Аннотация

Erakordselt naljakas ja lahe romaan ajalehetoimetuse elust ja juhtumustest

Аннотация

Mõistet „manööver” kasutatakse laialt eri valdkondades. Sõjanduses tähistab see eesmärgi saavutamist suurte purustusteta. Robert Leonhard kritiseerib Ameerika Ühendriikide relvajõudude võitlusdoktriine, mis kalduvad rõhutama hävitusvõimet, jättes liikumise – manööverdamise tõhusaima väljendusvormi – unarusse. Raamat annab huvitava ülevaate manöövri arengu kohta sõjapidamises, esitades sealjuures põhjaliku analüüsi meetoditest ja vahenditest vaenlase löömiseks. Üllatuslikult toob autor näiteid ka Alakesander Suvorovi ja Jan Žižka võidukäikudest ning julgeb teha etteheiteid edukaks tituleeritud operatsioonile „Õiglane põhjus“. 1990. aastatel kirjutatud raamat on ka kaasajal aktuaalne, sest sõdasid alustab ja lõpetab endiselt inimloomuse psühholoogiline aspekt, täpselt nagu Vana-Hiinas Sun Zi ajastul. Kolonelleitnant Enno Mõts, raamatu toimetaja

Аннотация

Uhhuduurlased on kuus seiklejat, kes tahavad jalgratastega maakerale tiiru peale teha. Nende eelmine matk lõppes Iraani pealinnas Teheranis ja just sealt nad järjekorras juba kolmandat teekonda jätkasid. Seiklejate teisest raamatust saab lugeda, kuidas Eesti mehest saab meile senitundmatu Iraani linna üle 40 aastaste usklike meeste kiirkäimistšempion; kuidas käepäraste vahenditega kodukeemiat valmistada; kuidas suhtutakse valgetesse seal, kus nad aastasadu on omakasupüüdlikult käitunud on, ja veel palju seiklusi, mis kodust kaugel aset leidsid. See on lugu ühest etapist pikemal teekonnal läbi elu ja võib-olla kauemgi veel.

Аннотация

Käesolev raamat põhineb faktidel, mitte väljamõeldistel. Neil lehekülgedel kirjeldatud sündmused on tõesti aset leidnud. Teose aluseks on sajad intervjuud, kirjutised, heli- ja videosalvestised, tõesti aset leidnud vestlused ning eelkõige vaatlemine. Kõik tegelaskujud, nii väiksemad kui ka suuremad tegijad, on tõelised ja kuigi nende lood võivad tunduda kohati uskumatud, võite kindlad olla, et need ei ole ajakirjanduslikud liialdused ega väljamõeldised vaid Vatikani pentsiku maailma ja sündmuste täpne kroonika.

Аннотация

144 lahussöömisel põhinevat retsepti ja palju muud Selle raamatu sisuks on kerged, maitsvad, looduslikust toorainest valmistatud toidud, mille aluseks ei ole ainult avastusretked ekstreemse kliima jaoks sobiva Tiibeti köögi saladustesse. Pigem on tegemist kahe nimeka koka läbiproovitud tervisliku toitumisstiiliga, mis pakub hõrgutavaid maitseid ja silmailu ka eurooplastest gurmaanidele. Raamatus avaldatud toitumissoovituste ja retseptide aluseks on ülipopulaarse raamatu „Viis tiibetlast” lahussöömisel põhinevad lihtsad ja energiasäästlikud toidukorrad, India ajurveda ja harmoonilise toitumise põhimõtted. Raamat on varustatud ostusoovitustega. Dr Devanando Otfried Weise ja Jenny Frederiksen on loodusteadlased ja elustiilinõustajad. Nad on endale nime teinud professionaalsete kokkadena gurmeebistrood pidades. Nad elavad ja töötavad koos Münchenis.

Аннотация

Käsiraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks ning mis annab juhiseid, kuidas suhelda oma teismelise lapsega, on suurepäraseks lugemismaterjaliks mitte ainult lapsevanematele, vaid ka õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja kõigile lastega kokkupuutuvatele isikutele. Ehkki oleme poliitiliselt vabad juba pikemat aega, näitab see raamat, kuidas olla vaba iseenda sees – kuidas austada ennast, oma perekonda ja kaasinimesi, suheldes nendega vabadele inimestele omasel väärikal moel.

Аннотация

Kes on kangelane? Kas tõde on olemas? Mida mõtleb mees, kes kingib vaenlasele elu? Kas saab olla hea kirjanik, olles tõeline tõbras? Millal surnud päriselt surevad? Kes päästab tsivilisatsiooni? „Aga teate mis? Rahus ei ole kangelasi… Kangelased on kangelased ainult siis, kui nad surevad või kui nad ära tapetakse. Ja tõelised kangelased sünnivad sõjas ja surevad sõjas. Elusaid kangelasi pole olemas, noormees. Kõik on surnud. Surnud, surnud, surnud.” Javier Cercas (1962), üks Hispaania nüüdisaegse proosakirjanduse suuri meistreid, elab Kataloonias ning on Girona ülikooli hispaania kirjanduse õppejõud ja päevalehe El País kolumnist. Oma romaanides tugineb Cercas dokumentaalsetele faktidele lähiajaloost ning vastuolulistele ja intrigeerivatele tõesti elanud isiksustele. „Salamise sõdurid” (2001) on Cercase läbimurderomaan, mis on koha leidnud viimaste kümnendite Hispaania mõjuvaimate teoste seas. Romaani teljeks on riigi viimaks vennatapuni viinud ideoloogia ühe looja, luuletaja Rafael Sánchez Mazase lugu, eelkõige dramaatiline episood kodusõja lõpupäevilt, kui tal ime läbi õnnestus mahalaskmiselt põgeneda ja hiljem tänu vaenlase leeri kuuluvate lihtsate sõdurpoiste inimlikule abile ellu jääda.

Аннотация

„Mängime „Kahtkümmet küsimust”.” „Okei. Aga seekord esitan küsimusi mina.” „Olgu.” „Kui maenne viiendat küsimust ära arvan, olen tõsiselt pettunud.” Ta naeratas ja ütles: „Ära tule solvama.” „Kas saoled elus?” „Jah.” „Kas sa elad siin?” „Jah.” „Kas ma tunnen sind?” „Jah.” „Kas ma mõtlesin su välja?” Alex oli harjunud hullusega. Ta ei olnud valmis normaalsuseks. Tuleb välja, et reaalsus on tihtipeale teistsugune, kui paistab – mõnikord tahetakseka päriselt kurja. „Mõtlesin su välja” on lugu Alexist, abituriendist, kes ei oskavahet teha päris elul ja luuludel. Alexi iga päev on võitlus selle nimel, kuidas eristada tegelikkust ja väljamõeldut. Sõjas skisofreenia vastu on Alexi relvadeks vankumatu otsusekindlus, fotokas, ennustuskuulja tema ainus liitlane (omaenda väike õde) ning eesmärgiks püsida täie mõistuse juures piisavalt kaua, et saada sisse ülikooli. Ta on oma väljavaadetes võrdlemisi optimistlik, aga siis algab kool ja ta kohtab Milesi. Kasta ei kujutanudki Milesi ette? Enne kui Alex seda taibatagi jõuab, on ta endale leidnud sõbrad, käib pidudel, armub ja kogeb kõiki tavalisi teismeeaga kaasnevaid katsumusi. Aga Alex on harjunud olema hull. Ta ei ole valmis olema normaalne. Francesca Zappia naljakas, mõtlemapanev ja liigutav esikteos, mille jutustaja on täiesti ebausaldusväärne, paneb lugejad aplalt lehti keerama ning pead murdma, mis on päris ja mis väljamõeldis. Oma debüütromaanis jätab Zappia lugejad läbinisti ebausaldusväärse jutustaja meelevalda, aga tänu Zappia detailitruudusele on teos täis ehedaid tegelaskujusid. –Booklist Alex on humoorikas, liigutav ja otsusekindel tegelane ning tema lugu on mitmetahuline ja põnev. E. Lockharti „Me olime valetajad” ja Matthew Quicki „Õnneteraapia” austajad hindavad seda nüansirikast pilguheitu püüdesse elada normaalset elu ja tulla toimevaimuhaigusega. – Voice of Youth Advocates (VOYA) Kui armastus ei võidagi kõike, siis aitab see kindlasti paremini taluda lahinguid. Nauditav ja omanäoline raamat. –Bulletin of the Center for Children’s Books Lugejat köidab Alexi sardooniline hääl ja kiire dialoog. – Publishers Weekly

Аннотация

Mis kyll toimuda võib inimese meeles? Kuis kyll jõuda võib see sõnadesse? Ka nõnda võiks alustada Peep Ilmeti uut luulekogu „YKSKÕIKVUS“. Inimese meel ja selle ilmingud keeles ongi selle luulekogu läbiv ja seda kandev teema. Rõhutamaks sõna Meel ja sellega seostuvate sõnade Tähtsust eesti keeles, on autor need igapäevakeele taustast esiletoomiseks kirjutanud suure algustähega. Just samuti nagu me kokkuleppeliselt kirjutame suure algustähega näiteks isikunimesid. Suurtähti tüvisõnade alguses võibki võtta kui nende sõnaperede perekonnanimede äramärkimist. Valdavalt minavormis kirjutatud luulekogu toob meieni seda, mis toimub Peep Ilmeti meeles. Kas see lugejale meeldib, kas lugeja meeles on mõlkunud sarnased mõtted, see selgub seda luulekogu lugedes. Seal, kus lugeja tunneb Peep Ilmeti mõtetes ära iseenda, võib ta „mina“ sõna julgelt asendada sõnaga „meie“. Meid kõiki ümbritsev Ükskõikvus saab sellest vaid kinnitust ning veidi võib suureneda ka Üksmeelsus.

Аннотация

Engelsforsis on lõpp lähedal. Gümnaasiumi võimlas toimunud tragöödiast on möödunud vaevalt kuu, aga Väljavalitud ei saa mahti hinge tõmmata. Peagi lendab nende maailm taas uppi. Küsimused saavad vastuse. Saladused paljastatakse. Truudus pannakse proovile. Aeg hakkab otsa saama ja Väljavalitud saavad olla kindlad vaid ühes – kõik muutub. “Võti” on Engelsforsi noortetriloogia kolmas osa. Esimesed raamatud “Ring” ja “Tuli” on osutunud nii kriitikute kui ka lugejate seas väga menukaks, ja seda mitte ainult Rootsis. Neid loetakse juba kolmekümnes riigis ja õige pea on oodata ka raamatutel põhinevat filmi. 664 lk