LITMIR.BIZ

Скачать книгу

käiakse põõsas, kui vaja, tuuakse kaevust vett, tehakse koos süüa.

      Valvurid on rõhutanud, et islami järgi suhtutakse pantvangidesse hästi, ja seda on tunda.

      PÄEVAKAVA NÄEB VÄLJA NII:

      7–8 hommikul ärgatakse üles,

      8–9 hommikusöök,

      13 lõunasöök,

      19−20 õhtusöök,

      22–23 minnakse magama.

      „Minuga on kõik korras!“ ütleb Jaan mõttes naisele, kui õhtul teki alla ronib. „Ära muretse! Pea seal kodus vastu! Kõik on hästi!

      Kui röövimisepäev ära unustada, elame siin nagu kodumajutuses. Veider see on, aga niisuguse asja eest võiks raha maksta – pakuvad elamist, söödavad, tutvustavad oma elu ja usku. Head ööd! Varsti näeme! Kallid olete!“

      Jaan püüab ka ise mitte muretseda. Aga katsu sa mitte muretseda!

      Igal õhtul kuue-seitsme paiku sugeneb kuuri ärev ootus. Kella kümne ajal peab saabuma uudisemees, tooma infot ja söögipoolist.

      „Ei tea, mis ilm homme tuleb,“ küsib Martin, kui oodatakse sidemehe autot.

      „Kõigepealt tulevad uudised, alles siis ilmateade ja sport!“ See on Pealiku nali.

      Uudiseid toob Kloun, kes saabub kümne paiku või veidi hiljem.

      KLOUN

      Kätega vehkides, jalgu põlvist ette loopides astub ta nõtkel sammul nagu suure ninaga putukas Jar Jar Binks „Tähesõdade“ filmist.

      Ka iseloomult sarnaneb ta selle elukaga, sõbralik, heasoovlik.

      Erinevalt teistest ei võta Kloun kunagi ära oma maski (see on suu- ja silmaaukudega nagu pangaröövlil).

      Jalas on tal lontis teksad, seljas välismaa kirjadega T-särk või jope.

      Inglise keelt ei räägi, prantsuse keelt veidike tönkab.

      Veendunud optimist, sündinud koomik. Ei pea nalja tegemagi, juba on naljakas. Virutab parema rusikaga vasakusse peopessa ja tõstab väljasirutatud viis sõrme diagonaalis taeva poole: „Viis päeva veel, ja lendate koju!“

      Kord äratab Kalevi üles (kolme ajal öösel) ja uurib Kalevi mädanevat küünarnukki, kraabib haavalt ettevaatlikult kooriku, pigistab – nii et küünarnukist vurtsab mäda – ja valab haavale lodinal joodi.

      Valvurid hirnuvad: „Vaata, kus ilmus tohter välja!“, aga Kalevi käsi hakkab paranema.

      Oskab torutööd, paigaldab elektrijuhtmed, ja on näha, et mitte esimest korda.

      Klounil on laulev ja pehme tämber, mis kohati falsetiks tõuseb, täpselt sama nagu putukal seal tähesõdade filmis.

      Priit tahaks Klouni paluda, et see ütleks midagi sellise häälega nagu tirtsu moodi elukas tähesõdade filmist. Priit on surmkindel, et Kloun ütleks seda täpselt samal toonil.

      Enne kui linna tagasi sõidab, küsib: „What you want? Cognac? Chicken?“ Teeb kikerikii ja lehvitab kätega.

      Kui Kloun on ära käinud ja autoga mäest alla sõidab, on elu jälle rahulik. Uudised on kuulatud, midagi hullu enam karta ei maksa, kõik on selleks päevaks möödas, hingeke sees. Näis, mis homme toob.

      Kloun on lihtne mees selle tüübiga võrreldes, kelle ta võtab kaasa kolmandal päeval, 26 märtsil.

      BIOLOOG

      „Kui sa tuppa astud, astuks nagu päike sisse!“ ütleb talle keegi, ja see talle meeldib.

      Europiidne tüüp, teksades, kampsunis, kammitud, sätitud, lõhnastatud. Paindub nagu tantsuõpetaja, lõkerdab nagu koolitüdruk. Vehib ja vaterdab ja vahel hoiab vestluspartneril käe alt kinni.

      Räägib, et see röövimine on just TEMA välja mõeldud projekt.

      Peab ennast kõige tublimaks, kõige kavalamaks, kõige targemaks, ja ega ta väga ei eksi. Isegi füüsiliselt on ta osav – võib joosta, plätud jalas, mööda majaseina üles nagu prussakas.

      Maksis ülikoolis inglise keele kursuse eest kümme tuhat dollarit ja räägib seda nüüd paremini kui nii mõnigi vangide hulgast.

      Bioloogiat ja keemiat õppis süvendatult – et saada peensusteni selgeks pommitegemise kunst, lasta õhku arvukalt ameeriklasi ja juute.

      Koos Pikaga pani kokku raketi, mis kattis vaevata 37kilomeetrise vahemaa ja lõhkes kenasti, kui kohale jõudis. (Bioloogilt oli raketikütus, Pika poolt konstruktsioon.)

      Osav suhtleja, manipuleerija ja müügimees. Alati on tal uudiseid, alati on tal seletamist. Jutuanne on ta tugevus, mölapidamatus on ta nõrkus. Kes rääkis, et Jämeda naine on viiendat kuud rase? – Muidugi, Bioloog!

      Lisaks sellele – ei usukski esimese hooga – on Bioloog rafineeritud sadist. Oi seda magusat rõõmu, mis vihkamisega vaheldumisi ta silmist kiirgab, kui ta vange metallvardaga peksab!

      Majanduslikult heal järjel. Sellise diagonaaliga televiisor nagu tema oma maksab keskklassi auto hinna.

      Martini tähelepanekute järgi on tal progeenne hambumus, mis tähendab, et alumised esihambad on puhkeasendis ülemistest eespool.

      Muide−Bioloogi ema paneb pojale südamele, “et ärge siis nendele eesti poistele midagi häda tehke”!

      ON VANGISTUSE KOLMAS PÄEV, 26. märts. Laupäev.

      Kloun sajab sisse, ja ta pole üksi. Habemetega mehed voorivad auto ja kuudi vahet, need on Päkapikud, Klouni kaks abilist, kelle nägusid vangid ei näe, sest nad ei võta hetkekski oma maske eest. Pappriiulid püsside ja granaatide kõrval täituvad: neli kasti pitsataolisi küpsetisi, banaanid, halvaa, kommid, šokolaad, pepsipudelid.

      Bioloog särab, nagu oleks talle midagi veeni süstitud (ei ole, islam ei luba!). Edasi-tagasi kõndides ja kätega ümmargusi ringe tehes kiidab Bioloog, et olukord on kontrolli all, kõik sujub, varsti on minek.

      „Teeme täna väikese pidusöögi, ja kui asjad päriselt lahenevad – maksimaalselt kümne päeva pärast! –, korraldame väljasõidu järve äärde. Lööme lamba vardasse, küpsetame šašlõkki! Olete te saanud ehtsat šašlõkki? Teate, mis see on?“

      Nagu PR-töötaja kunagi, kütab Bioloog üles ennast ja teisi ja vangid kuulavad lootusrikkalt – asi areneb!

      Siis sööb Bioloog suu kommist tühjaks.

      „Ahjaa – üks asi siiski enne – teeme ruttu ühe väikese video! Ei midagi erilist, lihtsalt formaalsus. Message tuleb edasi anda, et te olete olemas, elus ja terved, see ei kesta kaua!“

      Käratsedes ja üksteisest üle rääkides riputavad valvurid seinale teki. Üks sätib, neli õpetavad, ja tekk katab kinni akna, mille luugis on pisike auk.

      Vangid kamandatakse teki ette nagu folklooriansambel tamme alla ja Bioloog kirjutab papitükile neli nime: Saudi Araabia kuningas Abdullah, Jordaania kuningas Abdullah II, Liibanoni peaminister Michel Sulayman ja Prantsuse president Nicolas Sarkozy.

      Miks just selline valik? Mis peaks olema araabia kuningatel pistmist Eesti jalgratturitega? Kas ei taheta neid mingile teisele gängile müüa?

      Pole vangide asi selliseid asju küsida ja röövijate asi pole neile vastata.

      Käed tuleb hoida selja taga, et jääks mulje, nagu oleks need kinni seotud, ja nägu peab väljendama muret ja kannatusi. See pole raske ülesanne, sest ongi hirm. Põhiline, et ei tuleks nüüd maskis mees, kes hoiab kellelgi nuga kõril ja teatab, et kui kahe nädalaga pappi ei köhi, saame järgmises videos vaadata, mida selle noaga teha saab.

      „Kes meil loeb?“

      „Kalev loeb!“

      Kalevi väljendusrikas nägu peab majesteetidele edasi andma, kui rasked on seitsme vangistatud jalgratturi kannatused Liibanoni mägedes.

      Kalev hoiab paberitükki

Скачать книгу