Аннотация

Raamatus on kolm toredat muinasjuttu. Muinasjutus „Osav valitseja kuninga väimeheks” lubab kuningas sellele, kes tema valetada armastavale tütrele luiskamises vastu saab, pool kuningriiki pärandada ja tütre naiseks anda. „Ennustatud varapärija” pajatab loo rikkast, aga südametust mehest, kes lapse metsa saatuse hooleks jätab. Muinasjutus „Õnneliku inimese särk” otsib vana kuningas imerohtu, mis teda surmahaigusest päästaks.

Аннотация

Nagu paljudes teisteski eesti muinasjuttudes, on ka "Tuulesõlmede" peategelased meri, mehed ja salapärane veealune maailm. Ennevanasti kuulas rahvas alati hiiu või külatarga nõu, enne kui tähtsaid toimetusi ette võttis. Kui aga targa hoiatusi ei arvestatud ja oma äranägemise järgi talitati, juhtus alati midagi halba. Niisiis on tegemist õpetliku ja mõtlemapaneva looga, millele annavad erilise värvingu omanäolised illustratsioonid.

Аннотация

Raamat räägib huvitava loo leskmehest, kellele üks kuri naine kaasaks tikkus. Mehe tütar ei tahtnud sugugi, et isa nõiaga abielluks, kuid nõia kavaluse tõttu leidsid pulmad siiski aset ning lisaks võõrasemale asus nende juurde elama ka tolle inetu tütar. Võõrasema muutus iga päevaga järjest õelamaks ja kohtles tütreid erinevalt. Milliseid ülesandeid kuri võõrasema kasutütrele andis ja kuidas muinasjutt lõppes, lugege juba raamatust.

Аннотация

Uues koolis alles kohaneva 12-aastase Rasmuse elu muutub päevapealt, kui tema klassi tulevad kaksikud Ragnar ja Gert, kes ta oma mõnituste objektiks valivad ja õnnetuseks ka kõik teised klassivennad poisi vastu üles ässitavad. Ka kodune olukord pole Rasmusele viimasel ajal meelt mööda – poiss ei suuda leppida oma ema uue kaaslase Margusega ega sellega, et ta näeb ema kodus järjest vähem. Ühel hetkel leiab oma probleemidega üksi jäänud Rasmus end raske valiku eest – kas anda alla või alustada pealtnäha lootusetut võitlust ülekohtu vastu? „Vaarao leidmine” on põhikooli elu ja õpilaste käitumist kajastav realistlik noorsooromaan, mis maalib tõetruu pildi sellest, kui keeruliseks võib osutuda koolid˛unglis vastuvoolu ujumine ja iseendaks jäämine, kui kerge on massiga kaasa minna ja mitte mõelda oma tegude tagajärgedele ning kui palju on raskel hetkel väärt head sõbrad. Reeli Reinaus, kirjanik

Аннотация

Аннотация

Kes oli tegelikult Lembitu, kelle nime me ju kõik teame? Milline oli tema maailm, milline tema Eesti? Need ja paljud teised on küsimused, millele siin raamatus vastuseid otsitakse, vaadeldes uudse pilguga tollaseid poliitilisi olusid ning eestlaste keerulisi suhteid naaberhõimude ja -riikidega. Läbi tollaste sündmuste värske sõjaajaloolise analüüsi püüame välja selgitada, millised võisid olla Lembitu poliitilised eesmärgid, kuidas õnnestus tal saavutada nii oluline positsioon eestlaste malevate eesotsas, kuidas koguda Madisepäeva lahingusse üle terve Eesti kuus tuhat meest. Siiski jääb vastuseta hulk küsimusi: Lembitu langemise täpsemad asjaolud, tema maharaiutud pea asukoht, tema võimalik saatus parema ajaloolise õnne korral… Kas Lembitust oleks võinud saada Eesti kuningriigi rajaja ning kuningas? kas Lembitu juhtimisel oleks eestlastele osaks saanud parem ja suurem ajalugu?

Аннотация

Neli aastat tagasi ilmus arvamuslugu, mis kandis pealkirja "Väike valge riik ja must president". Sellest ajast on Abdul Turay sulest taolisi Eesti elu julgelt ja otsekoheselt lahkavaid arvamusveerge ilmunud hulgi. Oma raamatus võtab ta teema ette põhjalikumalt. Abdul Turay on sündinud 1967. aastal Inglismaal Chelmsfordis ning õppinud Londoni Metropolitani ülikoolis (London Met), New Yorgi osariigi ülikooli Cortlandi kolledžis ja Soomes Tampere ülikoolis. Enne 2008. aastal Eestisse tulekut töötas ta mitmel kohal Briti valitsuse juures, muu hulgas kõnekirjutajana, kes koostas vastuseid ministritele parlamendis esitatud küsimustele. Ehkki Turay on veetnud suurema osa tööaastaid ajakirjaniku ja võrgulehe toimetajana Ühendkuningriigis, on ta saanud reporteripraktikat ka Kaug-Idas, töötades Taipeis ajalehtede Hong Kong Standard ja China News jaoks.

Аннотация

Maakera on peaaegu kolme neljandiku ulatuses mereveega kaetud ja meri on seega inimkonna arengus alati kesksel kohal olnud. Seda nii andide, transpordi, teabevahetuse kui ka strateegilise ülevõimu mõttes. Geoffrey Tilli tunnustatud teos “Merevõim. Teejuht 21. sajandisse” on mõeldud laiale lugejaskonnale – tegev meremeestele, akadeemilistele uurijatele, merenduse õppuritele ja kõikidele, kellele pakub huvi merevõimu muutuv ja otsustav roll 21. sajandil. Raamatu koostamisel on kasutatud laia ringi eriala spetsialistide abi ja nõuandeid. 21. sajandi maailm on globaliseerumise kui inimkonna arengu vältimatu etapi juba omaks võtnud. Üha enam vaadeldakse maailma kui poliitiliselt ja majanduslikult üksteisega püsivalt seotud riikide ja piirkondade võrgustikku, millest sõltuvad nii maailma rahu kui heaolu. Samas on globaliseerumine otseselt merega seotud protsess. Just sellele tõdemusele ongi Geoffrey Tilli raamat üles ehitatud, kusjuures süüvitud on mereväe rolli rahvusvahelisse konteksti. Tähelepanu on koondatud Hiina, Jaapani, India ja Ameerika Ühendriikide mereväe poliitikale maailma üldise mereväearengu kontekstis. Samuti uuritakse tänapäeva merejõudude postmodernset tegevust, nagu korra tagamine, koalitsioonioperatsioonid ja mitmepoolne terrorismivastane võitlus. viitseadmiral Tarmo Kõuts

Аннотация

Kahe lühiromaani põhiteemaks on kultuuriprobleemid, kuid käsitlemist leiavad ka perekonnasuhted ja olme. Kummagi teose väga erinevaid peategelasi vaevavad ligikaudu samad mured, mida autor on mõnikord näidanud humoristliku vaatenurga alt.

Аннотация