest läbi, jooks ühe tassikese teed, ajaks tunnikese juttu?“
„Käibemaksudeklari esitamine on varsti, mul on siin mitu päeva käed tööd täis.“
Poole tunni pärast, kui ta juba töölainel oli, torkas talle pähe, et äkki oli ta Maiat solvanud. Teine tahab head ja tema ei leia tundi aegagi! Annika valis Maia numbri.
„Ah, unusta ära, mis solvumisest sa räägid?“ ütles Maia hääl telefonis. „Ja üleüldse, lülita veekann sisse, ma olen kohe varsti sinu juures.“
Kuigi see oli taas Annika privaatsfääri tungimine, ei tundnud ta enam vastumeelsust. Maia oli Maia. Otsekohene, aga aus ja õiglane. Pealegi kasutasid nad tihti juhust, kui Rain ära oli, et Annika juures istuda ja lobiseda. Annika lasi teekannu vett täis ja lülitas selle tööle. Siis võttis ta puhta mikrokiudlapi ning tõmbas Liisi pühitud pinnad uuesti üle.
Maia tõi veini.
„Ma tahaksin, et sa Ingaga veelkord räägiksid,“ ütles ta pärast esimesi lonkse.
„Miks?“
„Tegelikult tema ise tahab seda. Ütles mulle, kui sa olid läinud. Ütles, et ta imetleb sind, et sa oled sellest olukorrast välja tulnud.“
Annika mõtles pisut. Äkitselt hakkas tal Ingast kahju: kena noor naine elab nii masendavat elu! Mis sest, et jõukalt – eneseväärikus on see, mis loeb. Annika oli omal ajal halva mängu juures head nägu teinud, mitte kunagi ei läinud ta kellelegi rääkima, et tema mees peksab teda. Ta oli lootnud, pettunud, vihanud, põlanud ning taas lootnud ja unistanud, et ükskord on kõik teisiti. Ja lõpuks ju oligi: Rain oli aastaid olnud rahulik. Kui õudne pidi olema Inga elu, et ta sellest rääkida julges? Missugune eneseületus võis olla tema jaoks peksmisest rääkima hakkamine! Ja tema, Annika, oli põlgusega lauast tõusnud, talle tema sissetulekute pärast kade olnud…
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.