Аннотация

Andris Akmentiņši romaan „Õpetajad“ on ilmunud Läti 20. sajandi ajaloosarjas. „Õpetajad“ viib meid peamiselt Hruštšovi aega ja näitab külakooli õpetajate, aga ka õpilaste silmade läbi nõukogude süsteemi absurdsust. Raamatu keskmes õpetajate pere, kus antakse põlvest-põlve teatepulka edasi. Lehmalüps enne kooli minekut, liikumispiirangud metsas ja mere ääres, esmapilgul mugava komsomolitöö kibedad viljad, küla salaplaan jõuda esimesena maailmas kommunismi ja lihtsate inimeste keerulised suhted loovad sündmustiku, mis avaneb kiht-kihilt raamatu nelja peakangelase erinevatest vaatenurkadest. Raamat sobib nii vanemale põlvkonnale nostalgiaks kui ka nooremale ettekujutamiseks, millist elu tookord elati. Raamatu eestikeelse tõlke järelsõna on kirjutanud ajaloolane Mart Laar. Tõlkija Contra, kujundaja Andres Rõhu.

Аннотация

Vinduv abielukriis ja vaene elu viib paari mõttetule puhkusereisile Bulgaariasse. Kumbki ei tea õieti, miks minnakse. Minnakse, sest on võimalik minna. Kuigi koduski suudetakse vaevu koos püsida. Kas loodetakse suhet taastada või pauguga lõpetada, on õhus, aga pomm ei plahvata, vaid jääb susisema. Bulgaarias lisandub ootamatu rännak üksindusse ja meditatsioon surmateema üle, kui mees sattub haiglasse kopsuintensiivi ja poolautistlik naine suudab üksi vaevu hotellist väljuda. Järelemõtlemiseaeg tundub ühekorraga lähendavat ja avab samas tee iseseisvumisele, mida mõlemad on seni peljanud.

Аннотация

Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, miks mitte rohkem teada saada. See on pöördumatu viga, sest nüüd viidki mõne kitse endale koju ja siis sa neist enam lahti ei saa.
Selles raamatus räägib oma kitsede ja lammastega koos kasvamise loo Mäehansu talu perenaine Marge Salumäe. Juttu tuleb lauda rajamisest, kitsede söötmisest, lüpsmisest, poegimisabist ja karjakoertest juustu, kebabi ja kitsepiimaseebi valmistamiseni välja. Ometi ei ole see pelgalt õpik tehniliste nõksude saamiseks, vaid läbi aastate rulluv kangelaslike tegelastega eepos kirglikust kitsede-lammaste ühiskonnast ja tema karjastest.

Аннотация

Ajakiri Looming mai 2021

Аннотация

See raamat on abiks peredele, kes hoolivad toidust, armastavad süüa teha ja soovivad häid toitumisharjumusi anda edasi ka oma lastele. Argipäeviti võiks vähemalt õhtul olla üks selline toidukord, mida nauditakse koos – lastakse päeva jooksul tekkinud pingetel haihtuda ning keskendutakse üksteisele.
Raamatust leiad retsepte argiste lõuna- ja õhtusöökide valmistamiseks. Osad neist on sellised, mis tuleb vaid ahju küpsema pista, teiste juurde on vaja kokata mõni lisand, milleks see raamat samuti häid mõtteid pakub. Ja miks mitte valmistada ahjupannil ka midagi magusat!
Et oma aega ja toidukordi paremini planeerida, leiad raamatu lõpust nädalamenüüd.
Andra Kalda on tuntud mitmete kokaraamatute autorina. Ka peab ta suvepealinnas Pärnus väikest kohvikut. Paljude selle raamatu retseptide aluseks ongi road, mida pakutakse kohvikus päevapraadidena.

Аннотация

Kogumik „Ta tuleb” sisaldab kümme lühijuttu, mille läbivaks aineseks on surm – kord melanhoolsemas, kord tragikoomilisemas võtmes. Tavaliste eesti inimeste elukäikude ja surmaga kokkupuudete kaudu kerkivad esile järgmised teemad: millised pisiasjad võivad määrata inimese saatust, kuidas mõjutab inimese käekäiku tema isiksus, kuidas tuleb inimene toime leina või surmahirmuga. Kõrvuti elutungiga leiab käsitlemist inimloomuse tumedam pool – siitilmast ära ihkamine. Kogumikus esineb varjatumalt ka religioosseid alltekste, mis jäävad vastava huvita lugejale märkamatuks, aga lisavad loole ambivalentsust. Eelkõige on tegu siiski loodetavasti paljudele äratundmist ja samastumisvõimalust pakkuvate kirjeldustega elust tänapäeva Eesti ühiskonnas.
Kogumiku üldine hoiak on elujaatav, autorile on väga oluline tuletada lugejale meelde võimalust tajuda huumorit pealtnäha lootusetus olukorras ning tõsiasja, et eneseiroonia võib olla tervistav.
Kogumik „Ta tuleb” on Katrin Johansoni neljas raamat, varem on ilmunud romaanid „Läbikäidavad toad”, „Atlantis abajas” ja „Hundirada”.

Аннотация

Ühes väikeses Pärnu pansionaadis hakkavad toimuma mõrvad. Miks ja milleks? Pole ju enam palju nendel vanakestel eluaastaid jäänud. Milleks siis nende eluküünal varem kustutada? Kelle sees on nii palju kurjust? Üks inimene on aga saanud taevase teadaande, et tema on see, kes on tulnud siia, Maa peale, missioonile. Vanade pattude lunastamiseks on ainus võimalus surm. Nii arvab ja tegutseb inimene, kes on endale nimeks võtnud Päästja. Samas peidab see maja endas veel avastamata saladusi, mida nüüd uurijad, Maarika ja Seth, püüavad päevavalgele tuua. Kurjus ja ahnus ei ole ilmast kusagile kadunud ja nii lähevadki meie uurijad kurjuse kannul, kuni saavad kätte kurjamid, kellele pole püha, isegi mitte inimelu.

Аннотация

"Klaastrooni" seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.
„Tuha kuningriik" on sarja seitsmes ja viimane osa. Raamat on suure mahu tõttu jagatud kaheks osaks.

Аннотация

"Klaastrooni" seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.
„Tuha kuningriik" on sarja seitsmes ja viimane osa. Raamat on suure mahu tõttu jagatud kaheks osaks.

Аннотация

"Sari: «„Mõni õhtu romantikat“», 14.raamat. Julia on ringiga tagasi väikelinnas, kus veetis vanaema juures kõik koolivaheajad. Koos seitsmeaastase tütrega asub ta elama vanaema majja, et see lagunemisest ja müügist päästa. Mälestused ja kohustused mineviku ees varjavad ennast aga igal nurgal. Kuigi Julia uskus, et endise ülemuse Indekuga seotud tunded on tuhmunud, tuleb naisel vanad lahendamata teemad siiski läbi käia. Kelle süü on aga suurem? Kes kellele rohkem haiget tegi? Millised on süüteod, mida ei saagi andeks anda? Ja kõige olulisem küsimus – kus sa oled siis, kui oled ringiga tagasi? Heli Künnapas on rohkem kui kahekümne avaldatud raamatu autor. Sarja ,,Mõni õhtu romantikat"" raamatud on kõik eraldiseisvalt loetavad. "