LITMIR.BIZ

Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub ärimees Eeriku käendusel kirjutama järjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte’i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded välja ajalehesabas, luues Charlotte’ile kirjandusliku teisiku Carlotta. Sündmuste käigus aga tõstab järjeloo kangelane Teodor autori vastu mässu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused päevavalgele tuua. Katrina Kalda (s. 1980) on eestlannast prantsuse kirjanik, kelle poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüütteos „Eesti romaan“ ilmus esmalt prantsusekeelsena mainekas kirjastuses Gallimard (“Un roman estonien”, 2010). Kuna kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Kalda romaan kirjeldab Eesti lähiajalugu, on meedia jõudnud nimetada Kaldat juba Sofi Oksase “vaimseks õeks”, “mantlipärijaks” jne, mis paistab pidavat paika vaid osaliselt. Kuigi Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti õhkkond, Nõukogude Liidu lagunemine ning selle tagajärjed – “Eesti romaani” tegevus toimub 90ndate keskpaiga Tallinnas ja mujal Eestis –, paistab tema debüütromaan silma ka oma stiilivõtetega.

Подробнее

Kogumik sisaldab 49 novelli, miniatuuri ja muud proosateksti Lääne-Siberis elavalt metsaneenetsi kirjanikult Juri Vellalt. Tegu on tekstipõimikuga, kuhu koondatud tekstid haaravad Juri Vella kogu senist 40-aastast loomeaega. Arv 49 seostub metsaneenetsite uskumusega, mille kohaselt tohib üks inimene elu jooksul läbi viia 49 ohverdusrituaali. Armastuse, argipäeva, poliitika, nafta ja valu teemasid käsitleb Juri Vella läbi Lääne-Siberi põliselanike maailmapildi prisma, millega põimub ka maailmakultuuri mitmekesisuse tunnetamise kogemus. Juri Vella paneb lugeja tundma metsaneenetsi armastustavade ja igapäevaste elumeeleolude eripära. Teisalt jälgib ta ka väikeste Siberi rahvaste tasapisi nõrkevat dialoogi naftatööstuse kaudu kohalesaabunud võõra ühiskonnaga, mille võimsusele ja hoolimatusele pole põliselanikel palju vastu panna. Juri Vella varasemad jutud kajastavad nafta ja poliitika ilmumisest tingitud muutusi peaaegu dokumentaalselt. Nõukogude ajal kirjutas Juri Vella neid jutte ilma lootuseta avaldamisele. Tema eesmärgiks oli esimese (ja senini ainsa) metsaneenetsi kirjanikuna jätta oma rahvast kirjandusse jälg. Hilisemates juttudes annab Juri Vella lugejale katkendlikke, humoorikaid ja iroonilisi sissevaateid metsaneenetsite ellu.

Подробнее

„Katki” räägib loo keskealisest pisut eraklikust Ragnest, kes on sattunud oma elus madalseisu. Endas selgusele jõudmiseks üürib ta vana maja ja sukeldub seal iseenese valusasse minevikku. Ent maja peidab oma seinte vahel üht traagilist lugu. Juhuse tahtel tuleb aastaid saladuses hoitud lugu päevavalgele ja see muudab kõigi asjaosaliste elu. Lahti hargnevad inimeste saatused, põimuvad minevik ja tänapäev ning ootamatult seisab Ragne silmitsi keerulise ülesandega… „Vaid väikeseks viivuks oleks justkui midagi läigatanud taskulambi valgusvihus. Ragne sirutas käe ettevaatlikult purunenud laudade vahele ja tundis, kuidas külm metall tema kätt puudutas. Jah, just see puudutas tema kätt, mitte vastupidi. Tasapisi tõmbas ta külma tundmatut eset enda poole, kuni nägi, et see on metallist käsitöökarp, vana ja roostetanud.” „Katki” autor Tea Lall on sündinud 1967. aastal Jõgeval. Ta töötab Jõgeva linnaraamatukogus. „Katki” on tema esimene romaan, mis võitis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel III koha.

Подробнее

Rublaaja lõpu segaduses juhtus kummalisi asju. Olukorras, kus miski ei olnud kindel, valuutakursid käisid ettearvamatuid radu, pangandus oli lapsekingades ja mingisugusest majandusest ei saanud rääkidagi, võis leidlik inimene väikese õnne toetusel väga kiiresti rikkaks saada. Aga mis siis, kui see inimene oli parandamatu unistaja ning õnne asemele astus kellegi teise eksitus? Siis hakati väikelinna ehitama rahvusvahelise haardega filmistuudiot ja endale nii-öelda eluajal ausammast püstitama.

Подробнее

Nelikümmend kolm aastat pärast keskkooli lõpetamist sätivad klassikaaslased end Hiiumaale Kassarisse üle väga pika aja kokkutulekule. Aastate jooksul on nende elus palju muutunud, kuid nagu selgub, väga palju ka lihtsalt varju lükatud, alla surutud, ootele jäetud. Nüüd, juba mõnevõrra elu näinud inimestena uuesti kokku saades jätkub mõnigi lugu sealt, kus see omal ajal pooleli jäi, ja alguse saab mõnigi päris uus lugu. "Klassikokkutulek Kassaris" on kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Подробнее

Greete Kõrvitsa (sünd 1988) debüütromaan on väljamõeldud tegelaste ja sündmustega, kuid tähelepanekutega ning dialoogidega autori enda elust. Ameerika ühiskonda kirjeldab autor kontrastsetes värvides. Jätkub kõike: irooniat, huumorit, pisaraid. Ent mitte ainult Ameerikat pole selles raamatus. Siit leiab ka Eesti elu, eestlaslikku suhtumist, rõõmu ja masendust, kodu ja natuke koduigatsust. See on raamat kohanemisest, mille taolist tuleb kogeda paljudel, kes on pidanud järgnema „sellele õigele“ – mõeldagu siin siis tööd või inimest.

Подробнее

"Helleri hind" on lugu inimeste eneseotsingutest. Loo keskmes on seltskond, kes pakub inimestele vaimset juhatust. Ent kas tegu on siira sooviga aidata inimesi hingelisel ärkamisel või on see lihtsalt äriplaan? Kus lõpeb filosoofia ja algavad karmid võimumängud inimeste tahte endale allutamiseks? Katrin Oja on varem avaldanud raamatu "Muusa" (2012).

Подробнее

Minavormis kirjutatud noorsoojutustus algab ootamatu õnnetusega – peategelane Maria kaotab oma ema. Milline näeb tema elu välja pärast seda? Kuidas ta tuleb toime leina, segaduse ja uute inimestega oma elus? Kristiine Kurema “Jäätunud võõras” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

Подробнее

Подробнее

Ülo Mattheus (sünd. 1956) on mõtleja, kelle varasematele romaanidele Kuma (1989) ja Läheb ega peatu (1996) on ette heidetud liigset keerukust. Siinne kogumik näitab, et ta võib end ka lugejasõbralikumalt väljendada. Enamik kogumikku koondatud artiklitest on ilmunud viimastel aastatel Delfis ja nende teemade spekter ulatub seinast seina, elu mõttest poliitika roosamulliliste telgitagusteni. Raamatusse on lisatud ka varem ilmumata tekste.
Ühes India kloostris astus mõned aastad tagasi ta juurde kirsipunases rüüs buda munk ja küsis ilma sissejuhatuseta: Kas sa oled õnnelik? See oli nii ootamatu, nii segadusse ajav, et selle küsimuse üle on Mattheus mõtisklenud siiani. Võib-olla annab see võtme ka tema vägagi eripalgeliste kirjutiste mõistmiseks

Подробнее