LITMIR.BIZ

Kui kaugele kavatseb Rose minna, et oma lubadust täita? Hiljutine strigoide rünnak Püha Vladimiri Akadeemiale oli kooli ajaloos hukutavaim, selles said surma nii moroidest õpilased, õpetajad kui ka kaitsjad. Hullem veel – strigoid võtsid endaga kaasa mõned ohvrid…

Подробнее

New York Timesi menukirjanik Nora Roberts tutvustab teile Montgomery vendasid Beckettit, Ryderit ja Owenit, kes äratavad oma kodulinnas elule õdusa võõrastemaja. Ryder on vendadest kõige raskema iseloomuga: väliselt on ta äkiline, kuid sisimas hell. Ta on pahur ega seltsi eriti teistega, kuid kui ta tööriistavöö puusale kinnitab, ei suuda ükski naine ta seksikale kõnnakule vastu panna. Välja arvatud – pealtnäha – Hope Beaumont, ta oma võõrastemaja juhataja…

Подробнее

Barbara Parker valitakse 1964. aasta Miss Blackpooliks. Tüdrukul pole aga mingit soovi olla iluduskuninganna. Ta tahab inimesi naerma ajada nagu tema kangelanna, Ameerika teletäht Lucille Ball. Nii jätab Barbara Blackpooli ja oma pere, sõidab Londonisse ning leiab tööd kaubamaja kosmeetikaletis. Ent kuidas ilusaid tüdrukuid tulvil linnas tähelepanu köita? Juhuslik kohtumine agendiga toob Barbarale nii uue nime kui ka BBC uue komöödiasarja prooviesinemise. Sophie Straw on valmis telepubliku südant vallutama. „Naljakas tüdruk“ on lugu ühest telesarjast ja sellega seotud inimestest. Komöödiahullud stsenaristid Tony ja Bill on olnud sõbrad ajateenistusest saadik. Maineka ülikooli lõpetanud tark ja leebe produtsent Dennis on ihust ja hingest pühendunud sarja tegijatele, ennekõike Sophiele. Sophie ekraanipartner, nägus naistelemmik Clive usub aga, et komöödiasari pole talle vääriline koht. Ent sedamööda, kuidas kuuekümnendad üha kuumemaks lähevad ning britid Sophie komöödiasarja armuvad, hakkab meeskonnatöö võlu kahanema ja argielu probleemid paiskavad idülli segi. Nick Hornby uus romaan räägib tööst, popkultuurist, noorusest ja vanadusest, kuulsusest, klassidest ja koostööst. See on haarav portree nooruslikust ülevoolavusest ja loovusest ajal, mil kogu Ühendkuningriiki oli vallanud loomepalang, mille tulemusi näeme tänapäevani. Eesti keeles on varem ilmunud Nick Hornby romaanid „Elu edetabelid“, „Kuidas olla hea“, „Maoli“ ja „Julia, alasti“.

Подробнее

Harry on terve elu vaadanud kadedusega pealt oma noorema venna George’i tähelendu. Vend on teinud edukat karjääri televisioonis, tal on ilus kodu New Yorgi äärelinnas, kaks last ja ihaldusväärne naine. Ent Harry teab, et George’i kontrollimatu meelelaad teeb temast vägagi ohtliku mehe. Ühel perekondlikul tänupühal suudleb George’i naine ootamatult Harryt. Sellest saab alguse sündmuste ahel, mille käigus noorem vend enesevalitsuse kaotab. Tema tegude tagajärjel pole kummagi mehe elu enam endine ja uues olukorras tuleb neil mõlemal otsida lunastust, mis aitaks leppida sellega, mis tehtud. Amy M. Homes (snd 1961) on üks tähelepanuväärsemaid kaasaegseid USA kirjanikke. Tema romaanid on ühtaegu tabavalt vaimukad ja kõhedust tekitavad, aga ka lummavalt elegantsed. Ta on pälvinud ohtralt tunnustust, viimase romaani „Antagu meile andeks“ eest sai ta 2013. aastal prestiižse Baileyse naiste kirjandusauhinna. Homesi romaane on tõlgitud 23 keelde. Ta elab koos tütrega New Yorgis.

Подробнее

Avaldamiseks mittemõeldud päevikud on tihti suurepärased ajalooallikad. Eriti kui tegu on niivõrd murrangulistel aegadel kirjapanduga nagu Vigala mõisniku Boris von Uxkulli (snd 1793) päevikud, kus avaneb pilt Napoleoni sõdadele ja autori õpingutele ning reisidele tolleaegses Euroopas. Noore ratsaväeohvitserina osaleb Boris von Uxkull verises ja kurnavas sõjas, milletaolist Euroopa pole veel näinud. Ent sõjakoleduste kõrval suudab autor näha muudki. Tema lai silmaring ja huvi inimeste, ajaloo ja kultuuri vastu avaldub eriti raamatu teises osas, kus ta räägib oma ülikooliõpingutest. Oluliseks teemaks tõuseb autori suhtlus vastassugupoolega ja sellega kaasnevad arvukad seiklused. Üks tema järeltulijatest on selle teema järelsõnas kokku võtnud nii: „Mehed nagu Boris armastasid, nagu Casanova seda nii tabavalt formuleeris, „naisi kuni hullumeelsuseni, aga oma vabadust alati veelgi rohkem“. Selle deviisi järgi elavaid ei säästeta süüdistustest pealiskaudsuses, truudusetuses, kergemeelsuses, samuti nagu nende laitusest, kes siin maailmas ameteid ja väärikust kannavad ja jagavad. Aga pole leida ühtegi suurt seiklejat, kes poleks rõõmuga nõus seda hinda maksma.“

Подробнее

Harry August on surivoodil. Jälle. Ükskõik, mida ta ka ei teeks või milliseid otsuseid ta ka ei langetaks, jõuab ta ikka tagasi sinna, kust alustas: ta sünnib uuesti lapsena, kes mäletab kõiki oma eelmisi elusid. Mitte kunagi ei muutu mitte midagi. Vähemalt seniajani. Kui läheneb Harry üheteistkümnenda elu lõpp, ilmub tema voodi juurde väike tüdruk, kes ütleb: „Ma oleksin peaaegu hiljaks jäänud, doktor August. Ma pean saatma sõnumi.“ See ongi lugu sellest, mida Harry teeb edasi, mida ta tegi enne ja kuidas ta üritab päästa minevikku, mida ta ei saa muuta, ja tulevikku, mida ta ei saa lubada. Claire North on omanäolise noore Briti kirjaniku Catherine Webbi pseudonüüm. Oma esimese raamatu kirjutas ta juba neljateistkümneaastaselt. Nüüdseks on tema sulest ilmunud arvukalt fantaasiaromaane nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ta on enda kohta eneseirooniliselt öelnud: „Kui ma lõpuks avastasin, et minust võibki kirjanik saada, siis ei olnud enam midagi teha…“ 336 lk

Подробнее

Fundamentalistid tapavad Alžeerias neli nunna ja nende juurde öömajale jäänud Rootsi naise. Aasta hiljem vapustavad idüllilist Skåne kommuuni võikad mõrvad, millest aimub järjekindlat raevu ning mille külmaverelisus ja kaalutletus mõjuvad lausa halvavalt. Komissar Kurt Wallander ja tema kolleegid peavad lahendama kuriteo, mille jõhkrus ei raputa ainult vaikse linnakese, vaid ka terve kuningriigi alustalasid. Kurt Wallander on Rootsi kirjaniku Henning Mankelli loodud tegelaskuju, talitsetud põhjamaine introvert, keda tuntakse terves maailmas. Kirjaniku stiil on esmapilgul värvitu ja lihtne, ent tema teosed on laetud sellise pingega, et raamatuid on raske käest panna.

Подробнее

Pärast mõneaastast vegeteerimist politsei varastatud asjade laos, karistuseks pattude eest Linda mõrva lahendamisel, kutsutakse kurikuulus Evert Bäckström tagasi eesliinile. Seekord Solna politseimajja, kus ta saab kohe lahendamiseks ühe pealtnäha tavalise joodikumõrva. Karl Danielsson on omaenda esikus potikaanega maha löödud ja esialgu paistab, et lahendus on õige lähedal. Ent ajapikku selgub, et esimene mulje on petlik, ja lihtsast joodikujuhtumist kasvab välja mastaapne jälitusoperatsioon, mis puudutab otseselt ka Bäckströmi ennast ja teeb temast üleöö rahvuskangelase. Leif G. W. Persson lisab raamatus „Kes tapaks lohe“ antikangelasest komissarile Evert Bäckströmile mõnuga värve üha juurde. Lisaks tüütutele töökohustustele painavad Bäckströmi arsti hoiatused selle kohta, mis ootab teda ees, kui ta oma ebatervislikke eluviise ei muuda. Ka uue relvaloa taotlemine ei lähe sugugi libedalt, kuigi lõpuks aitavad vanad head trikid ikka hädast välja. Mis Rootsi politseist niimoodi saab, on Bäckström sunnitud korduvalt küsima. Ent selle küsimusega ei pea ta iialgi silmas iseennast. Bäckströmi sarjast on Varrakus varem ilmunud raamat „Linda mõrva juhtum“. 368 lk

Подробнее

Grace Monroel on põhjust eluga rahul olla. Ta on noor, ilus ja tänu oma vastsele abielule on ta sattunud otse Londoni glamuurse seltskonnaelu keskmesse. Ent naise südant närib kahtlus. Ta tunneb, et ta ei vasta 1950. aastate edukate seltskonnategelaste ootustele, ja ta pole kindel, kas ta seda tahabki. Ühel õhtul saabub talle kiri Prantsusmaalt. Võhivõõras proua Eva d’Orsey on jätnud talle ootamatult päranduse. Grace asub tundmatu heategija jälgi ajama. Lugu, mille ta avastab, viib ta 1920. aastate New Yorki, Monte Carlosse, Pariisi ja Londonisse ning teeb ta tuttavaks ebatavalise naisega, kes pakkus inspiratsiooni Pariisi ühele kuulsamale parfüümide loojale. Eva d’Orsey eluloo tundma õppimine muudab ka Grace’i enda saatust, sundides teda valima, kas käituda nii, nagu teised temalt ootavad, või näidata oma tõelist mina. „Lõhnakoguja“ on jutustus muusa ja kunstniku vahelisest sõltuvust tekitavast keerukast armastusest ning mälestuste ja parfüümide tohutust mõjujõust. 312 lk

Подробнее

„Verise kambri” jutustused põhinevad muinasjuttudel või rahvapärimusel. Autor on öelnud, et tema eesmärgiks ei ole olnud kirjutada lugude uusversioone, vaid selitada välja nende latentne sisu. Ühtlasi on ta püüdnud rikkuda naiste kujutamise tava muinasjuttudes – koos uue kujuga on lood saanud ka uue tähenduse. Kogumikus on meelas ja barokne töötlus „Sinihabemest”, mitu versiooni „Kaunitarist ja koletisest”, humoorikas „Saabastega kass” ja veel mitu tuntud arhetüüpset lugu, mida vaadeldakse uue nurga alt. Angela Carteri viis muinasjuttude tõlgendusvõimalusi näidata ja nende sisu avada on olnud eeskujuks mitmele kirjanikule ning ka A.S. Byatt on öelnud, et oma raamatute kirjutamisel sai ta julgustust just Carteri teostest.

Подробнее